Õppige armulaua tähendust kristluses
Armulaud on kristliku jumalateenistuse keskne osa ja üks olulisemaid sakramente usus. See on rituaal, millega mälestatakse Jeesuse Kristuse ja tema jüngrite viimast õhtusööki ning mida peetakse tema keha ja vere esituseks. Armulaud on Kiriku ja selle liikmete ühtsuse võimas sümbol ning kristliku elu oluline osa.
Armulaua tähendus
Armulaud on sakrament, mida pühitsetakse Jeesuse ristiohvri mälestuseks. See on meeldetuletus tema armastusest ja armust ning on viis usklikele oma usus ühineda. Armulauda peetakse Jeesuse ihu ja vere kujutiseks ning see on märk Jumala ja tema rahva vahelisest lepingust. Armulaud on ka viis, kuidas usklikud saavad vaimset toitu ja tuletatakse meelde usuelu elu tähtsust.
Armulaua tähendus
Armulaud on Kiriku ja selle liikmete ühtsuse võimas sümbol. See tuletab meelde usklike kogukonna osaks olemise tähtsust ja vajadust olla üksteisega osaduses. Armulaud on ka viis, kuidas usklikud saavad vaimset toitu ja tuletatakse meelde usuelu elu tähtsust.
Armulaud on kristliku elu oluline osa ja tuletab võimsalt meelde Jeesuse Kristuse armastust ja armust. See on sakrament, mida pühitsetakse tema ristiohvri mälestuseks ja mis on viis usklikele oma usus ühineda. Armulaud on Kiriku ja selle liikmete ühtsuse võimas sümbol ning kristliku elu oluline osa.
Armulaud on selle teine nimi armulaud või püha õhtusöömaaeg. Mõiste pärineb kreeka keelest ladina keeles. See tähendab 'tänupüha'. Sageli viitab see Kristuse ihu ja vere pühitsemisele või selle esindamisele leiva ja veini kaudu.
Rooma katoliikluses kasutatakse seda terminit kolmel viisil: esiteks, viidates Kristuse tegelikule kohalolule; teiseks, viidata Kristuse jätkuvale tegevusele kui Ülempreester (Ta tänas Viimane õhtusöök , millega algas leiva ja veini pühitsemine); ja kolmandaks, viidata armulauasakramendile endale.
Armulaua päritolu
Uue Testamendi järgi seadis armulaua Jeesus Kristus oma viimasel õhtusöömaajal. Päevi enne ristilöömist jagas ta oma jüngritega paasasöömaaja ajal viimast einet leivast ja veinist. Jeesus õpetas oma järgijatele, et leib on „minu ihu” ja vein „tema veri”. Ta käskis oma järgijatel neid süüa ja 'seda minu mälestuseks teha'.
Ja ta võttis leiva, tänas, murdis, andis neile ja ütles: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks.” — Luuka 22:19, Christian Standard Bible
Missa ei ole sama mis armulaud
Pühapäevast jumalateenistust, mida nimetatakse ka missaks, tähistavad roomakatoliiklased, anglikaanid ja luterlased. Paljud inimesed viitavad Mass kui armulaud, kuid seda teha on vale, kuigi see on lähedal. Missa koosneb kahest osast: sõnaliturgiast ja armulaualiturgiast.
Missa on midagi enamat kui lihtsalt armulaua sakrament. Armulaua sakramendis pühitseb preester leiva ja veini, millest saab armulaud.
Kristlased erinevad kasutatava terminoloogia poolest
Mõned konfessioonid eelistavad oma usuga seotud teatud asjadele viidates erinevat terminoloogiat. Näiteks terminit Euharistia kasutavad laialdaselt roomakatoliiklased, ida-ortodoksid, idamaised õigeusklikud, anglikaanid, presbüterlased ja luterlased.
Mõned protestantlikud ja evangeelsed rühmad eelistavad mõistet armulaud, püha õhtusöömaaeg või leivamurdmine. Evangeeliumi rühmad, nagu baptisti- ja nelipühikogudused, väldivad üldiselt mõistet 'armulaud' ja eelistavad 'isanda õhtusööki'.
Kristlik debatt armulaua üle
Kõik konfessioonid ei nõustu sellega, mida armulaud tegelikult esindab. Enamik kristlasi nõustub, et armulaual on eriline tähendus ja et Kristus võib rituaali ajal kohal olla. Siiski on eriarvamusi selle kohta, kuidas, kus ja millal Kristus kohal on.
Roomakatoliiklasedusu, et preester pühitseb veini ja leiva ning see tegelikult muteerub ja muutub Kristuse ihuks ja vereks. Seda protsessi nimetatakse ka transsubstantiatsiooniks.
Luterlased usuvad, et Kristuse tõeline ihu ja veri on osa leivast ja veinist, mida tuntakse kui 'sakramentaalset liitu' või 'konsubstantsiatsiooni'. Martin Lutheri omal ajal pidasid katoliiklased seda usku ketserluseks.
Luterlik sakramendiliidu õpetus erineb samuti reformeeritud käsitlusest. Kalvinistlik käsitlus Kristuse kohalolekust Püha õhtusöömaaja ajal (tõeline, vaimne kohalolek) on see, et Kristus on tõeliselt kohal söögi ajal, kuigi mitte sisuliselt ega ole eriti seotud leiva ja veiniga.
Teised, näiteks Plymouthi vennad, peavad seda aktust vaid viimase õhtusöömaaja sümboolseks taaslavastuseks. Teised protestantlikud rühmad tähistavad armulauda Kristuse ohverdamise sümboolse žestina.
