Kas Piiblis on draakoneid?

Piibel on iidne raamat, mis on täis lugusid ja õpetusi, kuid kas see sisaldab viiteid draakonitele? Vastus on jah, Piiblis on draakonitele mitmeid viiteid.

Mida ütleb Piibel draakonite kohta?

Piibel mainib draakonid mitu korda, eriti Iiobi raamatus. Iiobi peatükis 41 räägib Jumal võimsast olendist nimega Leviatan, mida sageli tõlgendatakse draakonina. Ka teised Piibli lõigud viitavad draakonitele, näiteks Psalm 91:13, Jesaja 27:1 ja Hesekiel 29:3.

Mida kujutavad draakonid Piiblis?

Piiblis kasutatakse draakoneid sageli kurjuse ja kaose tähistamiseks. Neid peetakse võimsateks ja ohtlikeks olenditeks, kes sümboliseerivad pimeduse jõude. Mõnel juhul kasutatakse neid isegi Saatana enda kujutamiseks.

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et Piiblis on mitu viidet draakonitele. Neid viiteid kasutatakse sageli kurjuse ja kaose tähistamiseks ning neid peetakse võimsateks ja ohtlikeks olenditeks. Ükskõik, kas usute draakonitesse või mitte, on selge, et neil on Piiblis oma koht.

Jah, Piiblis on draakonid, kuid eelkõige sümboolsete metafooridena. Pühakiri kasutab merekoletiste, madude, kurjakuulutavate kosmiliste jõudude ja isegi kirjeldamiseks draakonikujutisi. saatan .

Piiblis esineb draakon Jumala ürgvaenlasena, keda kasutatakse selleks, et näidata Jumala ülemvõimu kõigi olendite ja loodu üle. Vanas Testamendis draakon hävitatakse või allutatakse Jumalale, kuid ilmub uuesti välja Ilmutusraamat aegade lõpus, kui temast lõplikult vabanetakse.

Draakonid Piiblis

• Draakonid on hiiglaslikud mütoloogilised, tuld hingavad olendid, kes on leitud enamiku iidsete ja kaasaegsete kultuuride loomisloost, sealhulgas piibel .
• Sõnadraakonesineb kõige sagedamini Vanas Testamendis viitena merekoletistele.
• Uues Testamendis on termindraakonSeda leidub ainult Ilmutusraamatus, kus see kehastab Jumala vastast, keda nimetatakse kuradiks või saatanaks.

Tuld hingavad draakonid Piiblis

Peaaegu iga iidne ja kaasaegne tsivilisatsioon usub müütilisse draakonilaadsesse olendisse. Hiiglaslikku roomajalooma kujutatakse tavaliselt muudetud maona, kelle jäsemetel ja jalgadel on küünistega sarnased küünised.

Kuigi draakonite 'tuld hingav' omadus on tõenäoliselt täielikult müütiline, on Piibli Iiobi raamat annab selle kohutava firedrake'i kirjelduse:

“Kui aevastab, vilgub valgust! Tema silmad on nagu koidikupuna. Välk hüppab selle suust; tuleleegid süttivad välja. Tema ninasõõrmetest voolab suitsu nagu auru põlevate kõrkjate kohal kuumutatud potist. Selle hingeõhk süütaks söed, sest leegid paiskuvad selle suust. Tohutu jõud Leviathani kaelas tekitab hirmu kõikjal. Selle viljaliha on kõva ja tihe ning seda ei saa läbistada. (Iiob 41:18–23, NLT )

Erinevad terminid tõlgitud kuidraakonilmuvad rohkem kui 20 korda Vanas Testamendis ja neli korda Uues Testamendis (aga ainult Ilmutusraamatus).

Vana Testamendi draakonid

Nimetataksetanniin, Leviathan jaRahab, kujutatakse Vana Testamendi draakonit sageli tohutu ja metsiku merekoletisena. Igal juhul on draakon kaose jõud ja olend, kes on Jumalale vastandlik. Jahve kas tapab draakoni või hoiab teda oma ülema jõuga vaos.

Tanniin

Heebrea sõnatanniinsaab kasutada iga maolaadse olendi jaoks.Tanniinon süvamere suur draakonkoletis, kelle pea Jumal murdis üle vete:

Sa jagasid mere oma jõuga; sa murdsid vetes draakonite pead. (Psalm 74:13, NRSV)

Leviathan

Jumal hävitab ka teise sarnase olendi nimegaLeviatan,viidates ägedale 'meredraakonile või merekoletisele'.Leviathantõlgitakse mõnikord kui 'krokodill', kuid see arusaam on mõnevõrra alahinnatud.

Gustave Dore (1832 – 1883) gravüür. Jesaja kuulutab prohvetlikult Leviatani hävingut.

ivan-96 / Getty Images

VastavaltHolmani kokkuvõtlik piiblikommentaar, “Leviaatan on inimrelvade suhtes haavamatu, tema silmad ja nina vilguvad valgusega ning tuld voolab välja suust. Ta on kaetud soomusrüüga ja on kõigi olendite isand. See on rohkem nagu kohutav draakon kui krokodill.

Piibel räägib Leviathanist kui hirmu tekitavast üleloomulikust olendist. Ometi purustab Jumal oma lõpmatus väes selle draakoni:

Sa purustasid Leviatani pead; sa andsid ta toiduks kõrbeloomadele. (Psalm 74:14, NRSV)

Sel päeval karistab Jehoova oma julma ja suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit põgenevat madu, Leviatanit väänavat madu ja ta tapab lohe, kes on meres. (Jesaja 27:1, NRSV)

Rahab

Rahabon teine ​​heebrea nimi, mida kasutatakse ürgse 'merekoletise' kohta, mille Jumal võidab. Kõik piibli viited draakon Raahabile on poeetilised. Mõned viitavad Jumala lüüasaamisele kaost tekitava koletise vastu, teised aga esindavad Egiptust vaenlasena, mis näib olevat äge ja võimas, kuid osutub abituks (vt. Psalm 87:4 ; Jesaja 30:7 ; Hesekiel 32:2 ):

Sa purustasid Raahabi nagu laiba; sa ajasid oma vaenlased oma võimsa käega laiali. (Psalm 89:10, NRSV)

Ärgake, ärgake, pange jõudu,
Oo ISSANDA käsivars!
Ärgake, nagu muiste, ammuste põlvkondade seas!
Kas mitte sina ei raius Raahabi tükkideks, kes läbistasid draakoni? (Jesaja 51:9, NRSV)

Oma jõuga vaigistas ta mere; oma mõistuse järgi lõi ta Raahabi maha.
Tema tuul tegi taevad ilusaks; tema käsi läbistas põgeneva mao. (Iiob 26:12–13, NRSV)

Räägi ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma olen sinu vastu, vaarao, Egiptuse kuningas, suur draakon, kes laiutab keset oma kanaleid ja ütleb: Minu Niilus on minu päralt. Tegin selle endale.» (Hesekiel 29:3, NRSV)

Täiendavad piibellikud draakonite omadused hõlmavad mürgisust (5. Moosese 32:33), üksildane kalduvust (Iiob 30:29) ja hädaldamist (Miika 1:8).

Draakon Ilmutusraamatus

Ajalooline pildiarhiiv / Getty Images

Ilmutuse 13. peatüki illustratsioon, kus merest väljub mitmepäine draakon, annab oma väe metsalisele ja teda kummardavad kõik inimesed.

Ajalooline pildiarhiiv / Getty Images

Uus Testament koondab mao ja draakoni kujutised suureks punaseks draakoniks Ilmutus 12 . See draakoni metafoor oleks tuttav peaaegu kõigile Piibli lugeja mis tahes ajastust ja aitaks neil Saatanat ette kujutada:

See suur draakon – iidne madu, keda kutsuti kuradiks või saatanaks, kes petab kogu maailma – visati koos kõigi oma inglitega maa peale. (Ilmutuse 12:9, NLT)

Selles salmis on draakon (kreekakeelsest terministdraakon) on selgelt määratletud kuradina või saatanana. Ta on kogu maailma petis. Draakon püüab Kristus-lapse õgida, kuid see ei õnnestu (Ilmutuse 12:4–18). Sellegipoolest on draakon hirmuäratav ja mõjukas:

Ja ma nägin kolme kurja vaimu, kes nägid välja nagu konnad, hüppamas draakoni, metsalise ja valeprohveti suust. Nad on deemonlikud vaimud, kes teevad imesid ja lähevad kõigi maailma valitsejate juurde, et koguda neid võitluseks Issanda vastu sellel Kõigeväelise Jumala suurel kohtupäeval. (Ilmutuse 16:13–14, NLT)

Draakoni jõud inimesi kiusata on nii suur, et teda ja metsalist kummardatakse paljudelt inimestelt (Ilmutuse 13:2–4).

Aastal lõpuajad , Issanda ingel seob draakoni 1000 aastaks:

Ta haaras draakoni – selle vana mao, kes on kurat, saatan – ja sidus ta tuhandeks aastaks ahelatesse. Ingel viskas ta põhjatusse auku, mille ta siis sulges ja lukustas, et saatan ei saaks rahvaid enne eksitada, kuni tuhat aastat on möödas. Pärast seda tuleb ta mõneks ajaks vabastada. (Ilmutuse 20:2–3, NLT)

Lõpuks võidetakse draakon lõplikult:

Kui tuhat aastat saab läbi, lastakse Saatan oma vanglast välja. Ta läheb välja, et petta rahvaid, keda nimetatakse Googiks ja Maagoogiks, igas maanurgas. Ta kogub nad kokku lahinguks – vägev armee, lugematu kui liiv piki mereranda... Aga tuli taevast langes ründavate vägede peale ja neelas nad. Siis visati neid petnud kurat põleva väävliga järve, ühinedes metsalise ja valeprohvetiga. Seal piinatakse neid päeval ja öösel igavesti ja igavesti. (Ilmutuse 20:7–10, NLT)

Laialt levinud draakoni müüdid

Raske on välistada tõsiasja, et draakonid esinevad peaaegu kõigi maakera ühiskonna ajaloolistes aruannetes, alates hõimurahvastest kuni tänapäevaste tsivilisatsioonideni. Ja kuigi Piibel ei kinnita draakonite tegelikku olemasolu, kasutab ta seda mütoloogilist kujutluspilti oma kõige salapärasemate ja ähvardavamate olendite kirjeldamiseks.

Draakoni purskkaev, Jeruusalemm.

Ilbusca / Getty Images

Piibel mainib maamärki ajastul Nehemja nimega 'Draakoni allikas', 'Draakoni purskkaev' või 'Draakoni kaev'. Iidse legendi järgi asustas seda veeallikat draakonivaim:

Ma läksin öösel Oru värava kaudu Draakoni allikast mööda ja Sõnnikuvärava juurde ning vaatasin Jeruusalemma purustatud müüre ja selle tules hävitatud väravaid. (Nehemja 2:13, NRSV)

Draakonid on sageli apokalüptilisele kirjandusele iseloomulikud, nagu on näha Mordokai unenäos:

Siis tulid ette kaks suurt draakonit, mõlemad võitlusvalmis ja möirgasid kohutavalt. (Ester 11:6, NRSV)

Mõned inimesed usuvad, et peaaegu kõigi kultuuride iidse kirjanduse draakonimüüdid ja draakonilaadsed olendid tulenevad inimestevahelisest suhtlusest dinosaurused . Kristlaste seas peavad seda seisukohta noore maa kreatsionistid.

Head uudised draakonite kohta

Iga draakonite mainimisega Piiblis tõestab Jumal end lõputult võimsamaks. Issand on tugevam – suudab jagu saada isegi kõige ägedamatest ja hirmutavamatest olenditest kogu loodus.

Need teadmised rahustavad usklikke, kui nad sellega tegelevad vaimne sõda , seisavad selles elus silmitsi tohutute väljakutsete, tuliste katsumuste ja ületamatuna näivate muredega. Kristlaste jaoks illustreerivad piiblidraakonid, et need sõnad Jeesus Kristus on tõsi:

'Siin maa peal ootab teid palju katsumusi ja kurbusi. Aga võta näpust, sest ma olen maailma võitnud.” (Johannese 16:33, NLT)

Allikad

• Poeetilised ja tarkuseraamatud. Holmani kokkuvõtlik piiblikommentaar (lk 211).
• Draakon ja meri. Lexhami piiblisõnastik.
• Uus Schaff-Herzogi usuteadmiste entsüklopeedia (4. kd, lk 1).
• Eerdmansi piiblisõnaraamat (lk 293).
• Draakon. HarperCollinsi piiblisõnastik (ülevaadatud ja uuendatud) (kolmas väljaanne, lk 203).
• Harper’s Bible Dictionary (1. väljaanne, lk 226).
• Juudi entsüklopeedia: Juudi rahva ajaloo, religiooni, kirjanduse ja tavade kirjeldav ülestähendus vanemaist aegadest tänapäevani, 12 köidet (4. köide, lk 647).