Uurige, kuidas hinduism defineerib dharmat
Hinduism on religioon, mis põhineb usul ühte Kõrgeimasse Olendisse ja Dharma praktikasse, mis on õigluse ja moraalse elu tee. Dharma on hinduismis oluline mõiste ja seda peetakse kogu moraali ja eetika aluseks. See on loodusseadus, mis juhib universumit ja on kõigi elusolendite heaolu jaoks hädavajalik.
Kuidas hinduism defineerib dharmat
Hinduism määratleb dharmat kui moraalset ja vaimset seadust, mis juhib inimeste käitumist ning põhineb tõe, õigluse ja harmoonia põhimõtetel. Dharmat peetakse eluviisiks, mis põhineb õigluse, kaastunde ja vägivallatuse põhimõtetel. Usutakse, et Dharmat järgides võib saavutada vaimse vabanemise ja valgustumise.
Dharma neli sammast
Hinduism eristab dharma nelja peamist sammast:
- Ahimsa – Vägivallatus ja austus kõigi elusolendite vastu.
- Satya - Tõesus ja ausus.
- Tase – Ei võta seda, mis sulle ei kuulu.
- Brahmacharya - Tsölibaat ja enesekontroll.
Neid nelja sammast peetakse Dharma-elu elamiseks ja vaimse vabanemise saavutamiseks hädavajalikeks. Neid peetakse ka hinduismis kogu moraali ja eetika aluseks.
Järeldus
Dharma on hinduismis oluline mõiste ja seda peetakse kogu moraali ja eetika aluseks. See on loodusseadus, mis juhib universumit ja on kõigi elusolendite heaolu jaoks hädavajalik. Hinduism määratleb neli peamist dharma sammast, mis on olulised dharma elu elamiseks ja vaimse vabanemise saavutamiseks.
Dharma on õigluse tee ja oma elu elamine vastavalt Hindu pühakirjades kirjeldatud käitumisreeglitele.
Maailma moraaliseadus
Hinduism kirjeldab dharmat kui loomulikke universaalseid seadusi, mille järgimine võimaldab inimestel olla rahul ja õnnelik ning päästa end allakäigust ja kannatustest. Dharma on moraaliseadus koos vaimse distsipliiniga, mis juhib inimese elu. Hindud peavad dharmat elu aluseks. See tähendab 'seda, mis hoiab' selle maailma inimesi ja kogu loodut. Dharma on 'olemise seadus', ilma milleta ei saa asjad eksisteerida.
Pühakirja järgi
Dharma viitab religioossele eetikale, mille on välja pakkunud hinduistlikud gurud iidsetes India pühakirjades. Tulsidas , autorRamcharitmanas, on määratlenud dharma juure kaastundena. Selle põhimõtte võttis Lord Buddha oma surematusse suure tarkuse raamatusse,Dhammapada. The Atharva Veda kirjeldab dharmat sümboolselt:Prithivim dharmana dhritam, see tähendab 'seda maailma toetab dharma'. Eepilises luuletusesMahabharata, Pandavad esindavad elus dharmat ja Kauravad adharmat.
Hea dharma = hea karma
Hinduism aktsepteerib reinkarnatsiooni mõistet ja see, mis määrab inimese seisundi järgmises eksisteerimises, on karma mis viitab keha ja vaimu poolt sooritatud tegevustele. Selleks, et saavutadahea karma, on oluline elada elu dharma järgi, mis on õige. See hõlmab seda, mis on õige üksikisiku, perekonna, klassi või kasti ja ka universumi enda jaoks. Dharma on nagu kosmiline norm ja kui minnakse normiga vastuollu, võib selle tulemuseks olla halb karma. Niisiis, dharma mõjutab tulevikku vastavalt kogunenud karmale. Seetõttu on inimese dharmiline tee järgmises elus see, mis on vajalik kõigi mineviku karma tulemuste elluviimiseks.
Mis teeb sind dharmiliseks?
Kõik, mis aitab inimesel jumalani jõuda, on dharma ja kõik, mis takistab inimesel jumalani jõudmast, on adharma. VastavaltBhagavat Purana, õiglasel elul või elul dharmilisel teel on neli aspekti: rangus (puudutage), puhtus (shauch), kaastunne (üks) ja tõepärasus (satya); ja adharmilisel või ülekohtusel elul on kolm pahet: uhkus (ahankar), võtke ühendust (laulis) ja joove (keskmine). Dharma olemus seisneb teatud võime, jõu ja vaimse jõu omamises. Dharmilisuse tugevus seisneb ka vaimse sära ja füüsilise võimekuse ainulaadses kombinatsioonis.
Dharma 10 reeglit
Manusmriti mille on kirjutanud iidne tark Manu, näeb ette 10 olulist reeglit dharma järgimiseks: Kannatlikkus (dhriti), andestus (Kshama), vagadus või enesekontroll (agiteerima), ausus (tasemel), pühadus (shauch), meelte juhtimine (indraiya-nigrah), põhjus (dhi), teadmised või õppimine (vidya), tõepärasus (satya) ja viha puudumine (krodha). Manu kirjutab veel: 'Dharma olemus on vägivallatus, tõde, himustamatus, keha ja vaimu puhtus, meelte juhtimine'. Seetõttu ei valitse dharmilised seadused mitte ainult üksikisikut, vaid kogu ühiskonda.
Dharma eesmärk
Dharma eesmärk ei ole mitte ainult saavutada hinge ühinemine kõrgeima reaalsusega, vaid see soovitab ka käitumiskoodeksit, mis on mõeldud nii maiste rõõmude kui ka ülima õnne tagamiseks. Rishi Kanda on Vaisesikas defineerinud dharmat kui 'mis pakub maiseid rõõme ja viib ülima õnneni'. Hinduism on religioon, mis soovitab meetodeid kõrgeima ideaali ja igavese õndsuse saavutamiseks siin ja praegu maa peal, mitte kuskil taevas. Näiteks toetab see ideed, et inimese dharma on abielluda, pere kasvatada ja seda perekonda vajalikul viisil ülal pidada. Dharma praktika annab rahu, rõõmu, jõu ja rahu kogemuse iseendas ning muudab elu distsiplineeritud.
