Apostel Jaakobus: profiil ja elulugu
Apostel Jaakobus, tuntud ka kui Jaakobus Õiglane, oli üks Jeesuse Kristuse kaheteistkümnest apostlist. Ta oli apostel Johannese vend ning Sebedeuse ja Saalome poeg. Arvatakse, et ta oli esimene Jeruusalemma piiskop ja teda austatakse pühakuna nii ida-õigeusu kui ka roomakatoliku kirikus.
Varajane elu
Jaakobus sündis Galileas ja oli ametilt kalur. Jeesus kutsus ta üheks oma apostliks ja ta osales paljudel Jeesuse teenimistöö suursündmustel, sealhulgas muutmisel ja viimasel õhtusöömaajal.
Ministeerium ja märtrisurm
Jaakobus oli algkiriku juht ja võtmeisik kristluse levikul kogu Rooma impeeriumis. Arvatakse, et ta oli esimene Jeruusalemma piiskop ja suri aastal 62 pKr.
Pärand
Jaakobust mäletatakse suure evangelistina ja usuõpetajana. Teda austatakse pühakuna nii ida-õigeusu kui ka roomakatoliku kirikus ning teda mäletatakse tema julguse ja pühendumuse eest evangeeliumi levitamisel. Teda mäletatakse ka pühendumise eest Kiriku ühtsusele ja valmisolekuga usu pärast kannatada.
Apostel Jaakobus on kristluse ajaloos oluline tegelane ja tema pärand elab tänaseni. Teda mäletatakse tema julguse, pühendumuse ja pühendumuse tõttu evangeeliumi levitamisel. Ta on usu eeskujuks kõigile kristlastele ja eeskujuks, kuidas elada teenimis- ja ohverduslikku elu.
Kes oli apostel Jaakobus?
Sebedeuse poeg Jaakobus kutsuti koos selle venna Johannesega olema üks Jeesuse omadest kaksteist apostlit kes saadaks teda teenistusel. James esineb loendites apostlid sünoptilistes evangeeliumides samuti Apostlite teod. Jeesus andis Jamesile ja tema vennale Johannesele hüüdnime 'Boanerges' (äikesepojad); mõned arvavad, et see oli viide nende tujudele.
Aeg
Evangeeliumitekstid ei anna teavet selle kohta, kui vana võis Jaakobus olla, kui temast sai üks Jeesuse jüngritest. Apostlite tegude kohaselt raius Jaakobusel pea maha valitsenud Heroodes Agrippa I Palestiina 41-44 CE. See on ainuke piibellik lugu, kuidas üks Jeesuse apostlitest oma tegevuse pärast märtrisurma.
Asukoht
James, nagu ka tema vend John, oli pärit kalurikülast, mis oli kaldal Galilea meri . Markuse viide 'palgateenijatele' viitab sellele, et nende perekond oli suhteliselt jõukas. Pärast Jeesuse teenistusega liitumist oleks Jaakobus tõenäoliselt reisinud läbi kogu Palestiina. 17. sajandi traditsioon ütleb, et ta külastas Hispaaniat enne oma märtrisurma ja et tema surnukeha toodi hiljem Santiago de Compostelasse, mis on endiselt pühamu ja palverännakute koht.
Tegevused
Jaakobust koos oma venna Johannesega kujutatakse evangeeliumides võib-olla olulisematena kui enamik teisi apostleid. Ta oli kohal Jariuse tütre ülestõusmisel Jeesuse juures ümberkujundamine , ja aadressil Ketsemani aed enne kui Jeesus vahistati. Peale mõne viide temale Uues Testamendis pole meil aga teavet selle kohta, kes Jaakobus oli või mida ta tegi.
Tähtsus
Jaakobus oli üks apostlitest, kes otsis teistest kõrgemat võimu ja autoriteeti, mille pärast Jeesus talle ette heitis:
Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes tulid tema juurde ja ütlesid: Õpetaja, me tahame, et sa teeksid meile kõik, mida me soovime. Ja ta ütles neile: 'Mida te tahate, et ma teie heaks teeksin? Nad ütlesid talle: 'Anna meile, et me võiksime sinu auhiilguses istuda, üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel.' (Markuse 10: 35-40)
Jeesus kasutab seda juhust, et korrata oma õppetundi selle kohta, kuidas inimene, kes tahab olla 'suur' Jumala kuningriigis, peab õppima olema 'kõige väiksem' siin maa peal, teenides kõiki teisi ja seades nad oma vajadustest ja soovidest ettepoole. Jaakobust ja Johannest ei noomita mitte ainult selle eest, et nad otsivad omaenda au, vaid ka teisi, et nad on selle peale kadedad.
See on üks väheseid juhtumeid, kus Jeesusel on kirja pandud kui palju öelda poliitilise võimu kohta. Enamasti jääb ta usuküsimuste juurde. 8. peatükis kõneles ta selle vastu, et teda kiusatab „juuretis variserid ...ja Heroodese juuretisest”, kuid mis puudutab konkreetseid asjaolusid, on ta alati keskendunud variseridega seotud probleemidele.
