Ülevaade 1. Moosese raamatust Piiblis

Raamat aastast Genesis on Piibli esimene raamat ja kristliku usu alus. See on lugu loomisest, inimese langemisest ja lunastuse lubadusest. See on Jumala päästmisplaani loo algus inimkonna jaoks.

Genesis räägib maailma loomisest, inimese langemisest ja lunastuse lubadusest. See algab taeva ja maa loomisega ning mehe ja naise kujunemisega. Seejärel räägib see inimese langemisest ja patu tagajärgedest. See räägib ka Jumala tõotusest lunastada ja Messia tulekust.

Moosese raamatus on ka palju olulisi lugusid ja õpetusi. See räägib suurest veeuputusest, Paabeli tornist ning Jumala ja Aabrahami vahelisest lepingust. See räägib ka Iisaki, Jaakobi ja Joosepi sünnist ning väljarände loost.

Genesis on oluline Piibli raamat ja see on kristliku usu mõistmiseks hädavajalik. See on kristliku usu alus ja annab aluse ülejäänud Piiblile. See on Jumala päästmisplaani loo algus inimkonna jaoks.

Esimese raamatuna Piiblis loob Genesis aluse kõigele, mis Pühakirjas toimub. Ja kuigi Genesis on kõige paremini tuntud oma lõikude poolest, mis on seotud maailma loomisega ja lugusid nagu Noa laev, saavad need, kes võtavad aega kõigi 50 peatüki uurimiseks, oma pingutuste eest hästi tasutud.

Kui alustame 1. Moosese raamatu ülevaadet, vaatame üle mõned peamised faktid, mis aitavad sellele tähtsale Piibli raamatule konteksti luua.

Võtme faktid

Autor: Kogu kiriku ajaloo jooksul Mooses on peaaegu kõikjal peetud Genesise autoriks. See on loogiline, sest Pühakiri ise määratleb Moosese Piibli viie esimese raamatu – Genesis, Exodus, 3. Moosese, Numbers ja 5. Moosese raamatu – peamise autorina. Neid raamatuid nimetatakse sageli Pentateuch või kui 'Seaduse raamat'.

Siin on peamine lõik, mis toetab Pentateuchi Mosaici autorsust:

³Mooses tuli ja rääkis rahvale kõik Issanda käsud ja kõik korraldused. Siis vastas kogu rahvas ühel häälel: 'Me teeme kõik, mis Issand on käskinud.'⁴Ja Mooses pani kirja kõik Issanda sõnad. Järgmisel hommikul tõusis ta vara ja püstitas mäejalamile altari ja 12 sammast Iisraeli 12 suguharule.
2. Moosese 24:3-4 (rõhutus lisatud)

Samuti on mitmeid lõike, mis viitavad Pentateuchile otse kui 'Moosese raamatule'. (Vaata Numbrid 13:1 , näiteks ja Markuse 12:26 ).

Viimastel aastakümnetel on mitmed piibliuurijad hakanud kahtlema Moosese rollis Moosese raamatu ja teiste Pentateuhi raamatute autorina. Need kahtlused on suuresti seotud asjaoluga, et tekstid sisaldavad viiteid kohtade nimedele, mida poleks kasutatud enne Moosese elu. Lisaks sisaldab 5. Moosese raamat üksikasju Moosese surma ja matmise kohta (vt 5. Moosese 34:1-8 ) -- üksikasjad, mida ta tõenäoliselt ise ei kirjutanud.

Need faktid ei muuda aga vajalikuks Moosese kui 1. Moosese raamatu ja ülejäänud Pentateuhi peamist autorit kõrvaldada. Selle asemel on tõenäoline, et Mooses kirjutas valdava enamuse materjalist, mida täiendas üks või mitu toimetajat, kes lisasid materjali pärast Moosese surma.

Kuupäev: Genesis kirjutati tõenäoliselt aastatel 1450–1400 eKr. (Erinevatel teadlastel on täpse kuupäeva kohta erinevad arvamused, kuid enamik jääb sellesse vahemikku.)

Kui 1. Moosese raamatus käsitletud sisu ulatub universumi loomisest kuni juudi rahva loomiseni, siis tegelik tekst anti Moosesele ( Püha Vaimu toel ) rohkem kui 400 aastat pärast seda, kui Joosep rajas Egiptuses Jumala rahvale kodu (vt 2. Moosese 12:40-41 ).

Taust: Nagu varem mainitud, oli see, mida me nimetame 1. Moosese raamatuks, osa suuremast ilmutusest, mille Jumal andis Moosesele. Ei Mooses ega tema esialgne publik (iisraellased pärast Egiptusest väljarännet) polnud Aadama ja Eeva, Aabrahami ja Saara, Jaakobi ja Eesavi jne lugude pealtnägijad. Siiski on tõenäoline, et iisraellased olid neist lugudest teadlikud. Tõenäoliselt olid need heebrea kultuuri suulise traditsiooni osana põlvkondade kaupa edasi antud.

Seetõttu oli Moosese tegevus, mis salvestas Jumala rahva ajaloo, oluline osa iisraellaste ettevalmistamisel oma rahvuse moodustamiseks. Nad olid päästetud Egiptuse orjuse tulest ja nad pidid mõistma, kust nad tulid, enne kui nad alustasid oma uut tulevikku tõotatud maal.

Genesise struktuur

Moosese raamatu jagamiseks väiksemateks tükkideks on mitu võimalust. Peamine viis on jälgida peategelast narratiivi sees, kui see liigub inimeselt inimesele Jumala rahva seas – Aadam ja Eeva, siis Set, siis Noa, siis Aabraham ja Saara, siis Iisak, siis Jaakob, siis Joosep.

Üks huvitavamaid meetodeid on aga otsida fraasi 'See on konto...' (või 'Need on... põlvkonnad'). Seda fraasi korratakse mitu korda kogu 1. Moosese raamatus ja korratakse nii, et see moodustab raamatu loomuliku kontuuri.

Piibli õpetlased viitavad neile jaotustele heebrea terminigatoledoth, mis tähendab 'põlvkondi'. Siin on esimene näide:

⁴See on lugu taevast ja maast, kui need loodi, kui Issand Jumal lõi maa ja taevad.
1. Moosese 2:4

Igatoledoth1. Moosese raamatus järgib sarnast mustrit. Esiteks kuulutab korduv fraas 'See on konto' uut osa narratiivis. Seejärel selgitavad järgmised lõigud, mida nimetatud objekt või isik esile tõi.

Näiteks esimenetoledoth(ülal) kirjeldab seda, mis toodi esile 'taevast ja maast', mis on inimkond. Seega tutvustavad 1. Moosese raamatu alguspeatükid lugejale Aadama ja Eeva varasemaid suhtlusi ning nende perekonna esimesi vilju.

Siin on peamisedtoledotidvõi lõigud 1. Moosese raamatust:

• 2:4-4:26 räägi, mida taevas ja maa tekitasid, mis on inimkond.
• 5:1-6:8 räägi, mida Adam tootis. See osa kirjeldab süvenevat konflikti nende vahel, kes püüavad täita Jumala tahet (need, kelle Aadam valmistas), ja nende vahel, kes püüavad Jumala tahet tagasi lükata.
• 6:9-9:29 räägi, mida Noa tootis. Need peatükid näitavad, kuidas Noa liin erineb maailma patusest. Maailma üle mõistetakse kohut veeuputus, kuid Noa ja tema pere pääsevad.
• 10:1-11:9 räägi, mida Noa pojad tootsid. See osa näitab jätkuvat sõda nende vahel, kes püüavad teenida Jumalat, ja nende vahel, kes otsustavad elada mässus. Paabeli torn on selle narratiivi põhirõhk.
• 11:10-11:26 räägi, mida Seem tootis, mis toob tähelepanu tagasi heebrea rahva päritolule.
• 11:27-25:11 räägi, mida Terah tootis. Need peatükid räägivad peamiselt Aabrahamist, kes on heebrealaste isa.
• 25:12-25:18 räägi, mida Ismael valmistas. Need salmid uurivad lühidalt Ismaeli järglasi, kes oli Aabrahami ebaseaduslik poeg ja paljude rahvaste isa, kellest said hiljem iisraellaste vaenlased.
• 25:19-35:29 räägi, mida Isaac tootis. Iisak oli Aabrahami poeg ja Jaakobi isa. Kuid Jacob on nende peatükkide narratiivi peategelane.
• 36:1-37:1 räägi, mida Eesav tootis. Samal ajal kui Jaakob jätkab Aabrahami liini, tõmbuvad Eesavi järeltulijad Jumalast eemale ja neist saavad iisraellaste jaoks veel üks tüli allikas.
• 37:2-50:26 räägi, mida Jacob tootis. See on Joosepi lugu, mis selgitab, kuidas heebrealased said rahvaks ja asusid elama Egiptusemaale.

Peamised teemad

Sõna 'Genesis' tähendab 'päritolu' ja see on tegelikult selle raamatu põhiteema. Moosese raamatu tekst loob aluse ülejäänud Piiblile, jutustades meile, kuidas kõik tekkis, kuidas kõik valesti läks ja kuidas Jumal algatas oma plaani kaotatu lunastada.

Selles suuremas narratiivis on mitmeid huvitavaid teemasid, millele tuleks tähelepanu juhtida, et kogu loos toimuvast paremini aru saada. Näiteks:

1. Jumala lapsed salmivad mao lapsi. Kohe pärast seda, kui Aadam ja Eeva pattu langesid, tõotas Jumal, et Eeva lapsed on igavesti sõjas mao lastega (vt 1. Moosese 3:15 allpool). See ei tähendanud, et naised kardaksid madusid. Pigem oli see konflikt nende vahel, kes otsustavad täita Jumala tahet (Aadama ja Eeva lapsed) ja nende vahel, kes otsustavad hüljata Jumala ja järgida oma patust (mao lapsed).
   See konflikt esineb kogu 1. Moosese raamatus ja ka kogu ülejäänud Piiblis. Neid, kes otsustasid järgida Jumalat, ahistasid ja rõhusid pidevalt need, kellel polnud Jumalaga suhet. See võitlus lahenes lõpuks, kui patused inimesed mõrvati Jeesuse, täiusliku Jumala lapse – ometi kindlustas Ta selle näilise lüüasaamisega mao võidu ja võimaldas kõigil inimestel pääseda.
2. Jumala leping Aabrahami ja iisraellastega. Alates 1. Moosese 12. peatükist sõlmis Jumal Aabrahamiga (siis Aabramiga) rea lepinguid, mis tugevdasid suhteid Jumala ja Tema valitud rahva vahel. Kuid need lepingud ei olnud mõeldud ainult iisraellastele kasuks. 1. Moosese 12:3 (vt allpool) teeb selgeks, et Jumala lõppeesmärk, kes valis iisraellased oma rahvaks, oli tuua pääste „kõigile inimestele” ühe Aabrahami tulevase järglase kaudu. Ülejäänud osa Vanast Testamendist kirjeldab Jumala suhet oma rahvaga ja leping täitus lõpuks Jeesuse kaudu Uues Testamendis.
3. Jumal täidab oma lubadusi säilitada lepingusuhe Iisraeliga. Osana Jumala lepingust Aabrahamiga (vt 1Ms 12:1-3) lubas Ta kolme asja: 1) et Jumal muudab Aabrahami järeltulijad suureks rahvaks, 2) et sellele rahvale antakse tõotatud maa, mida oma koduks nimetada. ja 3) et Jumal kasutaks seda rahvast kõigi maa rahvaste õnnistamiseks.
   Moosese raamatu narratiiv näitab järjekindlalt sellele lubadusele ähvardavaid ohte. Näiteks asjaolu, et Aabrahami naine oli viljatu, sai suureks takistuseks Jumala tõotuse täitmisel, et ta sünnitab suure rahva. Igal sellisel kriisihetkel astub Jumal sisse, et kõrvaldada takistused ja täita seda, mida Ta lubas. Just need kriisid ja päästehetked juhivad enamikku kogu raamatu lugudest.

Pühakirja võtmekohad

¹⁴Siis ütles Issand Jumal maole:
Kuna sa oled seda teinud, oled sa neetud rohkem kui ükski kariloom ja rohkem kui ükski metsloom. Sa liigud oma kõhu peal ja sööd tolmu kõik oma elupäevad.
^viisteistMa panen vaenu sinu ja naise ning sinu seemne ja tema seemne vahele. Ta lööb sulle pead ja sina tema kanda.
1. Moosese 3:14-15

Issand ütles Aabramile:
Mine välja oma maalt, oma sugulastelt ja oma isakojast maale, mille ma sulle näitan.
²Ma teen sinust suure rahva, ma õnnistan sind, ma teen sinu nime suureks ja sinust saab õnnistus.
³Ma õnnistan neid, kes teid õnnistavad, ma nean neid, kes kohtlevad teid põlglikult, ja teie kaudu õnnistatakse kõiki rahvaid maa peal.
1. Moosese 12:1-3

²⁴Jaakob jäeti üksi ja üks mees maadles temaga kuni hommikuni.²⁵Kui mees nägi, et ta ei saa temast jagu, lõi ta Jaakobi puusa, kui nad maadlesid, ja nihutas ta puusa.²⁶Siis ta ütles Jaakobile: 'Lase mind lahti, sest on koit.'
Aga Jaakob ütles: 'Ma ei lase sind lahti, kui sa mind ei õnnista.'
²⁷'Mis su nimi on?' küsis mees.
'Jakob,' vastas ta.
²⁸'Sinu nimi ei ole enam Jaakob,' ütles ta. 'See on Iisrael, sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega ning võitnud.'
²⁹Siis küsis Jaakob temalt: 'Palun ütle mulle oma nimi.'
Aga tema vastas: 'Miks sa küsid minu nime?' Ja Ta õnnistas teda seal.
³⁰Seejärel pani Jaakob sellele kohale nimeks Peniel: 'Sest ma olen näinud Jumalat palgest palgesse,' ütles ta, 'ja ma olen päästetud.'
1. Moosese 32:24-30