Sangha
Sangha on vaimne kogukond, mis pakub inimestele turvalist ja toetavat keskkonda oma vaimse teekonna uurimiseks. See on õppimise, kasvu ja järelemõtlemise koht, kus liikmed saavad kokku tulla, et jagada oma kogemusi ja õppida üksteiselt.
Sangha pakub erinevaid tegevusi ja programme, et aidata liikmetel nende vaimsel teel. Nende hulka kuuluvad meditatsioon, jooga, laulmine ja muud vaimsed praktikad. Sangha pakub ka tunde ja töötubasid sellistel teemadel nagu tähelepanelikkus, vaimne tervenemine ja vaimne kasv.
Sangha on suurepärane koht mõttekaaslastega ühenduse loomiseks ja tähenduslike suhete loomiseks. Kogukond on avatud ja teretulnud kõigile, olenemata nende vaimsetest tõekspidamistest või tavadest. Kõiki julgustatakse osalema pakutavates tegevustes ja programmides ning jagama oma teadmisi ja kogemusi.
Sangha on koht rahu ja harmooniat , kus inimesed saavad kokku tulla, et õppida ja kasvada. See on aktsepteerimise ja mõistmise koht, kus liikmed saavad tunda end mugavalt iseendana ja oma vaimsust uurides.
Sangha on suurepärane ressurss neile, kes soovivad süvendada oma vaimset praktikat ja suhelda teistega sarnasel teekonnal. Oma toetava keskkonna ning erinevate tegevuste ja programmidega on Sangha ideaalne koht avastamiseks ja vaimseks kasvamiseks.
Sanghaon paali keeles sõna, mis tähendab 'ühendust' või 'koosseisu'. Sanskriti vaste onsamgha. Varases budismis viitas sangha kõigi budistide kogukonnale, nii ordineeritud kui ka ilmikutele. Seda nimetati mõnikord neljakordseks koguduseks – mungad, nunnad, ilmikud, ilmikud.
Enamikus Aasia budismis hakati sangha all silmas peamiselt ordineeritud nunnasid ja munkasid. Ingliskeelses läänes võib see aga viidata kõigile mineviku, oleviku ja tuleviku budistidele või ühe väikese budistliku keskuse elavatele liikmetele, nii ilmikutele kui ka ordineeritud.
Pange tähele, et see on sarnane sellega, kuidas kristlased kasutavad mõnikord sõna 'kirik' – see võib tähendada kogu kristlust või konkreetset konfessiooni või ainult ühte kogudust. Tähendus sõltub kontekstist.
Varasemates pühakirjades viitas sangha naiste ja meeste kogunemisele, kes olid saavutanud vähemalt esimese järgu. valgustus , verstapost nimega 'voo sisenemine'.
'Stream-entry' on natuke raske määratleda. Seletusi on võimalik leida alates 'üleilmaliku teadvuse esimesest kogemusest' kuni 'punktini, kus kõik kaheksa osa Kaheksaosaline tee kokku tulema.' Meie määratluse mõttes oletame, et see on keegi, kes on täielikult pühendunud budistlikule teele ja kes on aktiivselt osa budistlikust kogukonnast.
Sangha kui varjupaik
Tõenäoliselt on budismi vanim rituaal varjupaiga otsimine. Vanimad pühakirjad näitavad, et see ulatub tagasi Buddha aega.
Väga lihtsalt, varjupaigatseremoonial deklareerib inimene avalikult oma pühendumust budistlikule teele, öeldes neid sõnu:
Otsin varjupaika Buddha juurde,
Ma otsin varjupaika dharmasse,
Ma leian varjupaika sanghasse.
Buddha, dharma ja sangha on koos kolm kalliskivi või kolm aaret. Lisateavet selle kohta, mida see tähendab, vaadake ka Varjupaiga leidmine Buddhas ja Dharmas varjupaiga leidmine .
Sõltumatud läänlased, kes tunnevad huvi budismi vastu, keelduvad mõnikord sanghaga ühinemisest. Kindlasti on soolomeditatsioonil ja õppepraktikal väärtus. Kuid ma olen hakanud nägema sanghat sama tähtsana kahel peamisel põhjusel.
Esiteks on sanghaga harjutamine hindamatu väärtus õpetamaks teile, et teie praktika ei puuduta ainult teid. See on hindamatu väärtus ego barjääride purustamiseks.
Budistlik tee on enese olemusliku ebareaalsuse äratundmise protsess.Ja dharma vaimse küpsuse oluline osa on teadvustamine, et teie praktika on kõigile kasulik, sest lõppkokkuvõttes on mina ja teised.mitte kaks.
Tema raamatusBuddha õpetuse süda, Thich Nhat Hanh ütles, et 'sanghaga harjutamine on hädavajalik. ... Sangha ehitamine, sangha toetamine, sanghaga koos olemine, sangha toetuse ja juhiste saamineon tava.'
Teine põhjus on see, et budistlik tee on nii andmise kui ka saamise tee. Teie osalemine sanghas on viis dharmale tagasi andmiseks. See muutub teile aja möödudes kallimaks.
Kloostri Sangha
Arvatakse, et esimese kloostri sangha moodustasid nunnad ja mungad, kes sellele järgnesid ajalooline Buddha . Järgnev Buddha surm , arvatakse, et jüngrid organiseerisid end Maha Kasyapa juhtimisel.
Tänapäeva kloostri sangha valitseb Vinaya-pitaka , kloostriordude reeglid. Pühitsemist vastavalt ühele kolmest Vinaya kanoonilisest versioonist peetakse vajalikuks kloostri sanghasse kaasamiseks. Teisisõnu, inimesed ei saa kuulutada end kloostriks ja oodata, et neid sellisena tunnustatakse.