Mida ütleb Piibel andestuse kohta?
Andestamine on Piibli keskne teema ja usulise elu elamiseks hädavajalik. Piibel räägib andeksandmisest mitmel viisil, alates meieisapalvest kuni Jeesuse õpetusteni oma vaenlaste armastamise kohta. Piiblis ei ole andestamine mitte ainult vaimne, vaid ka moraalne tegu. See on halastuse ja armu tegu, mis näitab Jumala armastust meie vastu.
Meieisa palve
Meieisapalve, mis on kirjakohas Matteuse 6:12, on Piibli üks kuulsamaid andestuse kohta käivaid kohti. Selles palves õpetab Jeesus meid paluma, et Jumal annaks meile meie patud andeks, nii nagu meie anname andeks neile, kes meie vastu pattu teevad. See lõik rõhutab teistele andestamise tähtsust, isegi kui seda on raske teha.
Jeesuse õpetused andestusest
Jeesus õpetas meid ka mäejutluses teistele andestama. Matteuse 5:7 ütleb Jeesus: 'Õndsad on armulised, sest nemad halastavad.' See lõik näitab meile, et kui anname teistele andeks, võime loota, et saame vastutasuks armu. Jeesus õpetas meid ka teistele piiramatult andestama, nagu Ta andis abielurikkumisest tabatud naisele (Johannese 8:1-11).
Jumala andestus
Lõpuks räägib Piibel Jumala andeksandmisest meie pattude eest. Roomlastele 5:8 kirjutab Paulus: 'Aga Jumal näitab oma armastust meie vastu sellega: kui me veel patused olime, suri Kristus meie eest.' See lõik näitab meile, et Jumala armastus meie vastu on nii suur, et Ta on valmis meile andeks andma, isegi kui oleme teinud valesti.
Piibel õpetab meile, et andestamine on usuelu elamiseks hädavajalik. See on halastuse ja armu tegu, mis näitab Jumala armastust meie vastu. Oleme kutsutud teistele andestama, nii nagu Jumal on meile andestanud. Jeesuse õpetusi järgides saame õppida andestama ja andeks saama.
Mida ütleb Piibel andestuse kohta? Üsna palju. Tegelikult on andestamine kogu Piiblis domineeriv teema. Kuid pole haruldane, et kristlastel on andestuse kohta palju küsimusi. Andestamine ei tule enamikule meist kergelt. Meie loomulik instinkt on enesekaitseks tagasitõmbumine, kui oleme vigastatud. Me ei täitu loomulikult halastusest, armust ja mõistmisest, kui meile on ülekohut tehtud.
Kas kristlik andestamine on teadlik valik, tahtega seotud füüsiline tegu või on see tunne, emotsionaalne olemise seisund? Piibel pakub arusaama ja vastuseid meie küsimustele andestuse kohta. Vaatame mõningaid korduma kippuvaid küsimusi ja uurime, mis on Piibel räägib andestusest .
Kas andestamine on teadlik valik või emotsionaalne seisund?
Andestamine on meie valik. See on meie tahte otsus, mis on ajendatud kuulekus Jumalale ja tema käsk andestada. Piibel juhendab meid andestama, nagu Issand meile andestas:
Kandke üksteist ja andke andeks kõik kaebused, mis teil üksteise vastu on. Andesta, nagu Issand sulle andestas. (Koloslastele 3:13, NIV)
Kuidas andestada, kui me seda ei tunne?
Anname andeks usu järgi , sõnakuulelikkusest. Kuna andestamine on vastuolus meie olemusega, peame andestama usu kaudu, olenemata sellest, kas me tahame seda või mitte. Peame usaldama Jumalat, et ta teeb meis tööd, mis tuleb ära teha, et meie andestus oleks täielik. Meie usk annab meile kindlustunde Jumala tõotuses aidata meil andestada ja näitab, et me usaldame tema iseloomu:
Usk näitab selle reaalsust, mida me loodame; see on tõend asjadest, mida me ei näe. (Heebrealastele 11:1, NLT)
Kuidas muuta oma otsus andestada meelemuutuseks?
Jumal austab meie pühendumust talle kuuletuda ja meie soovi talle meeldida, kui otsustame andestada. Ta teeb töö omal ajal valmis. Peame jätkama usu kaudu andestamist (oma töö), kuni andestustöö (Issanda töö) on meie südames tehtud.
Ja ma olen kindel, et Jumal, kes alustas teie sees head tööd, jätkab oma tööd, kuni see on lõpuks lõppenud päeval, mil Kristus Jeesus tuleb tagasi. (Filiplastele 1:6, NLT)
Kuidas me saame teada, kas oleme tõesti andestanud?
Lewis B. Smedes kirjutas oma raamatus,Andesta ja unusta: 'Kui vabastate kurjategija valest, lõikate oma siseelust välja pahaloomulise kasvaja. Sa vabastad vangi, kuid avastad, et tõeline vang olid sina ise.
me saame teada andestuse töö on täielik, kui kogeme selle tulemusel tekkivat vabadust. Meie oleme need, kes kannatavad kõige rohkem, kui otsustame mitte andestada. Kui me andestame, vabastab Issand meie südamed viha ,kibestumist, pahameelt ja haiget, mis meid varem vangistasid.
Enamasti on andestamine aeglane protsess:
Siis tuli Peetrus Jeesuse juurde ja küsis: 'Issand, mitu korda ma pean andeks andma oma vennale, kui ta minu vastu pattu teeb? Kuni seitse korda? Jeesus vastas: 'Ma ütlen teile, mitte seitse korda, vaid seitsekümmend seitse korda.' (Matteuse 18:21-22, NIV)
Jeesuse vastus Peetrusele teeb selgeks, et andestamine ei ole meie jaoks kerge. See ei ole ühekordne valik ja siis elame automaatselt andestuse seisundis. Põhimõtteliselt ütles Jeesus: jätkake andeksandmist, kuni kogete andestuse vabadust. Andestamine võib nõuda kogu elu andestamist, kuid see on Issanda jaoks oluline. Peame jätkama andestamist, kuni asi on meie südames lahendatud.
Mis siis, kui inimene, kellele me peame andestama, ei ole usklik?
Oleme kutsutud armastama oma ligimesi ja vaenlasi ning palvetama nende eest, kes meile haiget teevad:
'Te olete kuulnud seadust, mis ütleb: 'Armasta oma ligimest' ja vihka oma vaenlast. Aga ma ütlen: armastage oma vaenlasi! Palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad! Sel viisil tegutsete oma taevaisa tõeliste lastena. Sest ta annab oma päikesevalguse nii kurjadele kui headele ja saadab vihma nii õigete kui ka ülekohtuste peale. Kui sa armastad ainult neid, kes sind armastavad, mis tasu selle eest on? Isegi korrumpeerunud maksukogujad teevad seda palju. Kui olete lahke ainult oma sõprade vastu, siis mille poolest erinete teistest? Isegi paganad teevad seda. Aga teie peate olema täiuslikud, nagu teie taevane Isa on täiuslik. (Matteuse 5:43-48, NLT)
Sellest salmist saame teada andestuse saladuse. See saladus on palve. Palve on üks parimaid viise lõhkuda andestamatuse müür meie südames. Kui hakkame palvetama inimese eest, kes on meile ülekohut teinud, annab Jumal meile uued silmad, et näha, ja uue südame selle inimese eest hoolitsemiseks.
Palvetades hakkame seda inimest nägema nii, nagu Jumal teda näeb, ja mõistame, et ta on Issandale kallis. Samuti näeme end uues valguses, samaväärselt patus ja ebaõnnestumises süüdi nagu teine inimene. Ka meie vajame andestust. Kui Jumal ei andnud meile andestust, siis miks peaksime meie andestamast teiselt?
Kas on okei tunda viha ja soovida õiglust inimesele, kellele peame andestama?
See küsimus annab veel ühe põhjuse palvetada inimese eest, kellele me peame andestama. Me võime palvetada ja paluda, et Jumal tegeleks ebaõiglusega. Me võime usaldada Jumalat selle inimese elu üle kohut mõistma ja siis peaksime selle palve altari ette jätma. Me ei pea enam viha kandma. Kuigi on normaalne, et tunneme viha patu ja ebaõigluse vastu, ei ole meie ülesanne teise inimese patu üle kohut mõista.
Ärge mõistke kohut ja teie üle kohut ei mõisteta. Ärge mõistke hukka ja teid ei mõisteta hukka. Andke andeks ja teile antakse andeks. (Luuka 6:37, (NIV)
Miks me peame andestama?
Parim põhjus andestada on lihtne: Jeesus käskis meil andestada. Me õpime pühakiri andestuse kontekstis et kui me ei andesta, ei anta ka meile andeks:
Sest kui te andestate inimestele, kui nad teie vastu patustavad, siis andestab teile ka teie taevane Isa. Aga kui te inimestele nende patte andeks ei anna, ei anna teie Isa teie patte andeks. (Matteuse 6:14-16, NIV)
Samuti anname andeks, et meie palved ei oleks takistatud:
Ja kui te seisate palvetamas, siis andke talle andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et teie taevane Isa teile teie patud andeks annaks. (Markuse 11:25, NIV)
Kokkuvõtteks võib öelda, et me andestame kuulekuse tõttu Issandale. See on valik, meie otsus. Ent kui teeme oma osa 'andestades', avastame, et andestamise käsk on meie endi hüvanguks paigas ja me saame oma andestuse tasu, milleks on vaimne vabadus.