Ruthi elulugu Piiblis

Ruth on Piiblis armastatud tegelane ja tema lugu räägib julgusest, usust ja ustavusest. Ta on näide sellest, mida tähendab olla Jumala pühendunud järgija. Rutt oli moabiit naine, kes abiellus juudi mehe Elimeleki perekonda. Kui Elimelek ja tema pojad surid, otsustas Rutt jääda oma ämma Noomi juurde ja järgneda talle tagasi Petlemma.

Ruthi lojaalsus Naomile

Ruthi lojaalsus Naomile on tema loo üks tähelepanuväärsemaid aspekte. Ta keeldus Naomist lahkumast, kuigi tal oleks olnud lihtsam oma rahva juurde naasta. Selle asemel otsustas Ruth jääda Noomi juurde ja järgneda talle Petlemma. Kui nad kohale jõudsid, nägi Ruth kõvasti vaeva, et neid mõlemaid ülal pidada. Ta korjas põldudel, korjas viljajääke ja leidis lõpuks abikaasa Boase, kes oli valmis nende eest hoolitsema.

Ruti usk Jumalasse

Ruti usk Jumalasse oli vankumatu. Ta uskus, et Jumal hoolitseb tema ja Noomi eest, ning usaldas, et ta juhatab teda õiges suunas. Ruthi usk oli nii tugev, et ta oli valmis Noomi kaitsmiseks oma eluga riskima. Ta otsustas isegi Naomi juurde jääda, kui ta oleks võinud oma rahva juurde tagasi minna.

Ruthi pärand

Ruthi pärand on julgus, usk ja lojaalsus. Tema lugu on näide sellest, mida tähendab olla Jumala pühendunud järgija. Tema julgus ja usk Jumalasse võimaldasid tal ületada rasked olud ning hoolitseda enda ja Noomi eest. Tema lojaalsus Naomile annab tunnistust tema iseloomust ja pühendumusest teha seda, mis on õige. Ruthi lugu on meile kõigile inspiratsiooniks.

Rutt, Piibel, elulugu, julgus, usk, ustavus, Elimelek, Noomi, Boas, jumal, pärand

Piibli Ruti raamatu järgi oli Rutt moabi naine, kes abiellus iisraeli perekonda ja pöördus lõpuks judaism . Ta on vanavanaema Kuningas Taavet ja seega Messia esivanem.

Ruth pöördub judaismi

Ruti lugu algab siis, kui iisraellast naine, nimega Noomi, ja tema abikaasa Elimelek lahkuvad oma kodulinnast Petlemma . Iisrael kannatab nälja käes ja nad otsustavad kolida lähedalasuvasse Moabi riiki. Lõpuks sureb Noomi mees ja Noomi pojad abielluvad moabi naistega, kelle nimi on Orpa ja Rut.

Pärast kümmet aastat kestnud abielu surevad Naomi mõlemad pojad teadmata põhjustel ja naine otsustab, et on aeg naasta kodumaale Iisraeli. Nälg on vaibunud ja tal ei ole enam Moabis lähimat perekonda. Naomi räägib oma plaanidest tütrele ja mõlemad ütlevad, et tahavad temaga kaasa minna. Kuid nad on noored naised, kellel on kõik võimalused uuesti abielluda, nii et Naomi soovitab neil jääda kodumaale, uuesti abielluda ja alustada uut elu. Orpah nõustub lõpuks, kuid Ruth nõuab Naomi juurde jäämist. „Ära sunni mind sind maha jätma või sinu juurest tagasi pöörduma,” ütleb Ruth Naomile. „Kuhu sina lähed, sinna ma lähen ja kuhu sina jääd, sinna jään. Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal. (Ruut 1:16).

Ruthi avaldus mitte ainult ei kuuluta tema lojaalsust Noomile, vaid ka tema soovi ühineda Noomi rahvaga – juudi rahvaga. 'Tuhandete aastate jooksul pärast seda, kui Ruth ütles neid sõnu,' kirjutab rabi Jossif Teluškin, 'ei ole keegi paremini määratlenud judaismi iseloomustavat rahva ja religiooni kombinatsiooni: 'Teie rahvast saab minu rahvas' ('Ma tahan ühineda juutidega' rahvas'), 'Sinu Jumal on minu Jumal' ('Ma tahan juudi religiooni vastu võtta').

Ruth abiellub Boasiga

Varsti pärast seda, kui Ruth on pöördunud judaismi, saabuvad ta koos Noomiga Iisraeli, samal ajal kui odrakoristus on pooleli. Nad on nii vaesed, et Ruth peab korjama kokku maale kukkunud toitu, samal ajal kui kombainid vilja korjavad. Seda tehes kasutab Rutt ära juudi seadust, mis tuleneb 3. Moosese 19:9–10. Seadus keelab põllumeestel koguda saaki 'põllu servadeni' ja korjata maapinnale kukkunud toitu. Mõlemad tavad võimaldavad vaestel taluniku põllult mahajäänu kokku kogudes oma pere ära toita.

Hea õnne korral kuulub Ruthi töövaldkond Boasi-nimelisele mehele, kes on Noomi surnud abikaasa sugulane. Kui Boas saab teada, et naine korjab tema põldudel toitu, ütleb ta oma töötajatele: „Las ta kogub vihade sekka ja ära noomi teda. Tõmmake talle isegi kimpudest välja mõned varred ja jätke need tema jaoks üles võtma ning ärge noomige teda” (Rut 2:14). Seejärel kingib Boas Ruthile röstitud vilja ja ütleb, et naine peaks end tema põldudel töötades turvaliselt tundma.

Kui Rutt räägib Noomile juhtunust, räägib Noomi talle nende seostest Boasiga. Seejärel soovitab Noomi oma tütrel end riidesse panna ja Boase jalge ette magada, kuni too ja ta töölised lõikusel põldudel telkivad. Noomi loodab, et seda tehes abiellub Boas Ruthiga ja neil on kodu Iisraelis.

Ruth järgib Naomi nõuandeid ja kui Boaz ta keset ööd oma jalge juurest avastab, küsib ta, kes ta on. Ruth vastab: 'Ma olen su sulane Ruth. Laota oma kuube nurk minu peale, sest sa oled meie perekonna eestkostja-lunastaja” (Rut 3:9). Teda lunastajaks nimetades viitab Ruth iidsele kombele, mille kohaselt vend abiellus oma surnud venna naisega, kui too suri ilma lasteta. Sellest liidust sündinud esimest last loetakse siis surnud venna lapseks ja ta pärib kogu tema vara. Kuna Boas ei ole Ruti surnud abikaasa vend, ei kehti komme tema kohta. Sellegipoolest ütleb ta, et kuigi ta on temaga abiellumisest huvitatud, on Elimelechiga tihedamalt seotud teine ​​sugulane, kellel on tugevam nõue.

Järgmisel päeval räägib Boas selle sugulasega, kelle tunnistajateks on kümme vanemat. Boas ütleb talle, et Elimelekil ja tema poegadel on Moabis maad, mis tuleb lunastada, kuid selle omandamiseks peab sugulane Ruthiga abielluma. Sugulane on maast huvitatud, kuid ei taha Ruthiga abielluda, kuna see tähendaks, et tema enda pärand jagatakse kõigi laste vahel, kes tal Ruthiga sündisid. Ta palub Boasil tegutseda lunastajana, mida Boas teeb rohkem kui hea meelega. Ta abiellub Ruthiga ja naine sünnitab peagi poja nimega Obed, kellest saab kuningas Taaveti vanaisa. Kuna ennustatakse, et Messias tuleb Taaveti soost, on nii Iisraeli ajaloo suurim kuningas kui ka tulevane Messias Ruti järeltulijad – moabiit naine, kes pöördus judaismi.

Ruthi ja Shavuoti raamat

Ruthi raamatut on kombeks lugeda juutide Shavuoti pühade ajal, mil tähistatakse Toora andmist juudi rahvale. Rabi Alfred Kolatachi sõnul on kolm põhjust, miks Ruthi lugu Shavuoti ajal loetakse:

1. Ruthi lugu toimub kevadise lõikuse ajal, mis on siis, kui Shavuot langeb.
2. Ruth on kuningas Taaveti esivanem, kes pärimuse kohaselt sündis ja suri Shavuotis.
3. Kuna Ruth demonstreeris pöördumisega oma lojaalsust judaismile, on asjakohane teda meeles pidada pühal, mis meenutab juudi kinkimist. Toora juudi rahvale. Nii nagu Ruth pühendus vabalt judaismile, pühendus ka juudi rahvas vabalt Toorale.

Allikad

• Kolatach, rabi Alfred J. 'Juudi raamat miks'.
• Teluškin, rabi Joseph. 'Piibli kirjaoskus.'