Veda naised
Vedalikud naised on hindude religioonis võimas jõud. Neid peetakse Shakti, jumaliku naiseliku energia kehastuseks. Neid austatakse nende vaimsete teadmiste, jõu ja võime pärast maailma tasakaalu tuua.
Jõu ja tarkuse allikas
Veda naised on jõu ja tarkuse allikas. Neid peetakse kodu ja pere kaitsjateks ning neid austatakse veeda pühakirjade tundmise eest. Neid peetakse ka dharma ehk õigluse valvuriteks ning usutakse, et nad suudavad tuua maailma rahu ja harmooniat.
Naiseliku jõu sümbol
Vedic naisi peetakse naiseliku jõu sümboliks. Arvatakse, et neil on võim tuua maailmas positiivseid muutusi. Neid peetakse ka veedade püha teadmiste hoidjateks ja neid austatakse nende vaimse taipamise eest.
Lootuse ja inspiratsiooni sümbol
Vedic naised on lootuse ja inspiratsiooni sümbol. Neid peetakse Shakti, jumaliku naiseliku energia kehastuseks ja usutakse, et nad suudavad tuua maailma tasakaalu ja harmooniat. Neid peetakse ka jõu ja tarkuse allikaks ning neid austatakse Veda pühakirjade tundmise eest.
Veda naised on hindu religioonis võimas jõud ning neid peetakse lootuse ja inspiratsiooni sümboliks. Neid austatakse nende vaimsete teadmiste, jõu ja võime pärast maailma tasakaalu tuua. Nad on jõu ja tarkuse allikas ning neid peetakse kodu ja pere kaitsjateks. Vedic naised on naiseliku jõu sümbol ja arvatakse, et neil on jõud tuua maailmas positiivseid muutusi.
Kodu alus on tõepoolest naisel
-Rig Veda
Veedade ajastul, rohkem kui 3000 aastat tagasi, omistati naistele ühiskonnas kõrge koht. Nad jagasid oma meestega võrdset positsiooni ja nautisid omamoodi vabadust, millel olid tegelikult ühiskondlikud sanktsioonid. Vana Hindu filosoofiline kontseptsioon'shakti',naiselik energiaprintsiip, oli samuti selle ajastu toode. See toimus naisjumalate kummardamise võijumalannad.
Jumalanna sünd
Arvatakse, et Absoluudi ja populaarsete hindujumalannade naiselikud vormid on kujunenud veedade ajastul. Need naisvormid hakkasid esindama Brahmani erinevaid naiselikke omadusi ja energiaid. Jumalanna Kali kujutab hävitavat energiat, Durga kaitsev, Lakshmi toitev ja Saraswati loominguline.
Siinkohal on märkimisväärne, et hinduism tunnistab nii jumaliku mehelikke kui ka naiselikke atribuute ning et ilma naiselikke aspekte austamata ei saa väita, et tunneb Jumalat tervikuna. Nii et meil on ka palju meeste-naiste jumalikke duosid nagu Radha-Krišna , Sita Rama , Uma Mahesh ja Lakshmi Narayan , kus tavaliselt pöördutakse esimesena naisvormi.
Tütarlapse haridus
Vedakirjandus kiidab õpetlase tütre sündi järgmiste sõnadega:
Ka tüdrukut tuleks kasvatada ja harida suure pingutuse ja hoolega. (Mahanirvana tantra)
Kõik teadmise vormid on Sinu aspektid ja kõik naised kogu maailmas on Sinu vormid. (Devi Mahatmya)
Naised, kes seda soovisid, said läbida püha lõnga tseremoonia või 'Upanayana' (Veda õpingutega tegelemise sakrament), mis on tänapäevani mõeldud ainult meestele. Seda seisukohta kinnitab vedaajastu naisteadlaste ja tarkade, nagu Vac, Ambhrni, Romasa, Gargi, Khona, mainimine Veda pärimuses. Neid kõrgelt intelligentseid ja kõrgelt haritud naisi, kes valisid veedaõpingute tee, kutsuti brahmavadiinideks, ja naisi, kes loobusid abielus õppimisest, kutsuti sadyovadhudeks. Tundub, et koosõpe oli sel perioodil olemas ja mõlemad sugupooled said õpetajalt võrdselt tähelepanu. Lisaks said Kshatriya kasti daamid võitluskunstide kursusi ja relvaõpet.
Naised ja abielu
Kaheksa abielu tüübid olid levinud veedade ajastul, millest neli olid silmapaistvamad. Esimene oli 'brahma', kus tütar kingiti heale veedades õppinud mehele; teine oli 'daiva', kus tütar kingiti juhtivale preestrile vedaliku ohverdusena. 'Arsa' oli kolmas liik, kus peigmees pidi daami saamiseks maksma, ja 'prajapatya', neljas liik, kus isa andis oma tütre mehele, kes lubas monogaamiat ja truudust.
Veeda ajastul kehtis nii 'Kanyavivaha' komme, kus puberteediealise tüdruku abiellumise korraldasid tema vanemad, kui ka 'praudhavivaha', kus tüdrukud abiellusid pärast puberteedi saavutamist. Siis oli ka 'Swayamvara' komme, kus tüdrukutel, tavaliselt kuninglikest peredest, oli vabadus valida oma abikaasa sobivate poissmeeste hulgast, kes selleks puhuks tema majja kutsuti.
Abikaasa veedade ajastul
Nagu praegugi, sai tüdrukust pärast abiellumist 'grihini' (naine) ja teda peeti 'ardhanginiks' või pooleks tema mehe olemusest. Mõlemad moodustasid 'griha' ehk kodu ja teda peeti selle 'samrajniks' (kuningannaks või armukeseks) ja tal oli võrdne osa religioossete riituste läbiviimisel.
Lahutus, uuesti abiellumine ja leseks jäämine
Naiste lahutus ja uuesti abiellumine olid lubatud väga erilistel tingimustel. Kui naine kaotas oma mehe, ei olnud ta sunnitud läbima hilisematel aastatel ette tulnud halastamatuid tegusid. Ta ei olnud sunnitud pead tonseerima ega ka kandma Hüppan tagasi ja sooritada 'sahagamana' ehk surra surnud abikaasa matusetulel. Kui nad seda otsustavad, võiksid nad pärast abikaasa surma elada 'sanyasiini' või eraku elu.
Prostitutsioon veedade ajastul
Prostituudid olid osa vedalikust ühiskonnast. Neil lubati elatist teenida, kuid nende elu reguleeris käitumiskoodeks. Neid hakati nimetama 'devadaasideks' – tüdrukuteks, kes abiellusid Jumalaga templis ja eeldasid, et nad veedavad ülejäänud elu tema teenijana, teenides ühiskonnas mehi.
