Kuidas Piibel defineerib usku?

Piibel defineerib usku kui „kindlust selle kohta, mida loodetakse, ja veendumust selles, mida ei ole näha” (Heebrealastele 11:1). Usk on enesekindel usk millessegi, mida ei saa näha ega tõestada. See on usaldus Jumala ja Tema lubaduste vastu ning see on suhte alus Temaga.

Kuidas usk töötab?

Usk toimib, kui usume Jumalasse ja Tema tõotustesse, isegi kui me neid ei mõista. See on valik usaldada Jumalat ja tegutseda Tema Sõna järgi. Usk ei ole pime hüpe tundmatusse, vaid pigem kuulekuse samm selles suunas, mille Jumal on ilmutanud.

Usu eelised

Piibel lubab, et need, kellel on usku, saavad palju õnnistusi. Usk toob meid Jumalale lähemale ja aitab meil elada sõnakuulelikku elu. Samuti annab see meile julgust rasketele olukordadele vastu seista ja toob meile rahu raskustes.

Järeldus

Piibel õpetab meile, et usk on Jumalaga suhetes hädavajalik. See on valik Teda usaldada ja Tema Sõna järgi tegutseda. Usk toob meid Jumalale lähemale ja annab julgust rasketele olukordadele vastu seista. Jumalasse uskudes võime saada palju õnnistusi ja kogeda Tema rahu.

Usk on defineeritud kui tugeva veendumusega usk; kindel usk millessegi, mille kohta ei pruugi olla käegakatsutavat tõestust; täielik usaldus, enesekindlus, toetumine või pühendumus. Usk on kahtluse vastand.

Websteri uue maailma kolledži sõnaraamatdefineerib usku kui 'vaieldamatut usku, mis ei nõua tõendeid ega tõendeid; vaieldamatu usk jumalasse, religioossed tõekspidamised.

Mis on usk?

• Usk on vahend, mille kaudu usklikud tulevad Jumala juurde ja usaldavad Temale päästet.
• Jumal annab usklikele Temasse uskumiseks vajaliku usu: „Sest te olete päästetud armust, usu läbi – ja see ei ole teie endi käest, see on Jumala and – mitte tegude läbi, et keegi ei saaks kiidelda ” (Efeslastele 2:8–9).
• Kogu kristlik elu elatakse läbi usu alusel (Rm 1:17; Galaatlastele 2:20).

Usk määratletud

The piibel annab lühikese definitsiooni usule heebrealased 11:1:

'Nüüd on usk olla kindel selles, mida me loodame, ja kindel selles, mida me ei näe.'

Mida me loodame? Loodame seda Jumal on usaldusväärne ja peab oma lubadusi. Võime olla kindlad, et tema lubadused päästmine , igavene elu ja ülestõusnud keha saab kunagi meie omaks selle põhjal, kes Jumal on.

Selle määratluse teine ​​osa tunnistab meie probleemi: Jumal on nähtamatu. Me ei näe ka taevast. Igavene elu, mis algab meie individuaalsest pääsemisest siin maa peal, on samuti midagi, mida me ei näe, kuid usk Jumalasse teeb meid nendes asjades kindlaks. Jällegi, me ei loota mitte teaduslikele, käegakatsutavatele tõenditele, vaid Jumala iseloomu absoluutsele usaldusväärsusele.

Kust me saame õppida tundma Jumala iseloomu, et saaksime temasse uskuda? Ilmselge vastus on Piibel, milles Jumal ilmutab end täielikult oma järgijatele. Seal on kõik, mida me peame Jumala kohta teadma, ja see on täpne ja põhjalik pilt tema olemusest.

Üks asi, mida me Piiblist Jumala kohta õpime, on see, et ta ei ole võimeline valetama. Tema terviklikkus on täiuslik; seega, kui ta kuulutab Piibli tõeks, võime selle väitega nõustuda, lähtudes Jumala iseloomust. Paljud Piibli lõigud on raskesti mõistetavad, kuid kristlased aktsepteerivad neid, sest usuvad usaldusväärsesse Jumalasse.

Miks me vajame usku

Piibel on kristluse juhend. See ei räägi ainult jälgijateleWHOuskuda agamiksme peaksime temasse uskuma.

Meie igapäevaelus tabavad kristlasi igal pool kahtlused. Kahtlus oli räpane väike saladus apostel Toomas , kes oli koos reisinud Jeesus Kristus kolm aastat kuulates teda iga päev, jälgides tema tegemisi, isegi jälgides teda äratada inimesi surnuist . Aga kui asi tuli Kristuse ülestõusmine , Thomas nõudis õrna tundega tõestust:

Siis (Jeesus) ütles Toomale: 'Pane oma sõrm siia; näe mu käsi. Sirutage oma käsi ja pange see mulle küljele. Lõpetage kahtlemine ja uskuge.' (Johannese 20:27)

Toomas oli Piibli kuulsaim kahtleja. Mündi teisel küljel, Heebrea 11. peatükis, tutvustab Piibel muljetavaldavat nimekirja kangelaslikest usklikestVana Testamentlõigus, mida sageli nimetatakse 'Usu kuulsuste saal .' Need mehed ja naised ning nende lood paistavad silma, et julgustada ja vaidlustada meie usku.

Usklike jaoks käivitab usk sündmuste ahela, mis lõpuks viib taevasse:

• Usu läbi Jumala kaudu armu , kristlastele on andeks antud. Me saame pääste kingituse usu kaudu Jeesuse Kristuse ohver .
• Uskudes Jeesusesse Kristusesse täielikult Jumalale, päästetakse usklikud Jumala kohtuotsusest ilma ja selle tagajärjed.
• Lõpuks saame Jumala armust edasi usu kangelasteks, järgides Issandat üha suurematele ususeiklustele.

Kuidas saada usku

Kahjuks on üks suurimaid väärarusaamu Kristlik elu on see, et me saame ise usku luua. Me ei saa.

Me näeme vaeva, et äratada usku, tegutsedes kristlikult töötab , kõrval palvetades rohkem, Piiblit rohkem lugedes; teisisõnu tehes, tehes, tehes. Kuid Pühakiri ütleb, et nii me seda ei mõista:

„Sest te olete armust päästetud usu läbi – ja see ei ole teie endi käest, see on Jumala and – mitte tegude läbi, et keegi ei saaks kiidelda” (Efeslastele 2:8–9).

Martin Luther , üks varakristlikke reformaatoreid, väitis, et usk tuleb Jumalalt, kes meis töötab, ja mitte ühestki muust allikast:

'Paluge Jumalal endasse usku luua, vastasel juhul jääte igaveseks usuta, hoolimata sellest, mida soovite, ütlete või saate teha.'

Luther ja teised teoloogid panid sellesse suure panusekuulminekuulutatav evangeelium:

Sest Jesaja ütleb: Issand, kes on uskunud seda, mida ta meilt on kuulnud? Nii et usk tuleb kuulmisest ja kuulmine Kristuse sõna kaudu. (Roomlastele 10:16-17, ESV)

Seetõttu sai jutlusest protestantlike jumalateenistuste keskpunkt. Jumala sõnal on üleloomulik jõud usku ehitada kuulajates. Korporatiivne jumalateenistus on ülioluline, et edendada usku Jumala Sõna kuulutamisel.

Kui häiritud isa tuli Jeesuse juurde ja palus, et tema deemonitest vaevatud poeg paraneks, lausus mees südantlõhestava palve:

'Kohe poisi isa hüüatas: 'Ma usun; aita mul üle saada oma uskmatusest!” (Markuse 9:24, NIV)

Mees teadis, et tema usk on nõrk, kuid tal oli piisavalt mõistust, et pöörduda abi saamiseks õigesse kohta: Jeesusesse.

Usk on kristliku elu kütus:

'Sest me elame usust, mitte nägemisest' (2. Korintlastele 5:7, NIV).

Sageli on raske näha läbi selle maailma udu ja selle elu väljakutsetest kaugemale. Me ei saa alati tunda Jumala ligiolu ega mõista Tema juhtimist. Jumala leidmiseks on vaja usku ja usku, et hoida oma pilku Temal, et püsiksime lõpuni vastu (Heebrealastele 11:13-16).