Jeesuse naisjüngri Maarja Magdaleena profiil

Maarja Magdaleena oli Jeesuse mõjukas naisjünger. Teda mainitakse Uue Testamendi evangeeliumides ja arvatakse, et ta oli Jeesuse ristilöömise ja ülestõusmise tunnistaja. Teda tuntakse ka kui 'apostlite apostlit' oma rolli tõttu Jeesuse ülestõusmise hea sõnumi levitamisel.

Varajane elu

Maarja Magdaleena sündis Magdala linnas Galilea mere ääres. Ta oli Jeesuse järgija tema teenimise algusest peale ning osales paljudes tema õpetustes ja imedes. Ta osales ka Jeesuse ristilöömisel ja matmisel.

Roll ülestõusmises

Maarja Magdaleena on tuntud oma rolli poolest Jeesuse ülestõusmises. Ta oli esimene inimene, kes nägi Jeesuse ülestõusmist ja ta saatis ta teistele jüngritele rääkima. Teda nimetatakse sageli 'apostlite apostliks' tema rolli tõttu hea sõnumi levitamisel.

Pärand

Maarja Magdaleenat mäletatakse varakristlikus kirikus võimsa naisfiguurina. Ta on usu, julguse ja Jeesusele pühendumise sümbol. Tema pärandit tähistatakse paljudes kirikutes üle maailma ning teda on sageli kujutatud kunstis ja kirjanduses.

Maarja Magdaleena on kristluse ajaloos oluline tegelane ja tema pärand inspireerib inimesi ka tänapäeval. Ta on võimas näide usust ja pühendumisest ning tema lugu on kristliku usu oluline osa.

Maarja Magdaleena on mainitud Jeesuse naiskaaslaste nimekirjades, mis on kirjas Markuse, Matteuse ja Luuka evangeeliumis. Mõned usuvad, et Maarja Magdaleena võis olla naisjüngrite seas oluline tegelane, võib-olla isegi nende juht ja Jeesuse jüngrite siseringi liige – kuid ilmselt mitte 12 apostli tasemel. Siiski puuduvad tekstilised tõendid, mis võimaldaksid teha lõplikke järeldusi.

Millal ja kus Maarja Magdaleena elas?

Maarja Magdaleena vanus on teadmata; piiblitekstid ei ütle midagi selle kohta, millal ta sündis või suri. Nagu Jeesuse meesjüngrid, näib ka Maarja Magdaleena pärit olevat Galilea . Ta oli temaga koos tema teenistuse alguses Galileas ja jätkas pärast tema hukkamist. Nimi Magdaleena viitab tema päritolule Magdala (Taricheae) linnast Galilea mere läänekaldal. See oli oluline soolaallikas, halduskeskus ja suurim kümnest järve ümbritsevast linnast.

Mida Maarja Magdaleena tegi?

Maarja Magdaleena kohta kirjeldatakse, et ta aitas Jeesuse teenistuse eest omast taskust kinni maksta. Ilmselgelt ei olnud Jeesuse teenimine tasuline töö ja tekstis ei räägita midagi selle kohta, et nad oleksid kogunud annetusi inimestelt, kellele ta jutlustas. See tähendab, et tema ja kõik ta kaaslased oleksid lootnud võõraste suuremeelsusele ja/või oma eravahenditele. Seega näib, et Maarja Magdaleena eravahendid võisid olla oluliseks rahalise toetuse allikaks.

Ikonograafia ja portreesid

Maarja Magdaleet on tavaliselt kujutatud ühes temaga seotud erinevatest evangeeliumistseenidest – näiteks Jeesuse võidmine, Jeesuse jalgade pesemine või tühja haua avastamine. Maarja Magdaleena maalitakse sageli ka koljuga. Sellele ei viidata üheski piiblitekstis ja see sümbol peaks tõenäoliselt esindama kas tema seost Jeesusega ristilöömine (Kolgatal, 'kolju koht') või tema arusaamist surma olemusest.

Kas ta oli Jeesuse Kristuse apostel?

Maarja Magdaleena roll kanoonilistes evangeeliumides on väike; mittekanoonilistes evangeeliumides, nagu Toomase evangeelium, Filippuse evangeelium ja Peetruse teod, mängib ta silmapaistvat rolli – esitab sageli intelligentseid küsimusi, kui kõik teised jüngrid on segaduses. Jeesust kujutatakse tema mõistmise tõttu armastavana teda rohkem kui kõiki teisi. Mõned lugejad on tõlgendanud Jeesuse 'armastust' siin füüsilisena, mitte ainult vaimsena, ja sellest tulenevalt olid Jeesus ja Maarja Magdaleena intiimsed suhted - kui mitte abielus.

Kas ta oli prostituut?

Maarja Magdaleenat mainitakse kõigis neljas kanoonilises evangeeliumis, kuid mitte kusagil ei kirjeldata teda prostituudina. See populaarne Maarja kujund tuleneb segadusest siinse ja kahe teise naise vahel: Marta õde Maarja ja Luuka evangeeliumis nimetu patune (7:36–50). Mõlemad naised pesevad oma juustega Jeesuse jalgu. Paavst Gregorius Suur kuulutas, et kõik kolm naist on sama isik ja katoliku kirik muutis kursi alles 1969. aastal.

Püha Graal

Maarja Magdaleenal pole Püha Graali legendidega otseselt midagi pistmist, kuid mõned autorid on väitnud, et Püha Graal ei olnud kunagi sõnasõnaline karikas. Selle asemel oli Jeesuse Kristuse vere hoidla Maarja Magdaleena, Jeesuse naine, kes oli ristilöömise ajal lapsega rase. Ta viis Lõuna-Prantsusmaale Joosep Arimaatiast kus Jeesuse järglastest sai Merovingide dünastia. Väidetavalt elab vereliin salaja tänapäevani.

Tähtsus

Maarja Magdaleenat ei mainita evangeeliumitekstides sageli, kuid ta ilmub võtmehetkedel ja temast on saanud oluline tegelane neile, kes on huvitatud naiste rollist nii varakristluses kui ka Jeesuse teenistuses. Ta saatis teda kogu teenistuse ja reiside ajal. Ta oli tema surma tunnistaja – Markuse sõnul näib see olevat nõue, et Jeesuse olemust tõeliselt mõista. Ta oli tunnistajaks tühi haud ja Jeesus käskis tal seda uudist teistele jüngritele edastada. Johannes ütleb, et ülestõusnud Jeesus ilmus talle esimesena.

Lääne kirikutraditsioon on tunnistanud teda mõlema patuse naisena, kes määrib Jeesuse jalad Luuka 7:37–38 ja Maarja, Marta õde, kes võidab Jeesust Johannese 12:3. Ida-õigeusu kirikus on aga nende kolme kuju vahel jätkuvalt vahet.

Rooma-katoliku traditsiooni kohaselt on Maarja Magdaleena püha 22. juuli ja teda peetakse pühakuks, kes esindab patukahetsuse olulist põhimõtet. Visuaalsed kujutised kujutavad teda tavaliselt kahetseva patusena, kes peseb Jeesuse jalgu.