Mida tähendab termin 'Teshuvah' judaismis?
Termin Teshuvah on judaismis oluline mõiste, mis viitab meeleparanduse ja vaimse uuenemise protsessile. See on eneserefleksiooni ja muutumise protsess, mis on juudi usu jaoks hädavajalik. Teshuvah on heebrea sõna, mis tähendab sõna-sõnalt 'naasmist' või 'tagasi pöördumist' ja seda kasutatakse Jumala juurde naasmise ja pattude andestuse otsimise protsessi kirjeldamiseks.
Teshuvah on mitmetahuline protsess, mis hõlmab enda vigade tunnistamist, andestuse palumist ja heastamist. See hõlmab ka kohustust muuta oma käitumist ja püüda elada eetilisemat ja tähendusrikkamat elu. Teshuva protsessi nähakse kui viisi, kuidas taastada suhe Jumalaga ja tuua esile vaimne uuenemine.
Teshuvah on suurpühade oluline osa, mil juute julgustatakse mõtisklema oma möödunud aastal ja võtma endale kohustuse järgmisel aastal paremini teha. See on ka osa igapäevasest palveteenistusest, mil juute julgustatakse paluma andestust oma pattude eest ja püüdlema vaimse kasvu poole.
Teshuvah on judaismi oluline osa ja seda nähakse võimalusena taastada oma suhe Jumalaga ja tuua esile vaimne uuendus. Teshuva protsessi kaudu saavad juudid püüda elada eetilisemat ja tähendusrikkamat elu ning tuua end Jumalale lähemale.
Juutide jaoks terminTeshuvah(hääldatakse teh-shoo-vah) omab kriitiliselt olulist tähendust. Heebrea keeles tõlgitakse sõna otseses mõttes 'naasmine' ja kirjeldab tagasipöördumist Jumala ja kaasinimeste juurde, mis on võimalik meie kahetsemise kaudu. patud .
Teshuvah protsess
Teshuvah on kõige sagedamini seotud Kõrged pühad — eriti kümme päeva meeleparandust vahetult enne Yom Kippur , lepituspäev, kuid inimesed võivad igal ajal otsida andeks tehtud ülekohut. Teshuvah'l on mitu etappi, sealhulgas patune, kes tunnistab oma ülekohut, tunneb siirast kahetsust ja teeb kõik endast oleneva, et tekitatud kahju tühistada. Jumala vastu tehtud patt võib lepitada lihtsa ülestunnistuse ja andestusepalvega, kuid teise inimese vastu sooritatud patt on keerulisem.
Kui konkreetsele isikule on ülekohut tehtud, peab kurjategija pattu üles tunnistama, parandama vale ja paluma andestust. Ülekohut kannatanu ei ole aga kohustatud andeks andma, kuid selle mitteandmist pärast korduvaid taotlusi peetakse patuks omaette. Juudi traditsiooni kohaselt on kolmanda palvega kohustatud ülekohut kannatanu andestama, kui kurjategija kahetseb siiralt ja astub samme, et vältida sarnaste ülekohtu kordumist.
Lepituse neli sammu
Juudi traditsioonis on lepitusprotsessil neli selgelt määratletud etappi:
- 1. samm, kahetsus. Mõistke kahju ulatust ja tunnetage sisimas siirast kahetsust.
- 2. etapp, lõpetamine. Lõpetage koheselt kahjulik tegevus.
- 3. samm: ülestunnistus ja tagastamine. Väljendage viga ja paluge andestust, kas Jumalalt või ülekohut teinud poolelt. Võimaluse korral tuleb viga heastada hüvitisega. Kui patt on Jumala vastu, võib heategevustegusid pidada kahju hüvitamiseks.
- 4. samm, resolutsioon. Võtke endale kindel kohustus mitte edaspidi pattu korrata.
Kas on patte, mille eest pole lepitust?
Kuna Teshuvah nõuab, et patus paluks andestust inimeselt, keda ta solvab, on väidetud, et mõrvarile ei saa tema kuritegu andeks anda, kuna ülekohut kannatanud poolelt ei saa andestust paluda. Mõned teadlased väidavad, et mõrv on patt, mille eest ei ole võimalik lepitada.
On veel kaks süütegu, mis on peaaegu andestamatud: avalikkuse petmine ja laimu – inimese hea nime rikkumine. Mõlemal juhul on peaaegu võimatu tabada kõiki isikuid, keda kuritegu puudutas, et vabandada ja andestust paluda.
Paljud juudi teadlased liigitavad need patud – mõrvad, laimud ja avalikud pettused – ainsateks andestamatuteks pattudeks.