Mediina linna giid
Madinah on linn Saudi Araabias Hejazi piirkonnas. See on islami teine püham linn ja seal asub prohveti mošee, mis on üks maailma tähtsamaid religioosseid paiku. Madinah on ka populaarne turismisihtkoht, mis pakub külastajatele erinevaid vaatamisväärsusi, tegevusi ja elamusi.
Ajalugu ja kultuur
Madinahil on pikk ja rikas ajalugu, mis ulatub 7. sajandisse. See on koduks paljudele olulistele religioossetele paikadele, sealhulgas prohveti mošee, Quba mošee ja Baqi kalmistu. Linn on tuntud ka oma elava kultuuri poolest, kus traditsioonilised turud ja restoranid pakuvad kohalikke hõrgutisi.
Mida teha
Madinahi külastajad saavad tutvuda linna paljude vaatamisväärsustega, sealhulgas:
- Prohveti mošee – teine islami püha mošee.
- Quba mošee – maailma vanim mošee.
- Baqi kalmistu – paljude prohveti kaaslaste viimane puhkepaik.
- Madinah muuseum – linna ajaloole ja kultuurile pühendatud muuseum.
- Madinah Souq – traditsiooniline turg, mis pakub erinevaid kaupu.
- Madinah loomaaed – populaarne vaatamisväärsus peredele ja loomasõpradele.
Majutus
Madinah pakub erinevaid majutusvõimalusi, mis sobivad igale eelarvele, alates luksushotellidest kuni soodsate külalistemajadeni. Paljud hotellid asuvad Prohveti mošee lähedal, mistõttu on need ideaalsed külastajatele, kes soovivad olla linna peamiste vaatamisväärsuste lähedal.
Järeldus
Madinah on rikkaliku ajaloo ja kultuuriga linn, mis pakub külastajatele mitmesuguseid vaatamisväärsusi ja tegevusi. Prohveti mošeest Madinah loomaaiani on selles pühas linnas igaühele midagi. Mitmete majutusvõimalustega Madinah on ideaalne sihtkoht meeldejäävaks ja nauditavaks puhkuseks.
Madinah on islami kõige püham linn, millel on moslemite jaoks oluline usuline ja ajalooline tähtsus. Lisateavet Prohveti linna kohta ja linna ja selle ümbruse vaatamisväärsuste loendit.
Mediina tähtsus
Prohveti mošee Medinas. Muhannad Fala'ah / Getty Images
Madinah on tuntud ka kuiMadinah An-Nabi(Prohveti linn) võiMadinah Al Munawwarah(Valgustunud linn) ehk Medina. Iidsetel aegadel tunti linna Yathribina. Asub 450 kilomeetrit (200+ miili) põhja pool Makkah , Yathrib oli põllumajanduskeskus Araabia poolsaare karmil kõrbemaastikul. Rikkaliku veevaruga õnnistatud Yathribi linnast sai peatuspaik läbisõitvatele haagissuvilatele ja selle kodanikud olid tihedalt seotud kaubandusega.
Kui prohvet Muhammed ja tema järgijad seisid silmitsi Makkas tagakiusamisega, pakkusid Yathribi peamised hõimud neile varjupaika. Sündmusel, mida tuntakse nime all Ränne (Ränne) lahkusid prohvet Muhammad ja tema kaaslased Mekast ja reisisid Yathribi aastal 622 e.m.a. See ränne oli nii oluline, et islami kalender hakkab aega lugema Hijra aastast.
Prohveti saabumisel sai linn tuntuks kuiMadinah An-Nabivõi lühidalt Madinah ('linn'). Siin suutis väike ja tagakiusatud moslemikogukond end sisse seada, hallata oma kogukonda ja rakendada usuelu elemente, mida nad Makkani tagakiusamise ajal teha ei suutnud. Medina õitses ja sellest sai kasvava islamiriigi keskus.
Prohveti mošee
Rashidan Ab.Latif / EyeEm / Getty Images
Mediinasse saabudes soovis prohvet Muhamed üks esimesi asju mošee ehitada. Räägitakse, et prohvet Muhammad lasi oma kaameli lahti ja ootas, kuhu see rändab, ja peatus siis puhkama. Koht, kus kaamel peatus, valiti mošee asukohaks, mida tuntakse 'prohveti mošeena' (Masjed An-Nawabi). Kogu moslemikogukond (Madinahi algsed elanikud, aga ka Mekast elama asunud migrandid) tulid kokku, et aidata mudatellistest ja puutüvedest mošeed ehitada. Prohvet Muhamedi korter ehitati idaküljele, mošee kõrvale.
Uus mošee sai peagi linna usu-, poliitilise- ja majanduselu keskuseks. Islami ajaloo jooksul on mošeed laiendatud ja täiustatud, kuni see on nüüd 100 korda suurem kui algne suurus ja mahutab korraga rohkem kui pool miljonit kummardajat. Suur roheline kuppel katab nüüd prohvet Muhamedi elamukvartaleid, kuhu ta on maetud koos kahe esimese kaliifi, Abu Bakri ja Omariga. Prohveti mošeed külastab igal aastal üle kahe miljoni moslemi palveränduri.
Prohvet Muhamedi haud
rasoul ali / Getty Images
Pärast tema surma aastal 632 e.m.a (10 H.) maeti prohvet Muhammad oma majja, mis tol ajal mošee kõrval asus. Sinna on maetud ka kaliifid Abu Bakr ja Omar. Sajandeid kestnud mošee laienemise jooksul on see ala nüüd suletud mošee seintega. Moslemid külastavad hauda, et meenutada ja austada prohvetit. Moslemid peavad aga hoolikalt meeles pidama, et haud ei ole koht, kus kummardada inimesi, ja kortsutavad kulmu kohapeal ulatuslike leina- või austusavalduste peale.
Uhudi mäe lahingupaik
Uhudi mägi Saudi Araabias Medinas.
Huda
Madinast põhja pool asub Uhudi mägi ja tasandik, kus moslemikaitsjad võitlesid aastal 625 e.m.a (3 H.) Makkani armeega. See lahing on õpetuseks moslemitele, kuidas jääda vankumatuks, valvsaks ja mitte olla edu ees ahne. Esialgu näis, et moslemid võidavad võitluse. Rühm mäetippu postitatud vibulaskjaid hülgas oma postid, et jõuda lahingupreemiateni. Makkani armee kasutas seda lõhet ära ja sattus varitsusse, et moslemid lüüa. The Prohvet Muhamed ise sai vigastada ja hukkus üle 70 kaaslase. Moslemid külastavad seda saiti, et meenutada seda ajalugu ja selle õppetunde.
Baqi kalmistu
rasoul ali / Getty Images
Enamik prohvet Muhamedi pereliikmetest ja prohveti kaaslastest (islami esimesed järgijad) on maetud Baqi kalmistule Medinas, mis asub prohveti mošeest kagus. Nagu kõik moslemite kalmistud, on see avatud maatükk ilma dekoratiivsete hauatähisteta. (Mõnda hauaplatsi katnud kuplid hävitas Saudi Araabia valitsus.) Islam keelab usklikel külastada surnuaedu, et kummardada või paluda surnute eestpalvet. Pigem külastatakse kalmistuid selleks, et avaldada austust, meenutada surnuid ja olla teadlik omaenda surelikkusest.
Sellel paigal on hinnanguliselt 10 000 hauda; mõned kuulsamad moslemid, kes on siia maetud, hõlmavad paljusid Usklike emad ja prohvet Muhamedi tütred , Uthman bin Affan , Hasan ja imaam Malik bin Anas, teiste hulgas (olgu Allah nendega kõigiga rahul). On teatatud, et prohvet Muhamed anus kalmistust möödudes: 'Rahu olgu teiega, oo ustavate elupaik! Kui jumal tahab, peaksime varsti teiega ühinema. O' Jumal, anna al-Baqi kaaslastele andeks. Kalmistu on tuntud ka kuiJannat Al-Baqi'(Tree Garden of Heaven).
Qiblatayni mošee
Emir Culjevic / Getty Images
Islami algusaastatel pöördusid moslemid poole Jeruusalemm palves. Prohvet Muhammad ja tema kaaslased olid selles mošees, kui Allah paljastas, etqibla(palve suund) peaks muutuma Kaabaks Mekas: „Me näeme sinu näo pöördumist (juhisena) taeva poole: nüüd pöörame sind qibla poole, mis on sulle meelepärane. Pöörake siis oma nägu püha mošee suunas: kus iganes te olete, pöörake oma näod selles suunas” (Koraan 2:144). Selles mošees pöörasid nad kohapeal oma palvete suunda. Seega on see ainus mošee maa peal, kus on kaks qibla , sellest ka nimiQiblatayn('Kaks Qiblat').
Quba mošee
Huda
Quba on küla, mis asub Madinah' äärelinnas. Hijra ajal Medinale lähenedes asutas prohvet Muhammad siin esimene mošee islami jumalateenistuseks määratud. Tuntud kuiMasjed At-Taqwa(Vagaduse mošee), on seda moderniseeritud, kuid see seisab tänaseni.
Kuningas Fahdi kompleks Püha Koraani trükkimiseks
Wikimedia Commons/avalik domeen
See Mediina trükikoda on välja andnud üle 200 miljoni eksemplari Püha Koraan araabia keeles , kümnetes keeltes tõlgetes ja muud religioossed raamatud. 1985. aastal ehitatud King Fahd Complex pindala on 250 000 ruutmeetrit (60 aakrit) ja sisaldab trükipressi, haldusbüroosid, mošeed, kauplusi, raamatukogu, kliinikut, restorane ja muid rajatisi. Trükipress suudab igal aastal toota 10-30 miljonit eksemplari, mida levitatakse Saudi Araabias ja üle maailma. Kompleks toodab ka Koraani heli- ja videosalvestisi ning toimib Koraaniuuringute keskse uurimisasutusena.