Jeesus kutsub kaksteist apostlit (Mk 3:13-19)
The Jeesus kutsub kaksteist apostlit lõik Markuse 3:13-19 on üks tähtsamaid lugusid Piiblis. See räägib sellest, kuidas Jeesus valis välja kaksteist apostlit, kes oleksid tema teenistuse aluseks. Lõik on täis sümboolikat ja tähendust ning see tuletab võimsalt meelde usu ja kuulekuse tähtsust.
Lõik algab sellega, et Jeesus läheb mäele ja kutsub oma jüngreid. Seejärel nimetab ta kaksteist apostlit, kellest igaühel on tema teenistuses ainulaadne roll. Seejärel annab Jeesus neile voli kuulutada ja ravida ning deemoneid välja ajada.
Lõik on täis sümboolikat ja tähendust. Kaksteist apostlit esindavad kahtteist Iisraeli suguharu ja mägi sümboliseerib Jumala riiki. Lõik rõhutab ka usu ja kuulekuse tähtsust, sest apostlid peavad järgima Jeesuse käske, et olla oma missioonis edukad.
The Jeesus kutsub kaksteist apostlit lõik on oluline meeldetuletus usu ja kuulekuse väest. See on võimas lugu, mis on täis sümboolikat ja tähendust ning see on Piibli oluline osa. See tuletab meelde Jeesuse käskude järgimise tähtsust ning usu ja kuulekuse väge.
- 13 Ja ta läks üles mäele ja kutsub enda juurde, keda tahtis. Ja nad tulid tema juurde. 14 Ja ta määras kaksteist, et nad oleksid temaga ja et ta saadaks nad kuulutama, 15 et neil oleks vägi haigusi ravida ja kurje vaime välja ajada. 16 Ja Siimon pani uueks nimeks Peetrus; 17 Ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, Jaakobuse vend; ja ta pani neile perekonnanimeks Boanerges, see on äikese pojad: 18 Andreas, Filippus ja Bartolomeus ja Matthew ja Toomas ja Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus ja Siimon kaananlane , 19 Ja Juudas Iskariot , mis samuti ta reetis, ja nad läksid ühte majja.
- Võrdlema : Matteuse 10:1-4; Luuka 6:12-16
Jeesus kaksteist apostlit
Sel hetkel kogub Jeesus ametlikult oma apostlid kokku, vähemalt piiblitekstide järgi. Lood näitavad, et paljud inimesed järgisid Jeesust ümberringi, kuid need on ainsad, keda Jeesus on konkreetselt eriliseks nimetanud. Asjaolu, et ta valib kaksteist, mitte kümme või viisteist, viitab Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.
Eriti olulised näivad olevat Siimon (Peeter) ning vennad Jaakobus ja Johannes, sest need kolm saavad Jeesuselt erilised nimed. Siis on muidugi Juudas – ainuke, kellel on perekonnanimi, ehkki mitte Jeesus –, kes loo lõpu poole on juba valmis Jeesuse võimalikuks reetmiseks.
Oma jüngrite mäele kutsumine peaks kutsuma esile Moosese kogemused Siinai mäel. Siinail elas kaksteist heebrea hõimu; siin on kaksteist jüngrit. Siinail sai Mooses seadused otse Jumalalt; siin saavad jüngrid väe ja meelevalla Jeesuselt, Jumala Pojalt. Mõlemad lood on kogukonnasidemete loomise näited – üks legalistlik ja teine karismaatiline. Seega, isegi kui kristlikku kogukonda esitatakse paralleelselt juudi kogukonna loomisega, rõhutatakse olulisi erinevusi.
Neid kokku kogudes annab Jeesus oma apostlitele loa teha kolme asja: jutlustada, haigusi ravida ja kuradit välja ajada. Need on kolm asja, mida Jeesus ise on teinud, seega usaldab ta neile oma missiooni jätkamise. Siiski on üks märkimisväärne puudus: pattude andeksandmine. See on midagi, mida Jeesus on teinud, kuid mitte midagi, milleks apostlid on volitatud.
Võib-olla unustas Marki autor seda lihtsalt mainida, kuid see on ebatõenäoline. Võib-olla tahtis Jeesus või Markuse autor olla kindel, et see vägi jääks Jumalale ega oleks midagi, mida igaüks saaks väita. See aga tõstatab küsimuse, miks preestrid ja teised Jeesuse esindajad tänapäeval just seda väidavad.
See on muide esimene kord, kui suures osas kirjandusest ja evangeeliumilugudest viidatakse Siimonile kui 'Siimon Peetrusele', mida tavaliselt nimetatakse Peetruseks, mis oli ilmselt vajalik, kuna siia lisati veel üks apostli nimega. Simon.
Esimest korda mainitakse ka Juudast, aga mida tähendab 'Iskariot'? Mõned on lugenud, et see tähendab 'Kerioti meest', Juudamaa linna. See teeks Juudast grupi ainsa juudalase ja midagi autsaiderit, kuid paljud on väitnud, et see on kaheldav.
Teised on väitnud, et kopeerija viga kandis üle kaks tähte ja et Juudas kandis tegelikult nime 'Sicariot', Sicarii partei liige. See pärineb kreekakeelsest sõnast 'mõrvarid' ja oli rühm fanaatilisi juudi natsionaliste, kes arvasid, et ainus hea roomlane on surnud roomlane. Juudas Iskariot oleks võinud siis olla terrorist Juudas, mis oleks Jeesuse ja tema lõbusate meeste rühma tegevusele hoopis teistmoodi pööranud.
Kui kaheteistkümne apostli ülesandeks oli peamiselt jutlustada ja tervendada, siis tekib küsimus, millistest asjadest nad võisid kuulutada. Kas neil oli lihtne evangeeliumi sõnum, nagu see, mida Jeesus rääkis Markuse evangeeliumi esimeses peatükis, või olid nad juba alustanud kaunistamisega, mis on muutnud kristlaseks teoloogia nii keeruline täna?