Ilmutusraamat, ettekuulutus hoiatusest ja lootusest
Ilmutusraamat on Piibli üks tähtsamaid raamatuid ja annab nii hoiatuse kui ka lootuse. See on prohvetlik raamat, mis sisaldab nägemusi ja sümboleid, mis on mõeldud lugejale tõlgendamiseks. See on raamat, mis räägib lõpuaegadest ja Jumala riigi tulekust.
Raamat on jagatud kahte põhiossa: kirjad seitsmele kirikule ja nägemused lõpuaegadest. Kirjad seitsmele kogudusele on mõeldud hoiatuseks neile, kes on usust kõrvale kaldunud, ja meeldetuletuseks vajadusest jääda ustavaks. Nägemused lõpuaegadest on mõeldud lootuse andmiseks neile, kes jäävad ustavaks, ja tuletada neile meelde Jumala lõplikku võitu.
Põhiteemad
Ilmutusraamat sisaldab palju põhiteemasid, sealhulgas:
- Kohtuotsus: Raamat räägib saabuvast Jumala kohtumõistmisest ja meeleparanduse vajadusest.
- Lootus: Raamat räägib ka Jumala ülimast võidust ja igavese elu lootusest.
- Usk: Raamat tuletab lugejatele meelde vajadust jääda Jumalale ustavaks ja järgida Tema käske.
- Hoiatus: Raamat on hoiatuseks neile, kes on usust kõrvale kaldunud.
Ilmutusraamat on oluline raamat, mis sisaldab nii hoiatust kui ka lootust. See on raamat, mis räägib lõpuaegadest ja Jumala riigi tulekust. See on raamat, mis tuletab lugejatele meelde vajadust jääda Jumalale ustavaks ja järgida Tema käske. See on raamat, mis räägib Jumala ülimast võidust ja igavese elu lootusest.
Ilmutusraamat on vaieldamatult üks keerulisemaid raamatuid Piiblis, kuid selle uurimine ja mõistmine on seda väärt. Tegelikult sisaldab alguslõik õnnistust kõigile, kes loevad, kuulevad ja hoiavad selle ennustuse sõnu:
Õnnis on see, kes selle prohvetikuulutuse sõnu ette loeb, ja õnnistatud on need, kes kuulevad ja hoiavad, mis sinna on kirjutatud, sest aeg on lähedal. ( Ilmutus 1:3, ESV )
Ilmutusraamatu ennustuste raamat
Erinevalt kõigist teistest Uue Testamendi raamatutest on Ilmutusraamat a prohvetlik raamat aasta sündmuste kohta viimased päevad . Nimi pärineb kreekakeelsest terministapokalüpsis, mis tähendab 'paljastamist' või 'ilmutamist'. Raamatus avalikustatakse nähtamatud jõud ja vaimsed jõud, mis töötavad maailmas ja taevastes valdkondades, sealhulgas jõud, mis sõdivad kirik . Kuigi neid ei nähta, juhivad need jõud tulevasi sündmusi ja tegelikkust.
Avamine jõuab kätte Apostel Johannes läbi suurepäraste nägemuste rea. Visioonid rulluvad lahti nagu elav ulmeromaan. Ilmutusraamatu kummaline keel, kujundid ja sümboolika ei olnud esimese sajandi kristlastele nii võõrad kui meile praegu. The numbrid , sümbolid ja sõnapildid, mida Johannes kasutas, omasid Väike-Aasia usklike jaoks poliitilist ja religioosset tähtsust. Need järgijad olid tuttavad Vana Testamendi prohvetlike kirjutistega Jesaja , Hesekiel, Taaniel ja muud juudi tekstid. Tänapäeval vajame sageli abi nende piltide dešifreerimiseks.
Et Ilmutuse raamatut veelgi keerulisemaks muuta, nägi Johannes nägemusi nii oma praegusest maailmast kui ka sündmustest, mis veel tulevikus aset leiavad. Mõnikord nägi John samast sündmusest mitut pilti ja erinevaid vaatenurki. Need visioonid olid aktiivsed, arenevad ja esitasid kujutlusvõimele väljakutseid.
Tõlgendused
Õpetlased määravad Ilmutusraamatule neli põhitõlgenduskooli:
- Historitsismtõlgendab kirjutist kui prohvetlikku ja panoraamset ülevaadet ajaloost, alates esimesest sajandist kuni aastani Kristuse teine tulemine .
- Futurismnäeb nägemusi (välja arvatud peatükid 1-3) seotuna lõpuajad sündmusi tuleb veel tulevikus.
- Preterismkäsitleb nägemusi üksnes minevikusündmuste käsitlemisena – täpsemalt sündmuste ajal, mil John elas.
- Idealismtõlgendab Ilmutusraamatut peamiselt sümboolsena, pakkudes julgustuseks ajatut ja vaimset tõde taga kiusatud usklikud.
Ilmutusraamatu autor
The Ilmutusraamat algab sõnadega „see on ilmutus Jeesuselt Kristuselt, mille Jumal andis talle, et näidata oma teenijatele sündmusi, mis peagi juhtuma peavad. Ta saatis ingli seda ilmutust oma sulasele Johannesele esitama” ( NLT ). Niisiis, Ilmutusraamatu jumalik autor on Jeesus Kristus ja inimautor on apostel Johannes.
Kirjutamise kuupäev
Johannes, kelle roomlased pagendasid Patmose saarele Jeesuse Kristuse kohta tunnistuse pärast ja lähenemas oma elu lõpule, kirjutas raamatu umbes aastatel 95–96 pKr.
Kirjutatud aadressile
Ilmutusraamat on adresseeritud usklikele, 'tema teenijatele'. kirikud seitsmes linnas Rooma Aasia provintsist. Need kirikud asusid Efesoses, Smürnas, Pergamonis, Tüatiras, Sardises, Filadefias ja Laodikeas. Raamat on kirjutatud ka kõigile usklikele kõikjal.
Raamatu maastik
Aasia ranniku lähedal Egeuse meres Patmose saarel kirjutas Johannes Väike-Aasia (tänapäeva Lääne-Türgi) kirikute usklikele. Need kogudused seisid tugevalt, kuid seisid silmitsi kiusatuste, pideva valeõpetajate ohu ja intensiivse tagakiusamisega keiser Domitianuse ajal.
Teemad
Ilmutus on pilguheit nähtamatule vaimsele võitlusele, milles headus võitleb kurjaga. Jumal Isa ja tema poeg Jeesus Kristus on vastuseisu saatan ja tema deemonid . Jeesus on juba sõja võitnud, kuid lõpuks tuleb ta uuesti Maale. Sel ajal teavad kõik, et ta on kuningate kuningas ja universumi isand. Lõpuks võidab Jumal ja tema rahvas kurjuse üle lõpliku võidu.
Jumal on suveräänne . Ta kontrollib minevikku, olevikku ja tulevikku. Usklikud võivad usaldada tema vankumatut armastust ja õiglust, et hoida neid turvaliselt kuni lõpuni.
Kristuse teine tulemine on teatud reaalsus; seepärast peavad Jumala lapsed jääma ustavaks, enesekindlaks ja puhtaks, kiusatusele vastu panna .
Jeesuse Kristuse järgijaid hoiatatakse, et nad jääksid kannatustega silmitsi tugevaks, juuriksid välja kõik pattud, mis võivad takistada nende osadust Jumalaga, ning elama puhtana ja rüvetamata selle maailma mõjudest.
Jumal vihkab ilma ja tema viimane kohtuotsus teeb kurjale lõpu. Neid, kes hülgavad igavese elu Kristuses, ootab kohtuotsus ja igavene karistus põrgu .
Kristuse järgijatel on suur lootus tulevikuks . Nende päästmine on kindel, sest Jeesus võitis surma ja põrgu.
Kristlastele on määratud igavik, kus kõik asjad tehakse uueks. Usklik elab igavesti koos Jumalaga täiuslikus rahus ja turvalisuses. Tema igavene kuningriik rajatakse ning ta valitseb ja valitseb igavesti võidukalt.
Võtmetegelased
- Jeesus Kristus
- Apostel Johannes
Võtmesalmid
Ilmutuse 1:17-19, NLT
'Teda nähes langesin ta jalge ette, nagu oleksin surnud. Aga ta pani oma parema käe minu peale ja ütles: 'Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimane. Mina olen see elav. I suri , aga vaata — ma olen elus igavesti ja igavesti! Ja minu käes on surma ja haua võtmed. Kirjutage üles, mida olete näinud – nii asjad, mis praegu juhtuvad, kui ka asjad, mis juhtuvad.''
Ilmutuse 7:9-12, NLT
„Pärast seda nägin ma tohutut rahvahulka, mis oli liiga suur igast rahvusest ja suguharust ja rahvast ja keeltest, seismas trooni ees ja Talle ees. Nad olid riietatud valgetesse rüüdesse ja hoidsid käes palmioksi. Ja nad hüüdsid suure mürinaga: 'Pääste tuleb meie Jumalalt, kes istub troonil, ja Tallelt!' Ja kõik inglid nad seisid trooni ja vanemate ja nelja elusolendi ümber. Ja nad langesid trooni ette, näoga maha ja kummardasid Jumalat. Nad laulsid aamen! Õnnistus ja au ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja jõud kuuluvad meie Jumalale igavesti ja igavesti! Aamen.''
Ilmutuse 21:1-4, NLT
'Siis ma nägin uut taevast ja uut maad, sest vana taevas ja vana maa olid kadunud. Ja meri oli ka kadunud. Ja ma nägin püha linna, uutJeruusalemm, tulles Jumala juurest taevast alla nagu pruut, kes on oma mehe jaoks kaunilt riides. Ma kuulsin troonilt valju kisa, mis ütles: „Vaata, Jumala kodu on nüüd tema rahva seas! Ta elab koos nendega ja nad on tema rahvas. Jumal ise on nendega. Ta pühib iga pisara nende silmist ja surma ega kurbust, nuttu ega valu ei ole enam. Kõik need asjad on igaveseks kadunud.''
Ilmutusraamatu ülevaade
- Tervitus ja sissejuhatus, Ilmutuse 1:1-20
- Kirjad seitsmele kirikule, Ilm 2:1-3:22
- Nägemused ajastu lõpust ning uuest taevast ja maast, Ilmutuse 4:1-22:5
- Kokkuvõte ja õnnistus, Ilmutuse 22:6-21
Allikad
- 'Ilmutuse raamat.' Piibel. Ingliskeelne standardversioon, piibliuurimise tööriistad, 2019.
- 'Ilmutus 1.' Piibel. 'Uus elav tõlge', piiblivärav.
