Jeesuse sisenemine Jeruusalemma (Markuse 11:1-11)

The Jeesuse sisenemine Jeruusalemma on üks Piibli ikoonilisemaid hetki. See on kirjas Markuse evangeeliumi 11. peatükis salmides 1-11. See sündmus tähistab Jeesuse viimse teekonna algust ristile ja tema ülimat ohvrit inimkonna eest.

Jeruusalemma sisenemine oli võidukas, Jeesus ratsutas eesli seljas, ümbritsetuna rahvahulgast, kes laulis ja ülistas Jumalat. Teda tervitati hüüdega 'Hosanna!' ja 'Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!' Seda stseeni kujutatakse sageli kunstis ja kirjanduses ning see tuletab võimsalt meelde Jeesuse armastust ja ohverdust.

The Jeesuse sisenemine Jeruusalemma on Piiblis oluline sündmus ning see tuletab meelde usu väge ja alandlikkuse tähtsust. See tuletab meelde, et Jeesus oli valmis meie eest oma elu andma ja et me peaksime püüdma järgida tema eeskuju. See sündmus on võimas meeldetuletus Jumala armastusest ja armust ning see on meeldetuletus, et me peaksime alati püüdma elada oma elu viisil, mis austaks teda.

• 1 Ja kui nad lähenesidJeruusalemm, Betfagesse ja Betaaniasse, Õlimäe äärde, saadab ta kaks oma jüngrit 2 ja ütles neile: 'Minge teie vastas asuvasse külla ja niipea kui te sinna sisenete, leiate seotud vars, millel kunagi inimene ei istunud; vabasta ta ja too ta. 3 Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? öelge, et Issand vajab teda; ja ta saadab ta kohe siia. 4 Ja nad läksid oma teed ja leidsid varsu seotuna väljastpoolt uksest kohast, kus kaks teed kohtusid; ja nad vabastavad ta.

• 5 Ja mõned neist, kes seal seisid, ütlesid neile: 'Mis te teete, kui te sälu lahti võtate?' 6 Ja nad ütlesid neile, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad lasid neil minna. 7 Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma riided tema selga. ja ta istus tema peale. 8 Ja paljud laotasid oma riided teele, teised aga raiusid puudelt oksi ja puistasid need teele.

• 9 Ja need, kes läksid eespool ja kes järgnesid, hüüdsid: 'Hoosianna! Õnnistatud Kas see on, kes tuleb Issanda nimel! 10 Kiidetud olgu meie isa Taaveti kuningriik, kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges! 11 Ja Jeesus läks Jeruusalemma ja templisse. Ja kui ta kõik asjad ümber oli vaadanud ja õhtu oli käes, läks ta koos kaheteistkümnega Betaaniasse.

• Võrdlema : Matthew 21:1-11; Luuka 19:28-40; Johannese 12:12-19

Jeesus, Jeruusalemm ja prohveteering

Pärast pikka reisimist jõuab Jeesus Jeruusalemma. Mark struktureerib Jeruusalemma narratiivi hoolikalt, andes Jeesusele kolm päeva enne kiresündmusi ja kolm päeva enne oma ristilöömine ja matmine. Kogu aeg on täis tähendamissõnu tema missioonist ja sümboolseid tegusid, mis viitavad tema identiteedile.

Mark ei mõista Juuda geograafiat kuigi hästi. Ta teab, et Betphage ja Bethany asuvad väljaspool Jeruusalemma, kuid keegi, kes sõidab idast Jeerikosse viiva teel, möödub Betaaniast *esimene ja Betphage *teisest. Sellel pole aga tähtsust, sest just Õlimäel on teoloogiline kaal.

Kogu stseen on täisVana Testamentvihjed. Jeesus alustab Õlimäelt, mis on juudi Messia traditsiooniline asukoht (Sakarja 14:4). Jeesuse sisenemine on 'triumfaalne', kuid mitte sõjalises mõttes, nagu eeldati Messia kohta. Sõjaväejuhid sõitsid hobustega, samal ajal kui rahusaatjad kasutasid eesleid.

Sakarja 9:9 ütleb, et Messias saabub eesli seljas, kuid Jeesuse kasutatav ratsutamata sälu näib olevat midagi eesli ja hobuse vahepealset. Kristlased peavad Jeesust traditsiooniliselt rahumeelseks Messiaks, kuid tema eesli mittekasutamine võib viidata vähem kui täiesti rahumeelsele tegevuskavale. Matteuse 21:7 ütleb, et Jeesus ratsutas mõlema ja eesli ja sälu seljas, John 12:14 ütleb, et sõitis eesli seljas, samas Mark ja Luke (19:35) ütlevad, et ta sõitis varsal. Kumb see oli?

Miks kasutab Jeesus *ratsutamata sälu? Juudi pühakirjades ei paista olevat midagi, mis nõuaks sellise looma kasutamist; pealegi on täiesti ebausutav, et Jeesus oleks hobuste käsitsemises piisavalt kogenud, et saaks sellisel katkematul varsal ohutult sõita. See oleks ohustanud mitte ainult tema turvalisust, vaid ka tema mainet, kui ta üritab triumfaalselt Jeruusalemma siseneda.

Mis on rahvahulgaga?

Millest rahvas arvab Jeesus ? Keegi ei nimeta teda Messiaks, Jumala Pojaks, Inimese Pojaks ega mõneks kristlaste poolt Jeesusele traditsiooniliselt omistatud tiitlitest. Ei, rahvahulgad tervitavad teda kui kedagi, kes tuleb „Issanda nimel” (al Psalmid 118: 25-16). Nad kiidavad ka 'Taaveti kuningriigi' tulekut, mis ei ole päris sama, mis *kuninga tulek. Kas nad peavad teda prohvetiks või millekski muuks? Rõivaste ja okste (mida Johannes nimetab palmioksteks, kuid Mark jätab selle lahtiseks) oma tee äärde panemine näitab, et teda austatakse või austatakse, kuid mil viisil on mõistatus.

Võib ka küsida, miks on alguses rahvahulk – kas Jeesus oli mingil hetkel oma kavatsustest teada andnud? Näib, et keegi pole kohal, et teda jutlustamas või terveks saamas kuulda – see on iseloomulik rahvahulgale, kellega ta varem tegeles. Meil pole õrna aimugi, milline “rahvahulk” see on – see võib olla vaid paarkümmend inimest, enamasti need, kes olid teda juba jälginud ja lavastatud üritusel osalenud.

Jeruusalemmas olles läheb Jeesus templisse ringi vaatama. Mis oli tema eesmärk? Kas ta kavatses midagi teha, kuid muutis meelt, kuna oli hilja ja kedagi polnud läheduses? Kas ta ümbris lihtsalt liigendit? Miks veeta öö Jeruusalemma asemel Betaanias? Markusel on Jeesuse saabumise ja templi puhastamise vahel öö läbi, kuid Matteuse ja Luuka evangeeliumid juhtuvad kohe teise järel.

Vastus kõigile probleemidele, mida Markus kirjeldas Jeesuse Jeruusalemma sisenemise kohta, on see, et seda ei juhtunud. Markus soovib seda jutustavatel põhjustel, mitte sellepärast, et Jeesus seda kunagi tegi. Me näeme sama kirjanduslikku stiili uuesti ilmumas hiljem, kui Jeesus käsib oma jüngritel valmistuda 'Viimseks õhtusöögiks'.

Kirjanduslik seade või esinemine?

On mitmeid põhjuseid, miks pidada seda juhtumit puhtalt kirjanduslikuks vahendiks, mitte millekski, mis oleks võinud juhtuda just nii, nagu siin kirjeldatud. Esiteks on uudishimulik, et Jeesus käskis oma jüngritel varastada sälu, mida ta kasutada. Vähemalt pealiskaudsel tasandil ei kujutata Jeesust teiste inimeste vara eest väga hoolivana. Kas jüngrid käisid sageli ringi ja ütlesid inimestele, et Issandal on seda vaja, ja läksid minema, mida iganes nad tahtsid? Kena reket, kui inimesed sind usuvad.

Võib väita, et omanikud teadsid, milleks säsu vaja on, aga siis poleks vaja jüngritel seda öelda. Sellel stseenil pole tõlgendusi, mis ei muudaks Jeesust ja tema jüngreid naeruväärseks, välja arvatud juhul, kui me aktsepteerime seda lihtsalt kirjandusliku vahendina. See tähendab, et seda ei saa mõistlikult käsitleda kui sündmust, mis tõesti juhtus; selle asemel on see kirjanduslik seade, mis on loodud selleks, et tõsta publiku ootusi eelseisva suhtes.

Miks laseb Markus jüngritel nimetada Jeesust siin 'Issandiks'? Siiani on Jeesus näinud palju vaeva, et varjata tõelist identiteeti, ega ole nimetanud ennast 'Issandiks', nii et sellise räige kristoloogilise keelekasutuse ilmumine on siin uudishimulik. Ka see näitab, et tegemist on pigem kirjandusliku vahendiga kui mingisuguse ajaloolise sündmusega.

Lõpuks peaksime meeles pidama, et Jeesuse kohtuprotsess ja hukkamine sõltub suuresti tema väidetest, et ta on juutide messias ja/või kuningas. Seda arvestades on veider, et seda juhtumit menetluse käigus ei tõstatatud. Siin on Jeesus sisenemas Jeruusalemma viisil, mis meenutab väga kuningavõimu sisenemist ja tema jüngrid kirjeldasid teda kui 'Issand'. Kõike oleks võinud tema vastu tõendina kasutada, kuid tähelepanuväärne on isegi lühikese viite puudumine.