Mis on suur reede?
Suur reede on oluline kristlik püha, mida tähistatakse igal aastal ülestõusmispüha-eelsel reedel. Sellega mälestatakse Jeesuse Kristuse ristilöömist ja tema surma Kolgatal. Suur reede on paljude kristlaste jaoks pidulik palve- ja paastumispäev ning leina- ja Jeesuse kannatuste üle mõtisklemise päev.
Suure reede tähendus
Suur reede on kristlaste mälestuspäev, kuna see tähistab päeva, mil Jeesus suri inimkonna pattude eest. See on kurbuse, aga ka lootuse päev, sest arvatakse, et Jeesuse surm oli vajalik inimkonna päästmiseks. Seda päeva tähistatakse traditsiooniliselt palve ja paastuga ning paljudes kirikutes korraldatakse selle päeva tähistamiseks eriteenistusi.
Suure reede sümbolid
Suurt reedet tähistavad mitmed sümbolid, sealhulgas rist, mis tuletab meelde Jeesuse ohverdamist. Teiste päeva sümbolite hulka kuuluvad lihavõtteliilia, mis sümboliseerib Jeesuse ülestõusmist, ja okaskroon, mis tuletab meelde Jeesuse kannatusi.
Suure reede tähistamine
Suurt reedet tähistatakse mitmel erineval viisil, olenevalt konfessioonist. Mõned kirikud korraldavad eriteenistusi ja rongkäike, samas kui teised tähistavad päeva palve ja paastuga. Paljud kristlikud pered tähistavad päeva ka eriliste söökide ja tegevustega.
Suur reede on kristlikus kalendris tähtis päev ning see on Jeesuse Kristuse kannatuste ja surma pühaliku mälestuse ja mõtisklemise päev. See on lootuse päev, sest arvatakse, et Jeesuse surm oli inimkonna päästmiseks vajalik.
Suurt reedet peetakse eelneval reedel lihavõtted pühapäev. Sel päeval mälestavad kristlased kirge või kannatusi ja surm ristil Jeesusest Kristusest. Paljud kristlased veedavad suurt reedet paastudes, palvetades, meeleparandus ja mõtisklus Kristuse piina ja kannatuste üle.
Piibli viited suurele reedele
Piibli jutustuse Jeesuse ristisurmast ehk ristilöömisest, tema matmisest ja ülestõusmisest ehk surnuist ülestõusmisest võib leida järgmistest Pühakirja lõikudest: Matteuse 27:27-28:8; Markuse 15:16-16:19; Luuka 23:26-24:35; ja Johannese 19:16-20:30.
Mis juhtus suurel reedel?
Suurel reedel keskenduvad kristlased Jeesuse Kristuse surmale. Ööl enne oma surma Jeesus ja tema jüngrid võttis osa Viimane õhtusöök ja läks siis Ketsemani aeda. Seal veetis Jeesus oma viimased tunnid palvetades Isa poole, kui tema jüngrid läheduses magasid:
'Natuke kaugemale minnes langes ta näoga maha ja palvetas: 'Mu Isa, kui see on võimalik, siis võtku see karikas minult ära. Kuid mitte nii, nagu mina tahan, vaid nagu sina.” (Matteuse 26:39, NIV)
'See tass' oli surmaga lõppenud ristilöömine , üks kardetumaid ja valusamaid hukkamismeetodeid iidses maailmas. Kuid 'see tass' tähistas ka midagi veelgi hullemat kui ristilöömine. Kristus teadis, et surmas võtab ta enda peale maailma patud – isegi kõige kohutavamad kuriteod, mis eales toime pandud –, et vabastada usklikud patust ja surmast:
'Ta palvetas tulisemalt ja ta oli nii hingepiinades, et ta higi langes maapinnale nagu suured verepiisad.' (Luuka 22:44, NLT)
Enne hommikut Jeesus arreteeriti. Päikesetõusul kuulas ta üle Suurkohtu ja mõistis hukka. Kuid enne, kui nad said ta surmata, vajasid usujuhid kõigepealt, et Rooma nende surmaotsuse heaks kiidaks. Jeesus viidi juurde Pontius Pilatus , Rooma kuberner Juudamaal. Pilatus ei leidnud põhjust Jeesust süüdistada. Kui ta avastas, et Jeesus on pärit Galileast, mis oli Heroodese jurisdiktsiooni all, lasi Pilaatus Jeesuse saata Heroodese juurde, kes oli sel ajal Jeruusalemmas.
Jeesus keeldus Heroodese küsimustele vastamast, mistõttu Heroodes saatis ta tagasi Pilaatuse juurde. Kuigi Pilaatus leidis, et ta on süütu, kartis ta rahvahulki, kes tahtsid Jeesuse ristilöömist, mistõttu ta mõistis Jeesuse surma.
Jeesust peksti jõhkralt, mõnitati, löödi kepiga pähe ja sülitati peale. Tema pähe pandi okaskroon ja ta kooriti paljaks. Ta oli pandud kandma oma risti, kuid kui ta liiga nõrgaks jäi, oli Küreene Siimon sunnitud seda tema eest kandma.
Jeesus viidi Kolgatale, kus sõdurid lõid ta randmete ja pahkluude vahelt vaiakujuliste naeltega, kinnitades ta ristile. Tema pea kohale pandi kiri 'Juutide kuningas'. Jeesus rippus ristil umbes kuus tundi, kuni võttis viimase hingetõmbe. Kui ta oli ristil, heitsid sõdurid Jeesuse riiete eest liisku. Pealtnägijad karjusid solvanguid ja pilkasid.
Kaks kurjategijat löödi korraga risti. Üks rippus Jeesusest paremal ja teine vasakul (Luuka 23:39-43). Ühel hetkel hüüdis Jeesus oma isa poole: 'Mu jumal, mu jumal, miks sa mu maha jätsid?'
Siis kattis maad pimedus. Kui Jeesus andis oma vaimu, raputas maavärin maad ja pani templi eesriide ülalt alla pooleks rebenema:
'Sel hetkel rebenes eesriie templi pühamus kaheks, ülalt alla. Maa värises, kivid lagunesid ja hauad avanesid. Paljude surnud jumalakartlike meeste ja naiste surnukehad äratati surnuist. Nad lahkusid kalmistult pärast Jeesuse ülestõusmist, läksid pühasse linna Jeruusalemma ja ilmusid paljudele inimestele. (Matteuse 27:51-53, NLT)
Rooma sõduritel oli tavaks murda kurjategija jalad, mistõttu surm saabus kiiremini. Kuid ainult varastel olid jalad katki. Kui sõdurid Jeesuse juurde tulid, oli ta juba surnud.
Õhtu langedes, Joosep Arimaatiast (abiga Nikodeemus ) võttis Jeesuse keha ristilt alla ja lasi ta oma uude hauda panna. Sissepääsu kohale veeretati suur kivi, mis pitseeris haua.
Miks nimetatakse suurt reedet heaks?
Kristluses on Jumal püha ja inimesed patused; pühadus ei sobi kokku ilma , seega eraldab inimkonna patt meid Jumalast. Karistus patu eest on igavene surm. Kuid inimsurmast ja loomaohvritest ei piisa patu lunastamiseks. Lepitus nõuab täiuslikku, laitmatut ohverdust, mis on toodud just õigel viisil.
Kristlased usuvad seda Jeesus Kristus oli üks ja ainus täiuslik jumal-inimene, et tema surm tõi patu täiusliku lepitusohvri ja et Jeesuse kaudu saame meie endi patud andeks. Järelikult, kui me võtame vastu Jeesuse Kristuse tasu patu eest, peseb ta ära meie patu ja taastab meie õiguse Jumala ees; Jumala halastus ja arm teevad päästmise võimalikuks ja me saame Jeesuse Kristuse kaudu igavese elu kingituse. Need uskumused selgitavad, miks Jeesuse ristilöömise kuupäeva peetakse 'suureks' reedeks.