2. Korintlastele 12:9 – Minu vägi saab täiuslikuks nõrkuses
2. Korintlastele 12:9 on võimas meeldetuletus, et Jumala jõud saab täiuslikuks meie nõrkuses. See salm räägib ideest, et kui me oleme nõrgad, suudab Jumal meile näidata oma jõudu ja väge. See on meeldetuletus, et ükskõik kui nõrgana me end ka ei tunneks, on Jumal alati olemas, et anda meile jõudu ja aidata meid meie võitlustes.
See salm on suurepärane meeldetuletus, et Jumal on alati meiega, isegi meie kõige nõrgematel hetkedel. Võime loota, et Tema annab meile jõudu ja julgust mis tahes väljakutsega toimetulemiseks. See on ka meeldetuletus, et Jumala vägi saab täiuslikuks meie nõrkuses ja et Ta suudab kasutada meie nõrkusi, et näidata meile oma jõudu.
See salm on oluline meeldetuletus, et me ei peaks kunagi häbenema oma nõrkusi, vaid pigem kasutama neid võimalusena toetuda Jumalale ja näidata Tema tugevust. See on ka meeldetuletus, et ükskõik kui nõrgana me end ka ei tunneks, on Jumal alati olemas, et anda meile jõudu ja julgust.
Märksõnad: 2. Korintlastele 12:9, Minu vägi on saanud täiuslikuks nõrkuses, Jumala tugevus, Jumala vägi, toetuge Jumalale, tugevus ja julgus, nõrkused.
The jumalariik on täis suuri paradoksaalseid tõdesid. Piibel ütleb meile, et üks neist tõdedest on see, et vägi Jeesus Kristus on täiustatud meie nõrkuses. Jeesuse järgijana on apostel Paulus sai teada, et Jumala tugevust oli tema nõrkuse hetkedel kergem näha.
Piibli põhisalm: 2. Korintlastele 12:9
Aga tema ütles mulle: 'Sulle piisab minu armust, sest minu jõud saab täielikuks nõrkuses.' Seepärast ma kiideln seda meelsamini oma nõrkustega, et Kristuse vägi saaks minu peal puhata. (ESV)
Okas lihas
Enamik piibel teadlased usuvad, et 'nõrkus', millest Paulus siin rääkis, oli mingi füüsiline vaev – 'okas lihas'. Tekst annab edasi mõtte, et see vaev jäi Pauluse külge. Meil kõigil on need okkad, need nõrkused, millest me ei pääse.
Lisaks füüsilistele vaevustele on meil suur vaimne dilemma. Oleme inimesed ja kristliku elu elamine nõuab enamat kui inimjõudu. See võtab Jumala väge.
Võib-olla on suurim võitlus, millega me silmitsi seisame, tunnistada, kui nõrgad me oleme. Mõnele meist ei piisa isegi eluaegsest lüüasaamisest, et meid veenda. Me muudkui proovime ja ebaõnnestume, keeldudes kangekaelselt oma iseseisvust loobumast.
Isegi sellisel vaimsel hiiglasel nagu Paul oli raske tunnistada, et ta ei saa sellega üksi hakkama. Ta usaldas Jeesust Kristust täielikult enda jaoks päästmine , kuid selleks kulus Paul, endine Variser , kauem, et mõista, et tema nõrkus oli hea. See sundis teda – nagu see sunnib meid – täielikult Jumalast sõltuma.
Me vihkame kellestki või millestki sõltumist. Meie kultuuris nähakse nõrkust kui puudust ja sõltuvus on laste jaoks.
Iroonilisel kombel me just sellised olemegi – Jumala lapsed, meie taevane Isa . Jumal tahab, et me tuleksime tema juurde, kui meil on vajadus, ja meie Isana täidab ta selle meie eest. See on armastuse tähendus .
Nõrkus sunnib meid Jumalast sõltuma
Enamik inimesi ei saa kunagi aru, et miski ei suuda rahuldada nende sügavaid vajadusi peale Jumala. Mitte midagi maa peal. Nad jälitavad raha ja kuulsus, võim ja valdused , et tulla vaid tühjade kätega. Just siis, kui nad arvavad, et neil on kõik olemas, mõistavad nad, et tegelikult pole neil midagi. Siis pöördutakse narkootikumide või alkohol , ei näe ikka veel, et need on loodud Jumala jaoks ja et ainult tema saab rahuldada igatsust, mille ta neis lõi.
Kuid see ei pea nii olema. Igaüks võib vältida vale eesmärgiga elu. Igaüks võib leida tähenduse, vaadates selle allikat: Jumalat.
Meie nõrkus on just see, mis viib meid kõigepealt Jumala juurde. Kui me eitame oma puudusi, triivime me vastupidises suunas. Oleme nagu väike laps, kes nõuab selle ise tegemist, kui käsil olev ülesanne ületab palju-palju tema võimeid.
Paulus kiitles oma nõrkusega, sest see tõi Jumala tema ellu vapustava väega. Paulist sai an tühi anum ja Kristus elas tema kaudu, saavutades hämmastavaid asju. See suur privileeg on avatud meile kõigile. Ainult siis, kui tühjendame end omaenda egost, saame olla täidetud millegi paremaga. Kui oleme nõrgad, võime saada tugevaks.
Nii sageli me palvetame tugevus , kui tegelikult tahab Issand, et me jääksime oma nõrkusse ja sõltuksime temast täielikult. Paulus jätkas: „Seetõttu tunnen ma rõõmu oma nõrkustest ja solvangutest, raskustest, tagakiusamisest ja muredest, mida ma Kristuse pärast kannatan. Sest kui ma olen nõrk, siis olen ma tugev. (2. Korintlastele 12:10, NLT)
Meie inimlikud nõrkused avavad pidevalt teed rohkemale Issanda väele ja armule, mis meist läbi paistab.
Paulus õppis oma muredest ja nõrkustest rõõmu tundma, sest need tõid tema ellu puhkama Jumala õnnistused. See sõnapuhata9. salmis annab edasi kujutluspildi Kristuse väest, mis levib üle Pauluse telgina. Arvame, et meie füüsilised okkad takistavad meid Issandat teenimast, kuigi tegelikult on asi vastupidine. Nad täiustavad meid, et Kristuse jumalik vägi saaks ilmutada läbi meie inimliku nõrkuse akna.
