Loogika ja filosoofia tähtsus

Loogika ja filosoofia on kaks kõige olulisemat teadusharu maailmas. Need loovad aluse paljudele otsustele, mida me oma elus teeme, alates igapäevastest kuni sügavate otsusteni. Loogika on argumentide arutlemise ja analüüsimise protsess, samas kui filosoofia on teadmiste, reaalsuse ja olemasolu põhiolemuse uurimine. Üheskoos moodustavad need aluse meie arusaamale maailmast ja meie kohast selles.

Loogika on mõistlike otsuste tegemiseks ja meie tegevuse tagajärgede mõistmiseks hädavajalik. See aitab meil kriitiliselt mõelda ja argumente objektiivselt hinnata. Filosoofia seevastu tegeleb elu põhiküsimustega, nagu tõe olemus, moraal ja õiglus. See julgustab meid sügavalt mõtlema maailma ja oma koha üle selles ning kaaluma oma uskumuste ja tegude tagajärgi.

Loogika ja filosoofia eelised

Loogika ja filosoofia pakuvad arvukalt eeliseid nii meie isiklikus elus kui ka laias maailmas. Isiklikul tasandil aitavad need meil teha paremaid otsuseid ja maailmale kriitilisemalt mõelda. Samuti aitavad need meil mõista oma tegude tagajärgi ning arendada paremat arusaamist iseendast ja oma kohast maailmas.

Laiemas plaanis on loogika ja filosoofia hädavajalikud, et mõista meie tänapäeva maailma ees seisvaid keerulisi probleeme. Need annavad meile vahendid, mille abil saame kriitiliselt ja objektiivselt mõelda probleemidele, millega silmitsi seisame, ning töötada välja lahendusi, mis põhinevad mõistlikel põhjendustel ja tõenditel.

Järeldus

Loogika ja filosoofia on mõistlike otsuste tegemiseks ja maailma keerukuse mõistmiseks hädavajalikud. Need annavad meile tööriistad, mille abil saame kriitiliselt ja objektiivselt mõelda probleemidele, millega silmitsi seisame, ning töötada välja lahendusi, mis põhinevad mõistlikel põhjendustel ja tõenditel. Lühidalt, loogika ja filosoofia on meie maailma ja oma koha mõtestamiseks selles olulised.

Ka tänapäeva ühiskonnas kulutavad vähesed inimesed palju aega õppimiselefilosoofiavõi loogika . See on kahetsusväärne, sest nii palju tugineb mõlemale: filosoofia on kõigi inimuuringute valdkondade põhikomponent, samas kui loogika on filosoofia aluseks. Loogika ja filosoofia vahelise seose mõistmine aitab teil mõista nende olulisust.

Filosoofia

Filosoofia pärineb kreeka sõnast Filosofiafor (filosoofia), mis tähendab 'armastust tarkuse vastu', pakkudes kahte olulist lähtepunkti: armastus (või kirg) ja tarkus (teadmised, mõistmine). Mõnikord näib, et filosoofiaga tegeletakse kireta, nagu oleks see tehniline aine nagu inseneriteadus või matemaatika. Kuigi kirglikul uurimistööl on oma roll, peab filosoofia tulenema mõnest kirest lõppeesmärgi vastu: usaldusväärne ja täpne arusaam iseendast ja meie maailmast.

Filosoofial on midagi öelda, kui rääkida teadusest, kunstist ja isegi religioon - kus filosoofia pakub kasulikke kontseptsioone objektiivsuse ja subjektiivsuse kohta - poliitika ja meditsiin.

Loogika

Loogika on teadus, kuidas hinnata argumente ja arutluskäike. Kriitiline mõtlemine on hindamisprotsess, mis kasutab loogikat, et eraldada tõde valest ja mõistlikud ebamõistlikest uskumustest. Kui soovite erinevaid väiteid, ideid ja argumente paremini hinnata, peate mõistma paremini põhiloogikat ja kriitilise mõtlemise protsessi.

Loogika ei ole arvamuse küsimus: argumentide hindamisel peaksite kasutama konkreetseid põhimõtteid ja kriteeriume. Kui kasutate neid põhimõtteid ja kriteeriume, siis kasutate loogikat; kui te seda ei tee, siis pole teil õigust väita, et kasutate loogikat või olete loogiline. See on oluline, sest mõnikord ei saa inimesed aru, et see, mis kõlab mõistlikult, ei pruugi olla loogiline. See arutlusprotsess – loogikapõhimõtete kasutamine oma arutlustes, mõtlemises ja argumentides – on filosoofia praktikas kriitilise tähtsusega.

Filosoofia loogika

Rick Lewis kirjutab raamatus Filosoofia nüüd selgitab, miks loogika ja filosoofia on nii tihedalt läbi põimunud:

„Nii nagu filosoofia ... on kõigi teiste inimuuringute harude aluseks, on loogika filosoofia kõige fundamentaalsem haru. Filosoofia põhineb arutluskäigul ja loogika uurib, mis teeb põhjendatud argumendi, ja ka seda, milliseid vigu me arutluskäigus teha võime. Nii et uuri loogikat ja sinust saab parem filosoof ja üldiselt selgem mõtleja.

Loogika on viis mõelda selgelt ja rajada oma arutluskäik objektiivsetele faktidele, mida kasutate filosoofia praktiseerimisel. Lewis kasutab härra Spocki – tähelaeval U.S.S. Ettevõtlus algses Star Treki sarjas. Spock, selgitades ühes episoodis kapten James T. Kirkile loogikat, märkis, et:

'Loogika, kapten, on üldine järelduste teadus. Deduktiivset loogikat, mille puhul järeldus tuleneb eelduste hulgast, eristatakse induktiivsest loogikast, mis uurib viisi, kuidas eeldused võivad järeldust toetada ilma seda kaasamata... Aristotelest peetakse üldiselt esimeseks suureks Maa loogikuks ja Aristoteleslik loogika domineeris selle teema üle teie planeedil kuni 19. sajandini.

Aristoteles on tõepoolest maailma esimene suur loogik, kuid kuulsat mõtlejat mäletatakse tänapäeval eelkõige suure kreeka filosoofina.

Aristoteles kasutas loogikat, et toetada oma filosoofiat deduktiivse arutlusmeetodi väljatöötamisel ja seejärel rakendas neid kahte mõistet teaduses, metafüüsikas, eetikas ja poliitikas. Minge piisavalt kaugele tagasi ja on selge, et te ei saa filosoofiat ja loogikat lahutada; sa ei saa üht ilma teiseta. Filosoofia põhineb ideel, et peate selgelt mõtlema, et maadleda universumi peamiste (ja väiksemate) küsimustega; loogika on viis selle Heraklese ülesande täitmiseks.