Kes ja millal kirjutas Koraani?
The Koraan on islami püha raamat, mille Allah ilmutas prohvet Muhamedile (rahu olgu temaga) üle 1400 aasta tagasi. See on enim loetud raamat maailmas ja arvatakse, et see on sõna otseses mõttes Jumala sõna. Koraan ilmutati prohvet Muhamedile (rahu olgu temaga) ingel Gabrieli kaudu 23 aasta jooksul.
Koraan on kirjutatud araabia keeles ja koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis on jagatud 30 osaks. Iga suura sisaldab salme ehk ayati, mis on jagatud osadeks. Koraan jaguneb kaheks osaks: Meka suurateks ja Mediina suuradeks. Meka suurad ilmutati prohvet Muhamedi (rahu olgu temaga) Mekas missiooni alguses, samas kui Medina suurad ilmnesid pärast tema rännet Mediinasse.
Koraan ilmutati prohvet Muhamedile (rahu olgu temaga) 23 aasta jooksul tükkidena ja tema kaaslased õppisid selle pähe. Seejärel kirjutasid kirjatundjad selle üles ja koondasid kolmanda kaliifi Uthman ibn Affani ajal üheks raamatuks.
Koraan on ainus raamat, mis on püsinud muutumatuna pärast selle ilmutamist. See on islamiusuliste tõekspidamiste ja tavade ainuke juhiste allikas. See on juhiste ja tarkuste raamat ning see on inspiratsiooni ja lohutuse allikas miljonitele moslemitele üle maailma.
Sõnad Koraan koguti nii, nagu need prohvet Muhamedile ilmutati, varased moslemid olid mällu pühendunud ja kirjatundjate poolt kirja pandud.
Prohvet Muhamedi järelevalve all
Koraani avalikustamise ajal Prohvet Muhamed teinud erikorraldusi, et tagada selle üleskirjutamine. Kuigi prohvet Muhammed ise ei osanud lugeda ega kirjutada, dikteeris ta salmid suuliselt ja andis kirjatundjatele korralduse märkida ilmutus üles mis tahes kättesaadavatele materjalidele: puuokstele, kividele, nahale ja luudele. Seejärel lugesid kirjatundjad oma kirjutise tagasi prohvetile, kes kontrollis, et selles pole vigu. Iga ilmutatud uue salmiga määras prohvet Muhammed ka selle paigutuse kasvavas tekstikogus.
Kui prohvet Muhamed suri, oli Koraan täielikult üles kirjutatud. See ei olnud aga raamatu kujul. See salvestati erinevatele pärgamentidele ja materjalidele, mida hoiti prohveti kaaslaste valduses.
Kaliif Abu Bakri järelevalve all
Pärast prohvet Muhamedi surma mäletati kogu Koraani varajaste moslemite südames. Sajad prohveti varased kaaslased olid kogu ilmutuse pähe õppinud ja moslemid lugesid iga päev suuri osa tekstist mälu järgi. Paljudel varajastel moslemitel oli ka Koraani isiklikud kirjalikud koopiad, mis on salvestatud erinevatele materjalidele.
Kümme aastat pärast hijrat (632 m.a.j.) tapeti Yamama lahingus paljud neist kirjatundjatest ja varajastest moslemitest pühendunud inimestest. Samal ajal kui kogukond leinas oma kaaslaste kaotust, hakkasid nad muretsema ka Püha Koraani pikaajalise säilimise pärast. Mõistes, et Allahi sõnu tuleb koguda ühte kohta ja säilitada, käskis kaliif Abu Bakr kõigil Koraani lehekülgi kirjutanud inimestel need ühte kohta koondada. Projekti korraldas ja juhendas üks prohvet Muhamedi peamistest kirjatundjatest Zayd bin Thabit.
Nendelt erinevatelt kirjutatud lehekülgedelt Koraani koostamine toimus neljas etapis:
- Zayd bin Thabit kontrollis iga salmi oma mälu järgi.
- Umar ibn Al-Khattab kontrollis iga salmi. Mõlemad mehed olid kogu Koraani pähe õppinud.
- Kaks usaldusväärset tunnistajat pidid tunnistama, et salmid kirjutati prohvet Muhamedi juuresolekul.
- Kontrollitud kirjalikud salmid võrreldi teiste kaaslaste kogudest pärit salmidega.
Seda mitmest allikast pärit ristkontrolli ja kontrollimise meetodit kasutati ülima ettevaatlikkusega. Eesmärk oli koostada organiseeritud dokument, mida kogu kogukond saaks kontrollida, kinnitada ja vajadusel ressursina kasutada.
Seda Koraani terviklikku teksti hoiti Abu Bakri valduses ja seejärel anti edasi järgmisele kaliifile Umar ibn Al-Khattabile. Pärast tema surma anti need tema tütrele Hafsah (kes oli ka prohvet Muhamedi lesk).
Kaliif Uthman bin Affani järelevalve all
Kui islam hakkas levima kogu Araabia poolsaarel, sisenes üha rohkem inimesi islamiusu hulka isegi Pärsiast ja Bütsantsist. Paljud neist uutest moslemitest ei rääkinud araabia keelt emakeelena või rääkisid nad veidi erinevat araabia hääldust kui Mekka ja Mediina hõimud. Inimesed hakkasid vaidlema selle üle, milline hääldus oli kõige õigem. Kaliif Uthman bin Affan võttis vastutuse selle eest, et Koraani ettekandmine oleks standardne hääldus.
Esimene samm oli laenata Hafsah'lt Koraani originaal, koostatud koopia. Varaste moslemitest kirjatundjate komitee ülesandeks oli teha originaaleksemplarist ärakirjad ja tagada peatükkide (suurade) järjestus. Kui need täiuslikud koopiad olid valminud, käskis Uthman bin Affan kõik järelejäänud ärakirjad hävitada, nii et kõik Koraani koopiad oleksid kirjalikult ühtsed.
Kõik tänapäeval maailmas saadaolevad Koraanid on täpselt identsed Uthmani versiooniga, mis valmis vähem kui kakskümmend aastat pärast prohvet Muhamedi surma.
Hiljem tehti sellesse mõned väikesed parandused araabia kiri (punktide ja diakriitiliste märkide lisamine), et mittearaablaste jaoks oleks lihtsam lugeda. Koraani tekst on aga jäänud samaks.