Faktid Jeesuse Kristuse ristilöömise kohta

The Jeesuse Kristuse ristilöömine on üks olulisemaid sündmusi kristluse ajaloos. Arvatakse, et roomlased lõid Jeesuse risti aastal 33 pKr. Jeesus peab seda sündmust ülimaks armastuse ja ohverduse teoks, andes vabatahtlikult oma elu, et päästa inimkond tema pattudest.

Ristilöömise üksikasjad

Jeesuse ristilöömine oli kohutav sündmus. Teda piitsutati, mõnitati ja seejärel löödi risti külge. Seejärel jäeti ta mitu tundi agooniasse surema, enne kui ta lõpuks surmale alistus. Tema surma nägid paljud inimesed, sealhulgas tema jüngrid ja järgijad.

Ristilöömise tähtsus

Jeesuse ristilöömist peetakse inimkonna lootuse ja lunastuse sümboliks. Kristliku veendumuse kohaselt oli Jeesuse surm vajalik inimkonna pattude lunastamiseks. Tema surma nähakse armastuse ja ohverduse sümbolina ning usutakse, et läbi oma surma avas Jeesus taevaväravad kõigile, kes temasse usuvad.

Ristilöömise pärand

Jeesuse ristilöömist meenutatakse ja tähistatakse paljudes kristlikes kirikutes üle maailma. Rist on Jeesuse ohvri võimas sümbol ja seda kasutatakse sageli tema armastuse ja halastuse meeldetuletusena. Jeesuse ristilöömine on sündmus, mis on kujundanud kristluse ajalugu ja on jätkuvalt paljude usklike inspiratsiooniallikaks.

Jeesuse Kristuse ristilöömine oli kõige kohutavam, valusam ja häbiväärsem surmanuhtluse vorm, mida antiikmaailmas kasutati. See hukkamisviis hõlmas ohvri käte ja jalgade sidumist ning nende naelutamist puuristi külge.

Ristilöömise definitsioon ja faktid

• Sõna 'ristilöömine' (hääldataksekrü-se-fik-shen) pärineb ladina keelestristilöömine, võiristi löödud, mis tähendab 'kinnitatud risti külge'.
• Ristilöömine oli iidses maailmas jõhker piinamise ja hukkamise vorm, mis hõlmas inimese köite või naelte abil puuposti või puu külge sidumist.
  
• Enne tegelikku ristilöömist piinati vange piitsutamise, peksmise, põletamise, peksmise, moonutamise ja ohvri perekonna väärkohtlemisega.
• sisse Rooma ristilöömine , inimese käed-jalad löödi vaiadega läbi ja kinnitati puuristi külge.
• Jeesuse Kristuse hukkamisel kasutati ristilöömist.

Ristilöömise ajalugu

Ristilöömine polnud mitte ainult üks häbiväärsemaid ja valusamaid surmavorme, vaid see oli ka üks kardetumaid hukkamisviise muistses maailmas. Varasemate tsivilisatsioonide seas on registreeritud teateid ristilöömistest, mis pärinevad tõenäoliselt pärslastest ja levisid seejärel assüürlaste, sküütide, kartaagolaste, sakslaste, keltide ja brittideni.

Ristilöömine kui surmanuhtluse liik oli mõeldud peamiselt reeturitele, vangistatud armeedele, orjadele ja halvimatele kurjategijatele.

Ristilöövad kurjategijad muutusid tavaliseks Aleksander Suure (356–323 eKr) valitsemise ajal, kes lõi pärast nende linna vallutamist risti 2000 türilast.

Ristilöömise vormid

Ristilöömiste üksikasjalikke kirjeldusi on vähe, võib-olla seetõttu, et ilmalikud ajaloolased ei suutnud kirjeldada selle kohutava praktika kohutavaid sündmusi. Esimese sajandi Palestiinast pärit arheoloogilised leiud on aga sellele surmanuhtluse varasele vormile palju valgust andnud.

Ristilöömisel kasutati nelja põhistruktuuri või ristitüüpi:

• Crux Simplex (üks püstine panus);
• Crux Commissa (suur T-kujuline struktuur);
• Crux Decussata (X-kujuline rist);
• Ja Crux Immissa (tuttava väikese tähega t-kujuline Jeesuse ristilöömise struktuur).

Piibli loo kokkuvõte Kristuse ristilöömisest

Jeesus Kristus , kristluse keskne tegelane, suri Rooma ristil, nagu on kirjas Matteuse 27:27-56, Markuse 15:21-38, Luuka 23:26-49 ja Johannese 19:16-37. Kristlik teoloogia õpetab, et Kristuse surm tõi kogu inimkonnale täiusliku lepitusohvri pattude eest, tehes seeläbi krutsifiksi või rist , üks kristluse määravatest sümbolitest.

Aastal Piibli lugu Jeesuse ristilöömisest, juutide kõrgest nõukogust või Suurkohtu , süüdistas Jeesust jumalateotust ja otsustas ta surmata. Kuid kõigepealt vajasid nad Roomat, et nende surmaotsus kuulutaks. Jeesus viidi juurde Pontius Pilatus , Rooma kuberner, kes leidis ta süütuna. Pilaatus lasi Jeesusel piitsutada ja seejärel saata Heroodese juurde, kes saatis ta tagasi.

Suurkohtu nõudis Jeesuse ristilöömist, mistõttu Pilaatus, kartes juute, andis Jeesuse ühele oma sajandikud surmaotsust täide viima. Jeesust peksti avalikult, mõnitati ja sülitati peale. Temale pandi pähe okaskroon. Tal võeti riided seljast ja ta viidi Kolgatale.

Segu äädikast, sapist ja mürr talle pakuti, kuid Jeesus keeldus sellest. Panused aeti läbi Jeesuse randmete ja pahkluude, kinnitades ta risti külge, kus ta kahe süüdimõistetud kurjategija vahel risti löödi. Tema pea kohal oli kiri: 'Juutide kuningas'.

Jeesuse ristilöömise läbisurma ajaskaala

Jeesus rippus ristil umbes kuus tundi, umbes kella 9–15. Sel ajal heitsid sõdurid Jeesuse riiete eest liisku, samal ajal kui inimesed möödusid solvangutest ja mõnitades. Ristilt, Jeesus rääkis tema juurde ema Maarja ja jünger Johannes . Ta hüüdis ka oma isa poole: 'Mu jumal, mu jumal, miks sa mu maha jätsid?'

Sel hetkel kattis maad pimedus. Veidi hiljem, kui Jeesus oma viimast piinavat hingetõmmet hingas, raputas maavärin maad, mis rebis maad templi loor kahes ülevalt alla. Matteuse evangeelium ütleb: „Maa värises ja kivid lõhenesid. Hauad läksid lahti ja paljude surnud pühade inimeste surnukehad äratati ellu.'

Rooma sõduritele oli tüüpiline halastus, murdes kurjategija jalad, põhjustades surma kiiremini. Aga kui sõdurid Jeesuse juurde tulid, oli ta juba surnud. Selle asemel, et tal jalgu murda, torkasid nad tema külje läbi. Enne päikeseloojangut viidi Jeesus maha Nikodeemus ja Joosep Arimaatiast ja pandi Joosepi hauda.

Suur reede – ristilöömise meenutamine

Kristlaste pühal päeval, mida tuntakse suure reedena ja mida peetakse ülestõusmispühade eelsel reedel, mälestavad kristlased kirge või kannatusi ja surma Jeesus Kristus ristil. Paljud usklikud veedavad selle päeva siin paastumine , palve, meeleparandus ja mõtisklus Kristuse piinast ristil.

Allikad

• Ristilöömine. Lexhami piiblisõnastik.
• Ristilöömine. Holmani illustreeritud piiblisõnaraamat (lk 368).