Miks on Jeruusalemma linn islamis oluline?

Jeruusalemma linn on moslemite jaoks tohutu tähtsusega, kuna see on islami püham koht kolmas. Arvatakse, et prohvet Muhammad külastas linna oma imelise ööreisi ja taevasse tõusu ajal ning seal asub Al-Aqsa mošee, mis on islami teine ​​püha mošee.

Öine teekond ja taevasse tõus

Öine teekond ja taevasse tõus on Koraanis ja Hadithis kirjeldatud sündmus, mille käigus prohvet Muhamed viidi tiivulisel hobusel Mekast Jeruusalemma ja seejärel tõusis taevasse. Väidetavalt on Muhamed selle teekonna jooksul kohtunud teiste prohvetitega ja saanud jumalikke ilmutusi. Seda sündmust peetakse Jeruusalemma tähtsuse kinnituseks islamis.

Al Aqsa mošee

Al-Aqsa mošee on islami üks tähtsamaid paiku, kuna arvatakse, et see on koht, kust prohvet Muhamed taevasse tõusis. See asub Jeruusalemma Templi mäel ja on Mekas Kaaba järel islami teine ​​​​pühim mošee. Mošeed külastavad moslemid üle kogu maailma, et palvetada ja õnnistusi otsida.

Järeldus

Jeruusalemma linn on moslemite jaoks väga oluline, kuna seal toimub Öine teekond ja taevasse tõus ning Al-Aqsa mošee. See on püha koht, mida külastavad moslemid üle kogu maailma ning mis on usu ja pühendumuse sümbol.

Jeruusalemm on võib-olla ainus linn maailmas, mida peetakse ajalooliselt ja vaimselt oluliseks nii juutide, kristlaste kui ka moslemite jaoks. TheJeruusalemma linnon araabia keeles tuntud kuiAl QudsvõiJeruusalemm-Maqdis('Noble, Sacred Place') ja linna tähtsus moslemite jaoks on mõnedele kristlastele ja juutidele üllatusena.

Monoteismi keskus

Tuleb meeles pidada, et judaism, kristlus ja islam pärinevad ühisest allikast. Kõik on religioonid monoteism — usk, et on üks jumal ja ainult üks jumal. Kõik kolm religiooni jagavad austust paljude samade prohvetite vastu, kes vastutasid esmalt Jumala ühtsuse õpetamise eest Jeruusalemma ümbruses, sealhulgas Aabraham, Mooses, Taavet, Saalomon ja Jeesus — rahu olgu neil kõigil. Nende religioonide austus Jeruusalemma vastu on selle ühise tausta tõendiks.

Esimene Qiblah moslemitele

Moslemite jaoks oli Jeruusalemm esimene Qibla -- koht, mille poole nad pöörduvad palves. Islamimisjonist kulus palju aastaid (16 kuud pärast Ränne ), et Muhamedil (rahu olgu temaga) kästi muuta Qibla Jeruusalemmast Mekaks (Koraan 2:142-144). On teatatud, et prohvet Muhammad ütles: 'On ainult kolm mošeed, kuhu peaksite reisima: püha mošee (Meka, Saudi Araabia), see minu mošee (Madinah, Saudi Araabia) ja Ali mošee. -Aqsa (Jeruusalemm).'

Seega on Jeruusalemm moslemite jaoks üks kolmest pühamast paigast maa peal.

Öise teekonna ja taevaminemise koht

Just Jeruusalemma külastas Muhamed (rahu olgu temaga) oma öise teekonna ja taevaminemise ajal (nn. Isra' ja Mi'raj ). Ühel õhtul räägib legend, et ingel Gabriel viis prohveti imekombel Mekas asuvast pühast mošeest Jeruusalemma kaugeimasse mošeesse (Al-Aqsa). Seejärel viidi ta üles taevasse, et talle näidata Jumala märke. Pärast seda, kui prohvet kohtus eelmiste prohvetitega ja juhatas neid palves, viidi ta tagasi Meka . Kogu kogemus (mida paljud moslemikommentaatorid võtavad sõna-sõnalt ja enamik moslemeid usub imeks) kestis paar tundi. Isra' ja Mi'raj'i sündmust mainitakse Koraanis 17. peatüki esimeses salmis pealkirjaga 'Iisraeli lapsed'.

Au Jumalale, kes viis oma teenija öösel rännakule, pühast mošeest kõige kaugema mošeeni, kelle piirkondi me õnnistasime, et saaksime näidata talle mõningaid oma märke. Sest Tema on see, kes kuuleb ja teab kõike. (Koraan 17:1)

See öine teekond tugevdas veelgi sidet Meka ja Jeruusalemma kui pühade linnade vahel ning on näide iga moslemi sügavast pühendumisest ja vaimsest ühendusest Jeruusalemmaga. Enamik moslemeid tunneb sügavat lootust, et Jeruusalemm ja ülejäänud Püha Maa taastatakse rahumaaks, kus kõik usklikud saavad eksisteerida harmoonias.