Joona 4: Piibli peatüki kokkuvõte
Joona 4. peatükk on Piibli Joona raamatu neljas peatükk. See räägib loo Joona reaktsioonist Jumala halastusele Niinive vastu. Pärast seda, kui Joona oli Niinive elanikele jutlustanud, parandasid nad meelt ja Jumal otsustas neile andestada. Joona oli aga vihane ja tundis, et ta on Jumala otsusest reedetud. Ta palvetas Jumala poole, paludes tal endalt elu võtta. Vastuseks andis Jumal taime, mis annaks Joonale päikese eest varju, kuid hävitas taime järgmisel päeval. Joona oli veelgi ärritunud ja Jumal küsis temalt, miks ta nii vihane on. Joona vastas, et on vihane, sest tundis, et Jumala halastus Niinive vastu on teda reetnud. Seejärel palus Jumal Joonal mõelda halastuse üle, mida ta oli näidanud Joonale endale.
Peatükk lõpeb Jumala meeldetuletusega Joonale, et Ta on halastav ja kaastundlik ning hoolib kogu oma loodu eest. Samuti tuletab ta Joonale meelde, et Ta on kõige Issand ning et tal on vägi andestada ja halastust näidata.
Joona 4. peatüki peateemaks on Jumala halastus ja kaastunne. See tuletab meile meelde, et Jumal on halastav ja armastav ning et Ta hoolib kogu oma loodu eest. Samuti õpetab see meile, et me ei tohiks olla vihased, kui Jumal teistele halastust osutab, vaid selle asemel olla tänulikud Tema halastuse ja kaastunde eest. Lõpuks tuletab see meile meelde, et Jumal on kõige Issand ning et tal on vägi andestada ja halastust näidata.
The Joona raamat kirjeldab mitmeid kummalisi ja erakordseid sündmusi. Kuid neljas peatükk – viimane peatükk – võib olla kõige kummalisem. See on kindlasti kõige pettumust valmistav.
Heidame pilgu peale.
Ülevaade
Kui 3. peatükk lõppes positiivselt sellega, et Jumal otsustas eemaldada oma viha niinivelastelt, siis 4. peatükk algab Joona kaebusega Jumala vastu. Prohvet oli vihane, et Jumal niinevlasi säästis. Joona tahtis näha neid hävitatuna, mistõttu ta põgenes ennekõike Jumala eest – ta teadis, et Jumal on halastav ja vastab niinevlastele. meeleparandus .
Jumal vastas Joona röökimisele üheainsa küsimusega: 'Kas sul on õige olla vihane?' (salm 4).
Hiljem lõi Joona laagri väljapoole linnamüüre, et näha, mis juhtuma hakkab. Kummalisel kombel on meile öeldud, et Jumal lasi Joona varjualuse kõrvale taime kasvada. Taim andis varju kuuma päikese eest, mis tegi Joonasele rõõmu. Järgmisel päeval määras Jumal aga taimest läbi sööma ussi, kes kuivas ja suri. See ajas Joona uuesti vihaseks.
Jällegi, Jumal esitas Joonale ühe küsimuse: 'Kas sul on õige olla selle taime peale vihane?' (salm 9). Joona vastas, et on vihane – piisavalt vihane, et surra!
Jumala vastus tõi esile prohveti armu puudumise:
10Siis ütles Issand: 'Sa hoolisid taimest, mille kallal te ei näinud vaeva ega kasvanud. See ilmus ööga ja hukkus ööga.üksteistKas ma ei peaks hoolima suurest Niinive linnast, kus elab üle 120 000 inimese, kes ei suuda paremat ja vasakut vahet teha, ning palju loomi?
Joona 4:10-11
Võtmesalm
Kuid Joona oli väga pahane ja sai raevu.2Ta palvetas Issanda poole: „Palun, issand, kas ma pole seda mitte öelnud, kui olin veel oma kodumaal? Seetõttu põgenesin ma Tarsiši poole. Ma teadsin, et Sina oled halastav ja kaastundlik Jumal, kes on aeglane vihaseks, rikas ustavast armastusest ja kes leeb katastroofi saatmisest.
Joona 4:1-2
Joona mõistis osaliselt Jumala armu ja halastuse sügavust. Kahjuks ei jaganud ta neid omadusi, eelistades näha oma vaenlasi hävitatuna, mitte kogeda lunastust.
Põhiteemad
Nagu 3. peatükis, on arm ka Joona raamatu viimase peatüki põhiteema. Me kuuleme Joona enda käest, et Jumal on 'halastav ja kaastundlik', 'aeglane vihastama' ja 'rikas ustava armastuse poolest'. Kahjuks Jumala arm ja halastus seatakse Joona enda vastu, kes on kohtumõistmise ja andestamatuse kõndiv näide.
Teine oluline teema 4. peatükis on inimliku isekuse ja eneseõigustuse naeruväärne. Joona oli ninevlaste elu suhtes tundlik – ta tahtis näha nende hävitamist. Ta ei mõistnud inimelu väärtust, kuna kõik inimesed on loodud Jumala näo järgi. Seetõttu eelistas ta taime kümnetele tuhandetele inimestele lihtsalt selleks, et tal oleks varju.
Tekst kasutab Joona suhtumist ja tegevust õppetunnina, mis kirjeldab, kui tundetud võime olla, kui otsustame armu pakkumise asemel oma vaenlaste üle kohut mõista.
Põhiküsimused
Joona 4. peatüki põhiküsimus on seotud raamatu järsu lõpuga. Pärast Joona kaebust selgitab Jumal salmides 10-11, miks on rumal, et Joona hoolib nii palju taimest ja nii vähe linnast, mis on täis inimesi – ja sellega on lõpp. Raamat näib kukkuvat kaljult alla ilma täiendava lahenduseta.
Piibli õpetlased on seda küsimust käsitlenud mitmel viisil, kuigi selles pole tugevat üksmeelt. Inimesed nõustuvad (enamasti) sellega, et järsk lõpp oli tahtlik – ühtegi puuduvat salmi pole veel avastamist ootamas. Pigem näib, et piibliautori eesmärk oli tekitada pingeid, lõpetades raamatu kaljunurgal. See sunnib meid, lugejaid, tegema oma järeldusi Jumala armu ja Joona kohtuiha vahelise kontrasti kohta.
Lisaks tundub asjakohane, et raamat lõpeb sellega, et Jumal tõstab esile Joona viltuse nägemuse maailmast ja esitab seejärel küsimuse, millele Joonal polnud vastust. See tuletab meile meelde, kes oli kogu olukorra eest vastutav.
Üks küsimus, millele saame vastata, on:Mis juhtus assüürlastega?Tundub, et käes on tõelise meeleparanduse periood, mil Niinive rahvas pöördus oma kurjadelt tegudelt. Kahjuks see meeleparandus ei kestnud. Põlvkond hiljem, assüürlased olid oma vanade nippide otsas. Tegelikult hävitasid assüürlased aastal 722 e.m.a põhjapoolse Iisraeli kuningriigi.
Märkus: see on jätkuv sari, mis uurib Joona raamatut peatükkide kaupa. Vaadake Joona varasemate peatükkide kokkuvõtteid: Joona 1 , Joona 2 ja Joona 3 .
