Albert Einsteini tsitaadid elust pärast surma
Albert Einstein on üks kõigi aegade tunnustatumaid teadlasi ja tema tsitaadid surmajärgsest elust pole erand. Einstein Kuulus on öelnud, et 'surmahirm on kõigist hirmudest kõige põhjendamatum, sest surnud inimesel pole õnnetusohtu.' Ta uskus, et elu pärast surma on mõistatus ja et on võimatu täpselt teada, mis juhtus pärast meie surma.
Einstein uskus ka, et surm on elu loomulik osa ja seda ei tohiks karta. Ta ütles, et 'kõige ilusam asi, mida saame kogeda, on salapärane. See on kogu tõelise kunsti ja teaduse allikas. Ta uskus, et surm on osa elutsüklist ning see tuleb omaks võtta ja aktsepteerida.
Einstein uskus ka, et elu pärast surma on vaimne teekond. Ta ütles, et 'kosmiline religioosne tunne on teadusliku uurimistöö tugevaim ja üllam motiiv.' Ta uskus, et teadus ja vaimsus on läbi põimunud ning elu pärast surma on vaimne teekond.
Einsteini tsitaadid surmajärgsest elust on inspireerivad ja mõtlemapanevad. Ta uskus, et surm on elu loomulik osa ning seda tuleks omaks võtta ja aktsepteerida. Ta uskus ka, et elu pärast surma on vaimne teekond ning teadus ja vaimsus on omavahel põimunud. Tema tsitaadid surmajärgsest elust tuletavad meelde, et surm on osa elust ning et seda tuleks omaks võtta ja aktsepteerida.
Usk surmajärgsesse ellu ja hingedesse ei ole mitte ainult enamiku religioonide, vaid ka tänapäeval enamiku vaimsete ja paranormaalsete uskumuste aluspõhimõte. Albert Einstein eitas igasugust paikapidavust veendumusele, et suudame oma füüsilise surma üle elada. Einsteini sõnul ei karistata väärtegude eest ega saada tasu hea käitumise eest üheski hauataguses elus.
Albert Einsteini eitamine elu olemasolu pärast surma viitab sellele, et ta ei uskunud ühtegi jumalat ja on osa tema traditsioonilise religiooni hülgamisest. Tema arvamust nendes küsimustes kajastati mitmetes tema eluajal salvestatud tsitaatides, sealhulgas tema järelehüüdes ja esseedes.
Füüsilise surma üleelamisest
'Ma ei suuda ette kujutada Jumalat, kes premeerib ja karistab oma olendeid või kellel on selline tahe, mida me ise kogeme. Ma ei saa ega tahagi ette kujutada isikut, kes elab üle oma füüsilise surma; Laske hirmust või absurdsest egoismist nõrgad hinged selliseid mõtteid hellitada. Olen rahul elu igaviku müsteeriumiga ning teadlikkusega ja pilguheitega olemasoleva maailma imelisele struktuurile koos pühendunud püüdega mõista osa, olgu see nii pisike, Mõistusest, mis avaldub loodus.'-Albert Einstein, 'Maailm, nagu ma seda näen'
Surmast, hirmust ja egost
'Ma ei kujuta ette Jumalat, kes premeerib ja karistab oma loomingu objekte, mille eesmärgid on kujundatud meie omade järgi—lühidalt öeldes Jumal, kes on vaid inimese nõrkuse peegeldus. Samuti ei saa ma uskuda, et inimene elab üle oma keha surma, kuigi nõrgad hinged kannavad selliseid mõtteid hirmu või naeruväärse egoismi kaudu.— Albert Einstein, järelehüüe aastalNew York Times, 19. aprill 1955
Üksikisiku surematusest
'Ma ei usu indiviidi surematusse ja pean eetikat eranditult inimlikuks mureks, mille taga pole üliinimlikku autoriteeti.'-Albert Einstein, ' Albert Einstein : Inimese pool”, toimetanud Helen Dukas ja Banesh Hoffman
Surmajärgsest karistusest
'Mehe eetiline käitumine peaks põhinema tõhusalt sümpaatial, haridusel ning sotsiaalsetel sidemetel ja vajadustel; usulist alust pole vaja. Inimene oleks tõepoolest kehvas seisus, kui teda peaks ohjeldama hirm karistuse ees ja lootus saada pärast surma tasu.'-Albert Einstein, ' Religioon ja teadus ,'New York Timesi ajakiri, 9. november 1930
Kosmose surematusest
'Kui inimesed on head ainult sellepärast, et kardavad karistust ja loodavad tasu, siis on meil tõesti kahju. Mida kaugemale inimkonna vaimne areng edeneb, seda kindlam tundub mulle, et tee tõelise religioossuse poole ei kulge eluhirmu ja surmahirmu ja pimeda usu kaudu, vaid püüdlemise mõistusliku teadmise poole. Surematus? On kahte tüüpi...'— Albert Einstein, tsiteeritud:'Kõik küsimused, mida olete kunagi tahtnud Ameerika ateistidelt küsida”, autor Madalyn Murray O'Hair
Hinge kontseptsioonist
'Meie aja müstiline suundumus, mis väljendub eriti nn teosoofia ja spiritismi kiires kasvus, pole minu jaoks midagi muud kui nõrkuse ja segaduse sümptom. Kuna meie sisemised kogemused koosnevad reprodutseerimisest ja sensoorsete muljete kombinatsioonidest, tundub kehata hinge mõiste mulle tühi ja mõttetu.— Albert Einstein, 5. veebruari 1921. aasta kiri