Prohvet Muhamedi hilisema elu elulugu

The Prohvet Muhamed on üks ajaloo mõjukamaid tegelasi. Tema elul ja õpetusel on olnud maailmale sügav mõju. See elulugu keskendub prohveti omale peale elu , temalt ränne Mediinasse aastal 622 e.m.a kuni tema surmani aastal 632 e.m.a.

Ränne Medinasse

Prohvet Muhamedi oma ränne Mediinasse tähistas tema elus uue ajastu algust. Ta rajas linna esimese islamiriigi ja pani aluse islami religioonile. Samuti rajas ta Medinas esimese mošee, mida praegu tuntakse Masjid al-Nabawi nime all.

Sõjalised kampaaniad

Prohvet Muhammed juhtis mitmeid sõjalised kampaaniad oma hilisema elu jooksul. Ta oli edukas Araabia poolsaare ühendamisel islami lipu all ja religiooni levitamisel mujal maailmas. Samuti sõlmis ta lepinguid naaberhõimudega ja võitles nende vastu, kes olid talle vastu.

Surm ja pärand

Prohvet Muhammad suri aastal 632 e.m.a. Tema surma leinasid moslemid üle kogu maailma. Ta jättis maha rahu, õigluse ja sallivuse pärandi, mis kõlab tänaseni. Tema õpetusi järgivad siiani miljonid moslemid üle maailma.

Prohvet Muhamedi hilisem elu oli täis saavutusi ja saavutusi. Ta pani aluse islami usule ja levitas seda maailma. Tema pärand inspireerib inimesi tänapäevani.

Prohvet Muhammed on moslemite elu ja usu keskne tegelane. Tema elulugu on täis inspiratsiooni, katsumusi, võidukäike ja juhiseid igas vanuses ja ajastu inimestele.

Varajane elu (enne prohvetluse kutset)

Muhammad sündis Mekas (tänapäeva Saudi Araabias) aastal 570 m.a.j. Tol ajal oli Makkah vahepeatus kaubateel Jeemenist Süüriasse. Kuigi inimesed olid kokku puutunud monoteismiga ja otsisid oma juured Prohvet Aabraham , olid nad langenud polüteismi. Noores eas orvuks jäänud Muhammad oli tuntud kui rahulik ja aus poiss.

Loe lähemalt Prohvet Muhamedi varane eluiga

Kutse prohvetlusele: 610 m.a.j.

40. eluaastaks oli Muhammadil kombeks taanduda kohalikku koopasse, kui ta soovis üksindust. Ta veetis oma päevi oma rahva seisundi ja elu sügavamate tõdede üle mõtiskledes. Ühel neist retriididest ilmus Muhamedile ingel Gabriel ja ütles talle, et Jumal on ta valinud Sõnumitoojaks. Prohvet Muhammed sai oma esimesed ilmutussõnad: “Loe! Teie Issanda nimel, kes lõi, lõi inimese trombist. Loe! Ja teie Issand on kõige rikkalikum. Tema, kes õpetas pastakaga, õpetas inimesele seda, mida ta ei teadnud. (Koraan 96:1-5).

Muhammad oli sellest kogemusest loomulikult raputatud ja läks koju, et olla koos oma armastatud naisega, Khadija . Ta kinnitas talle, et Jumal ei vii teda eksiteele, kuna ta on siiras ja helde inimene. Aja jooksul võttis Muhammad oma kutsumuse vastu ja hakkas tõsiselt palvetama. Pärast kolmeaastast ootamist hakkas prohvet Muhamed ingel Gabrieli kaudu saama täiendavaid ilmutusi.

Moslemid Mekas: 613–619 m.a.j.

Prohvet Muhammed ootas kannatlikult kolm aastat pärast esimest ilmutust. Sel ajal tegeles ta intensiivsemalt palvetamise ja vaimsete otsingutega. Seejärel jätkati ilmutustega ja järgnevad salmid kinnitasid Muhamedile, et Jumal pole teda maha jätnud. Vastupidi, prohvet Muhamedil kästi hoiatada inimesi nende kurjade tegude eest, aidata vaeseid ja orbusid ning kummardada ainult üht Jumalat ( Allah ).

Koraani juhiste kohaselt hoidis prohvet Muhammad ilmutusi algul privaatsena, usaldades vaid kitsa ringi pereliikmeid ja lähedasi sõpru.

Aja jooksul hakkas prohvet Muhammed jutlustama omaenda hõimuliikmetele ja seejärel kogu Mekka linnas. Enamik ei võtnud tema õpetusi hästi vastu. Paljud Mekas olid rikkaks saanud, kuna linn oli keskne kaubandussõlm ja polüteismi vaimne keskus. Nad ei hinnanud Muhamedi sõnumit sotsiaalse võrdsuse omaksvõtmisest, ebajumalate hülgamisest ning rikkuse jagamisest vaeste ja abivajajatega.

Seega kuulusid paljud prohvet Muhamedi varased järgijad madalama klassi, orjade ja naiste hulka. Makkani kõrgemad klassid kohtlesid neid varaseid moslemite järgijaid kohutavalt. Mitu neist piinati, teised tapeti ja mõned leidsid ajutiselt varjupaiga Abessiinias. Makkani hõimud korraldasid seejärel moslemite sotsiaalse boikoti, mis ei lubanud inimestel moslemitega kaubelda, nende eest hoolitseda ega nendega suhelda. Karmis kõrbekliimas oli see sisuliselt surmaotsus.

Kurbuse aasta: 619 m.a.j.

Nende tagakiusamise aastate jooksul oli üks aasta, mis oli eriti raske. Seda hakati nimetama kurbuse aastaks. Sel aastal surid nii prohvet Muhamedi armastatud naine Khadija kui ka tema onu/hooldaja Abu Talib. Ilma Abu Talibi kaitseta koges moslemikogukond Mekas üha suuremat ahistamist.

Kui moslemid jäid väheste valikuvõimalustega, hakkasid nad otsima elama asumiseks muud kohta peale Mekka. Prohvet Muhammad külastas esmalt lähedalasuvat Taifi linna, et jutlustada Jumala ühtsust ja otsida varjupaika Makkani rõhujate käest. See katse ebaõnnestus; Prohvet Muhamedi lõpuks mõnitati ja ta jooksis linnast välja.

Keset neid raskusi koges prohvet Muhammad kogemust, mida praegu tuntakse kui Isra' ja Mi'raj (Öine külastus ja taevaminek). Rajabi kuu jooksul tegi prohvet Muhammad öise reisi linna Jeruusalemm (Iisrael), külastas Al-Aqsa mošeed ja tõsteti sealt üles taevasse (mi'raj). See kogemus andis raskustes olevale moslemikogukonnale lohutust ja lootust.

Ränne Mediinasse: 622 m.a.j.

Kui olukord Mekas oli muutunud moslemite jaoks väljakannatamatuks, tegid pakkumise Mekast põhja pool asuva väikelinna Yathribi inimesed. Yathribi inimestel oli rohkem religioonidevahelisi kogemusi, kuna nad elasid oma piirkonna kristlaste ja juudi hõimude läheduses. Nad olid avatud moslemeid vastu võtma ja lubasid oma abi. Väikeste rühmadena hakkasid moslemid öö kattevarjus rändama põhja poole uude linna. Makkalased vastasid lahkunute vara konfiskeerimise ja Muhamedi mõrva plaanide väljatöötamisega.

Prohvet Muhammad ja tema sõber Abu Bakr lahkusid siis Mekast, et ühineda teistega Medinas. Ta palus oma nõbul ja lähedasel kaaslasel Alil maha jääda ja hoolitseda nende viimase töö eest Mekas.

Kui prohvet Muhamed Yathribi saabus, nimetati linn ümber Madinah An-Nabi (Prohveti linn). Nüüd tuntakse seda ka kui Madinah Al-Munawarrah (valgustatud linn). See ränne Mekast Mediinasse viidi lõpule aastal 622 m.a.j., mis tähistab „null-aastat” (algust). Islami kalender .

Rände tähtsust islami ajaloos ei tohiks alahinnata. Esimest korda said moslemid elada ilma tagakiusamiseta. Nad võiksid korraldada ühiskonda ja elada islami õpetuse järgi. Nad said palvetada ja oma usku praktiseerida täies vabaduses ja mugavuses. Moslemid hakkasid looma ühiskonda, mis põhines õiglusel, võrdsusel ja usul. Prohvet Muhammad laiendas oma rolli prohvetina, hõlmates ka poliitilist ja sotsiaalset juhtimist.

Lahingud ja lepingud: 624–627 m.a.j.

Makkani hõimud ei olnud rahul sellega, et lasid moslemitel Medinasse elama asuda ja sellega hakkama saada. Nad püüdsid moslemid lõplikult hävitada, mis viis sõjaliste lahinguteni.

• Badri lahing:Kaks aastat pärast rännet kogunesid Makkani armeed väljaspool Mediinat. Moslemid jäid 3:1 alla, kuid kaitsesid edukalt pealetungiva armee vastu. See tõstis nende moraali; nad tundsid, et Jumal oli neile edu taganud vaatamata raskustele.
• Uhudi lahing:Aasta pärast kaotust Badris tulid Makkans tagasi veelgi tugevamana. The Uhudi lahing oli vähem otsustav ja andis moslemitele olulise õppetunni liigse enesekindluse ja ahnuse kohta.
• Kaeviku lahing:Seejärel proovisid mekkalased uut taktikat, luues liite piirkonna hõimudega, et ühineda ja rünnata Mediinat mitmest suunast. Jällegi, seistes silmitsi tohutute raskustega, kaitsesid moslemid selle rünnaku vastu edukalt, kaevates läheneva ratsaväe tõrjumiseks suure kraavi.

Nende lahingute kaudu hakkasid mekkalased nägema, et moslemid on võimas jõud, mida ei ole lihtne hävitada. Nende jõupingutused pöördusid diplomaatia poole. Paljud moslemid üritasid prohvet Muhamedi mekkilastega kõnelusi pidamast veenda; nad tundsid, et makkalased on osutunud ebausaldusväärseks. Sellegipoolest püüdis prohvet Muhammad leppida.

Mekka vallutamine: 628 m.a.j.

Kuuendal aastal pärast rännet Medinasse olid moslemid tõestanud, et sõjalisest jõust nende hävitamiseks ei piisa. Prohvet Muhamed ja Mekka hõimud alustasid oma suhete normaliseerimiseks diplomaatia perioodi.

Olles kuus aastat oma kodulinnast eemal olnud, proovisid prohvet Muhammad ja seltskond moslemeid Mekkat külastada. Nad peatati väljaspool linna piirkonnas, mida tuntakse Hudaibiya tasandikuna. Pärast mitmeid kohtumisi pidasid pooled läbirääkimisi Hudaibiyahi lepingu üle. Pealtnäha näis leping mekkalasi soosivat ja paljud moslemid ei mõistnud prohveti valmisolekut teha kompromisse. Lepingu tingimuste kohaselt:

• Kehtib 10-aastane rahu, mille jooksul moslemid võivad reisida Mekkah'sse ja mekkalased saaksid sõita karavaniteel Süüriasse läbi moslemimaade.
• Moslemid ootasid veel aasta, enne kui naasevad Mekkasse.
• Iga teine ​​hõim võib vabalt ühineda lepingu mõlema poolega.
• Iga desertöör või põgenik Mekast Mediinasse saadetakse tagasi Mekkasse. (Kuid vastupidine poleks tõsi.)

Moslemid järgisid vastumeelselt prohvet Muhamedi eeskuju ja nõustusid tingimustega. Kui rahu oli tagatud, normaliseerusid suhted mõneks ajaks. Moslemid suutsid pöörata oma tähelepanu kaitselt islami sõnumi jagamisele teistes maades.

Siiski ei läinud kaua aega, kui makkalased moslemite liitlasi rünnates lepingu tingimusi rikkusid. Moslemiarmee marssis seejärel Mekka poole, üllatades neid ja sisenedes linna ilma verevalamiseta. Prohvet Muhammed kogus linnarahva kokku, kuulutades välja üldise amnestia ja üleüldise armuandmise. Paljud Mekka elanikud olid sellest avatud südamest liigutatud ja võtsid islami omaks. Seejärel naasis prohvet Muhammad Mediinasse.

Prohveti surm: 632 m.a.j.

Kümmekond aastat pärast rännet Medinasse tegi prohvet Muhamed palverännaku Mekasse. Seal kohtas ta sadu tuhandeid moslemeid kõikjalt Araabiast ja kaugemaltki. peal Arafati tasandik aastal pidas prohvet Muhammad hüvastijätujutluse.

Mõni nädal hiljem jäi prohvet Muhammad koju Medinas haigeks ja suri. Tema surm tekitas moslemikogukonnas arutelu selle tulevase juhtimise üle. See lahendati Abu Bakri nimetamisega kaliifiks.

Prohvet Muhamedi pärand hõlmab puhta monoteismi religiooni, õiglusel ja õiglusel põhinevat õigussüsteemi ning tasakaalustatud eluviisi, mis põhineb sotsiaalsel võrdsusel, suuremeelsusel ja vendlusel. Prohvet Muhammed muutis korrumpeerunud hõimumaa hästi distsiplineeritud riigiks ja juhtis rahvast õilsa eeskujuga.