Nagarjuna elulugu
Nagarjuna, vaimne õpetaja, oli tuntud India filosoof ja buda munk, kes elas 2. sajandil m.a.j. Teda peetakse laialdaselt üheks budismi ajaloo olulisemaks tegelaseks. Ta oli mahajaana budismi Madhyamaka koolkonna peamine pooldaja ning tema õpetused on avaldanud suurt mõju budistlikule mõtteviisile ja praktikale.
Varajane elu ja haridus
Nagarjuna sündis Lõuna-Indias ja arvatavasti õppis ta kuulsas Nalanda ülikoolis. Ta oli viljakas kirjanik ja talle omistatakse paljude oluliste budistliku filosoofia alaste teoste kirjutamise eest, sealhulgas Moolamadhyamakakarikis , Vigrahavyāvartanī , ja Śūnyatāsaptati .
Õpetused ja pärand
Nagarjuna õpetused keskendusid mõistele Śūnyatā või tühjus. Ta väitis, et kõik nähtused on oma olemuselt tühjad ja ainus viis kannatustest vabanemiseks on mõista seda tühjust. Ta õpetas ka, et tee valgustatuseni kulgeb kaastunde ja tarkuse praktika kaudu.
Nagarjuna õpetused on avaldanud püsivat mõju budismile ning nii teadlased kui ka praktikud on neid laialdaselt uurinud ja arutanud. Tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ning neid uuritakse ja praktiseeritakse tänapäevalgi.
Järeldus
Nagarjuna oli tuntud India filosoof ja buda munk, kes elas 2. sajandil m.a.j. Teda peetakse laialdaselt üheks budismi ajaloo olulisemaks tegelaseks ning tema õpetused on avaldanud suurt mõju budistlikule mõtteviisile ja praktikale. Tema teoseid uuritakse ja praktiseeritakse tänapäevalgi ning tema õpetused on endiselt asjakohased ja mõjukad.
Nagarjuna (umbes 2. sajand e.m.a.) oli üks suurimaid patriarhe Mahajaana budism . Paljud budistid peavad Nagarjunat 'teiseks Buddhaks'. Tema doktriini väljatöötamine päikeseloojangvõi tühjus , oli oluline verstapost budistlikus ajaloos. Tema elust on aga vähe teada.
Arvatakse, et Nagarjuna sündis braahmini perekonda Lõuna-Indias, tõenäoliselt 2. sajandi lõpus, ja ta pühitseti nooruses mungaks. Enamik tema elu muid üksikasju on aja ja müütide udusse kadunud.
Nagarjunat mäletatakse peamiselt selle asutajana Madhyamika budistliku filosoofia koolkond. Paljudest talle omistatud kirjatöödest usuvad teadlased, et vaid vähesed on Nagarjuna autentsed teosed. Neist tuntuim on Mulamadhyamakakarika, 'Kesktee põhivärsid'.
Madhyamika kohta
Madhyamika mõistmiseks on oluline mõista sunyatat. Väga lihtsalt ütleb 'tühjuse' õpetus, et kõik nähtused on ajutised põhjuste ja tingimuste kokkupõrked, millel puudub eneseolemus. Nad on „tühjad” kindlast minast või identiteedist. Nähtused omandavad identiteedi ainult seoses teiste nähtustega ja seega on nähtused olemas ainult suhtelisel viisil.
See tühjuseõpetus ei pärine Nagarjunalt, kuid tema areng pole kunagi olnud silmapaistev.
Madhyamika filosoofiat selgitades esitas Nagarjuna neli seisukohta nähtuste olemasolu kohta, mida ta ei võtaks:
- Kõik asjad (dharmad) on olemas; olemise jaatus, mitteolemise eitus.
- Kõik asjad ei eksisteeri; mitteolemise jaatus, olemise eitamine.
- Kõik asjad on olemas ja ei eksisteeri; nii jaatus kui eitus.
- Kõik asjad ei eksisteeri ega ole olemas; ei jaatust ega eitust.
Nagarjuna lükkas kõik need väited tagasi ja asus olemise ja mitteolemise vahel keskpositsioonile – kesktee.
Nagarjuna mõtlemise oluline osa on õpetus Kaks tõde , milles kõik-mis-olemas on olemas nii suhtelises kui ka absoluutses tähenduses. Ta selgitas ka tühjust kontekstis Sõltuv päritolu . mis väidab, et kõik nähtused sõltuvad kõigist teistest nähtustest nende tingimuste jaoks, mis võimaldavad neil 'eksisteerida'.
Nagarjuna ja Nagad
Nagarjuna on seotud ka Prajnaparamita suutrad , mis hõlmavad tuntud Süda Homme ja Teemantsuutra . Prajnaparamita tähendab 'tarkuse täiuslikkust' ja neid nimetatakse mõnikord 'tarkuse' suutrateks. Ta ei kirjutanud neid suutraid, vaid pigem süstematiseeris ja süvendas neis sisalduvaid õpetusi.
Legendi järgi sai Nagarjuna nagadelt Prajnaparamita suutrad. Nagas on maod-olendid, mis pärinevad hindu müüdist ning esinevad mitmel korral ka budistlikes pühakirjades ja müütides. Selles loos olid nagad valvanud suutraid, mis sisaldasid Buddha õpetusi, mis olid inimkonna eest sajandeid varjatud. Nagad andsid need Prajnaparamita suutrad Nagarjunale ja ta viis need tagasi inimeste maailma.
Soovide täituv ehe
AastalValguse edastamine(Denko-roku), Zeni meister Keizan Jokin (1268-1325) kirjutas, et Nagarjuna oli Kapimala õpilane. Kapimala leidis, et Nagarjuna elab eraldatud mägedes ja jutlustab nagadele.
Nagakuningas kinkis Kapimalale soove täitva juveeli. 'See on maailma ülim juveel,' ütles Nagarjuna. 'Kas sellel on vorm või see on vormitu?'
Kapimala vastas: 'Te ei tea, et sellel ehtel pole vormi ega ka vormitu. Sa ei tea veel, et see ehe ei ole juveel.
Neid sõnu kuuldes mõistis Nagarjuna valgustumist.