Bhagavad-Gita – sissejuhatus ja peatükkide kokkuvõtted

Bhagavad-Gita on iidne India pühakiri, mida miljonid inimesed on sajandeid austanud. See on osa eeposest Mahabharata ja üks tähtsamaid vaimseid tekste hinduismis. Bhagavad-Gita on vestlus Lord Krishna ja Arjuna vahel ning see on täis vaimset tarkust ja õpetusi. See on juhend Dharma ehk õigluse elu elamiseks ja on paljudele inspiratsiooniallikaks.

Bhagavad-Gita ülevaade

Bhagavad-Gita on jagatud 18 peatükiks, millest igaüks sisaldab konkreetset teemat. Peatükid on jagatud kolmeks osaks, millest igaüks keskendub Dharma erinevale aspektile. Esimene osa keskendub karma joogale ehk tegevusteele. Teine osa keskendub Bhakti joogale ehk pühendumise teele. Kolmas osa keskendub Jnana joogale ehk teadmiste teele.

Peatüki kokkuvõtted

Bhagavad-Gita esimene peatükk algab sellega, et Arjuna tunneb end rabatud ja meeleheitel mõttest, et peab sõdima oma perekonna vastu. Lord Krishna hakkab seejärel õpetama Arjunale dharmat ja seda, kuidas elada õiglast elu.

Selles peatükis selgitab Lord Krishna Ülima Olendi olemust ja Dharma järgimise tähtsust. Ta selgitab ka erinevaid teid vabanemiseni ja kuidas jõuda mokšani ehk vabaduseni sünni ja surma tsüklist.

Lord Krishna selgitab, kui tähtis on täita oma kohust ilma tulemustesse kiindumata. Ta selgitab ka karma jooga kontseptsiooni ja seda, kuidas elada Dharma elu.

Järeldus

Bhagavad-Gita on iidne pühakiri, mida miljonid inimesed on sajandeid austanud. See on vaimse tarkuse ja õpetuste allikas ning juhend Dharma elu elamiseks. Bhagavad-Gita on jagatud 18 peatükiks, millest igaüks sisaldab konkreetset teemat. See on oluline tekst kõigile, kes otsivad vaimset juhatust ja valgustust.

Bhagavad-GitaVõiTaevane laul

Algupärasest sanskriti keelest tõlkinud Sir Edwin Arnold

Sissejuhatav märkus

Sajandite jooksul, mil budism end India idaosas kehtestas, tegi läänes asuv vanem brahmanism läbi muutusi, mille tulemuseks oli hinduism, mis on praegu Indias valitsev religioon. Peamised iidsed teabeallikad nende hinduistlike uskumuste ja tavade kohta on kaks suurt eepost, Ramayana ja Mahabharata . Esimene on legendil põhinev ülimalt kunstlik lavastus, mis on omistatud ühele mehele Valmikile. Viimane, 'tohutu põnevate seikluste, legendide, müütide, ajaloo ja ebausu konglomeraat', on koondlavastus, mis sai alguse tõenäoliselt juba neljandal või viiendal sajandil enne Kristust ja viidi lõpule meie 6. sajandi lõpuks. ajastu. See esindab paljusid usuliste veendumuste kihte.

Bhagavad-Gita, mille tõlge on siin toodud, esineb Mahabharata episoodina ja seda peetakse üheks hinduistliku kirjanduse pärliks. Luuletus on dialoog kuningas Yudhisthira venna prints Arjuna ja Višnu , Kõrgeim Jumal, kehastunud kui Krishna , ja kandes vankrijuhi maskeeringut. Vestlus toimub sõjavankris, mis paikneb lahingusse astuvate Kaurava ja Pandava armee vahel.

Lääne lugejale tundub suur osa arutelust lapsik ja ebaloogiline; kuid need elemendid on segunenud vaieldamatu ülevuse lõikudega. Paljud mõistatuslikumad ebakõlad on tingitud hilisemate ümberkirjutajate interpolatsioonidest. 'See on,' ütleb Hopkins, 'vaimu ja mateeria suhete ning muude teisejärguliste asjade kogum; see on ebakindel oma toonilt tegevuse ja tegevusetuse võrdleva tõhususe ning praktilise inimese päästevahendite suhtes; kuid see on üks iseendaga oma põhiteesis, et kõik asjad on kõik ühe Issanda osad, et inimesed ja jumalad on vaid Ainsa jumaliku Vaimu ilmingud.

I PEATÜKK: Arjun-Vishad – hädaldamine sõja tagajärgede pärast

Selles peatükis on ette nähtud vestlus Lord Krishna ja Arjuna vahel Kurukshetra lahinguväljal umbes c. 3102 eKr.

II PEATÜKK:Sankhya jooga -Hingede surematuse igavene reaalsus

Selles peatükis nõustub Arjuna Issanda Kṛṣṇa jüngri positsiooniga ja palub tal juhendada, kuidas oma leina hajutada. See peatükk võtab kokku ka Gita sisu.

III PEATÜKK:Karma - jah -Inimeste igavesed kohustused

Selles peatükis peab Lord Krishna Arjunale karmi kõne kohustustest, mida iga ühiskonna liige peab täitma.

IV PEATÜKK:Jnana-jah-Kõrgeimale Tõele lähenemine

Selles peatükis paljastab Lord Krishna, kuidas on võimalik saada vaimseid teadmisi ning kuidas tegutseda ja tarkust võtta.

V PEATÜKK:Karmasanya Sayog -Tegutsemine ja loobumine

Selles peatükis selgitab Lord Krishna tegevuse mõisteid, mis on seotud tegevusest eemaldumise ja lahtiütlemisega ning kuidas mõlemad on vahendid sama päästeesmärgi saavutamiseks.

VI PEATÜKK:Atmasanyamayog -Teadus eneseteostusest

Selles peatükis räägib Lord Krishna 'astanga joogast' ja sellest, kuidas seda praktiseerida, et mõistus saaks oma vaimse olemuse paljastada.

VII PEATÜKK: Vijnanayog – ülima tõe tundmine

Selles peatükis räägib Lord Krishna meile absoluutsest reaalsusest, miks on raske ületada Mayat ja nelja tüüpi inimesi, keda tõmbab jumalikkus ja on sellele vastu.

VIII PEATÜKK:Aksharaparabrahmayog -Päästmise saavutamine

Selles peatükis selgitab Lord Krishna erinevaid viise materiaalsest maailmast lahtiütlemiseks, sihtkohta, kuhu igaüks viib, ja tasusid, mida nad saavad.

IX PEATÜKK:Rajavidyarajaguhyayog -Konfidentsiaalne teadmine ülimast tõest

Selles peatükis räägib Issand Krishna meile, kuidas jumalikud jõud, suveräänne teadus ja saladus loovad, valitsevad, säilitavad ja hävitavad meie materiaalset eksistentsi.

X PEATÜKK:Vibhuti jooga -Ülima tõe lõpmatu hiilgus

Selles peatükis paljastab Kṛṣṇa oma ilmingud, kui Arjuna palvetab, et ta kirjeldaks rohkem oma 'rikkusi' ja Kṛṣṇa selgitab kõige silmatorkavamaid.

XI PEATÜKK:Viswarupdarsanam -Universaalse vormi nägemus

Selles peatükis täidab Jumal Kṛṣṇa Arjuna soovi ja avaldab Tema universaalse kuju – näidates talle kogu Tema olemasolu.

XII PEATÜKK:pühendumus -Pühendumise tee

Selles peatükis ülistab Krishna tõelise Jumalale pühendumise au ja selgitab vaimsete distsipliinide erinevaid vorme.

XIII PEATÜKK:Kshetrakshetrajnavibhagayogo -Individuaalne ja ülim teadvus

Selles peatükis näitab Issand Krishna meile erinevust füüsilise keha ja surematu hinge – mööduva ja kaduva – vahel muutumatu ja igavese vahel.

XIV PEATÜKK:Gunatrayavi Bhagayog -Materiaalse looduse kolm omadust

Selles peatükis soovitab Jumal Krishna Arjunal loobuda teadmatusest ja kirglikkusest ning sellest, kuidas igaüks saaks minna puhta headuse teele, kuni omandab võime neid ületada.

XV PEATÜKK:Purushottamapraptiyogo -Ülima Tõe mõistmine

Selles peatükis paljastab Krishna kõikvõimsa, kõiketeadja ja kõikjalviibiva transtsendentaalsed omadused ning selgitab Jumala tundmise ja mõistmise eesmärki ja väärtust.

XVI PEATÜKK:Daivasarasaupadwibhagayog -Määratletud jumalik ja kurja olemus

Selles peatükis selgitab Lord Krishna üksikasjalikult jumalikke omadusi, käitumist ja tegusid, mis on oma olemuselt õiged ja soodustavad jumalikkust, piiritledes samas kurja ja halva käitumise.

XVII PEATÜKK:Shraddhatrayavi Bhagayog -Materiaalse olemasolu kolm tüüpi

Selles peatükis räägib Lord Krishna meile kolmest usujaotusest ja sellest, kuidas need erinevad omadused määravad inimeste iseloomu ja teadvuse selles maailmas.

XVIII PEATÜKK:Moksha Sanya Sayog -Ülima tõe lõplikud ilmutused

Selles peatükis teeb Lord Krsishna kokkuvõtte eelmistest peatükkidest ning kirjeldab pääsemise saavutamist karma ja karma radadel.jnana joogakui Arjuna õpib eristama nektarit mürgist ja naaseb sõtta.