Piibli juudi juhi kuningas Taaveti elulugu
Kuningas Taavet oli a Piibli juudi juht kes on tuntud oma julguse, jõu ja tarkuse poolest. Ta on enim tuntud oma rolli poolest iisraellaste ühendamisel ja Iisraeli kuningriigi rajamisel. Teda mäletatakse ka paljude sõjaliste võitude ning õiglusele ja õiglusele pühendumise tõttu.
Taavet sündis Petlemmas ja oli Iisai noorim poeg. Prohvet Saamuel võidis ta järgmiseks Iisraeli kuningaks. Ta tõusis võimule, alistades vilisti hiiglase Koljati kada ja kiviga. See võit tegi temast rahvuskangelase ja pälvis rahva lugupidamise.
Taavet oli suurepärane väejuht ja suutis laiendada Iisraeli kuningriiki selle suurimal määral. Ta oli ka osav diplomaat ja suutis sõlmida rahulepinguid paljude ümbritsevate rahvastega. Ta oli suur kuningas, kes oli pühendunud Jumala kummardamisele ja oma rahva kaitsmisele.
David oli ka suurepärane luuletaja ja muusik. Ta kirjutas palju psalme, mida lauldakse tänapäevani. Ta oli usklik mees, kes usaldas Jumalat ja püüdis täita Tema tahet.
Kuningas Taavet oli erakordne juht, kes jättis püsiva pärandi. Teda mäletatakse tema julguse, jõu ja tarkuse ning õigluse ja õigluse eest seismise pärast. Ta on näide sellest, mida tähendab olla ustav Jumala teenija.
Kuningas Taavet (umbes 1000 eKr) oli muistse Iisraeli Piibli valitseja. Juuda suguharust pärit Iisai poeg Taavet pälvis alguses tähelepanu Koljati tapmisega. Kuigi ajaloolased nõustuvad, et Taavet oli tõenäoliselt tõeline inimene, on tema elust väljaspool Piiblit vähe tõendeid.
Kiired faktid: kuningas Taavet
- Tuntud: Pärast Sauli oli Taavet Iisraeli kuningriigi teine kuningas.
- Sündinud: c. 1000 eKr Petlemmas, Iisraelis
- Vanemad: Jesse ja Nitzevet (Talmudi järgi; Piiblis on ainult Jesse nimi)
- Surnud: Teadmata (Piibli järgi oli ta surma ajal 70-aastane)
- Abikaasa(d): Mikal, Ahinoam, Abigail, Maacha, Haggith, Abital, Eglah, Batseba
- Lapsed: Amnon, Tšileab, Absalom, Adonija, Sefatia, Itream, Sammua, Šobab, Naatan, Saalomon, Ibhar, Elisua, Nepheg, Jaafia, Elisama, Eliada, Eliphalet, Tamar
Varajane elu
Piibli järgi kutsuti Taavet, kui ta oli alles noor karjane, muusikat mängima Kuningas Saul et tema melanhoolia ravida. Taavet saavutas hiljem kuulsuse juba noorena pärast seda, kui tappis hiiglasliku vilisti Koljat oma kadaga. Saul tegi Taaveti oma relvakandjaks ja väimeheks ning Sauli pojast Joonatanist sai Taaveti ustav sõber. Seejärel määras Saul Taaveti oma armee juhiks, mis tegi Taavetist ühe maa armastatuima juhi. Taaveti kasvav populaarsus sai lõpuks Saulile murelikuks, sest ta kartis, et Taavet ihkab rohkem võimu ja soovi ta ametist vabastada. Saul plaanis Taaveti tappa; aga tema poeg Joonatan hoiatas Taavetit isa plaanide eest ja Taavet pääses turvalisse kohta, varjates mõnda aega kõrbes. Hiljem sõlmisid Taavet ja Saul omavahel rahu.
Tõuse võimule
Pärast Sauli surma tõusis Taavet võimule, vallutades Jeruusalemma. Iisraeli põhjapoolsed hõimud allusid vabatahtlikult Taavetile ja Taavetist sai ühendatud Iisraeli teine kuningas (ajaloolased kahtlevad siiski, et see ühendatud kuningriik tegelikult eksisteeris). Ta asutas dünastia, mille keskus oli Jeruusalemm ja mis püsis võimul umbes 500 aastat. Taavet tõi seaduselaeka juudi rahva keskmesse, lisades sellega juudi rahvuslikku kodu religiooni ja eetikatunnetusega.
Luues juutidele rahvuse koos Toora selle keskmesse tõi David töö Mooses praktilisele järeldusele ja pani aluse, mis võimaldaks judaismil säilida veel tuhandeid aastaid, hoolimata paljude teiste rahvaste püüdlustest seda hävitada.
Kuningriik
Pärast Jeruusalemma vallutamist laiendas Taavet oma kuningriiki, alistades moabiidid, edomlased, ammonlased ja vilistid. Kuningana oli Taavetil suhe naisega, kelle nimi oli Batseba , kelle abikaasa David plaanis hiljem lahingus tappa. Batseba sünnitas poja Saalomoni.
Mõni aeg hiljem algatas teine Taaveti poeg Absolom tema vastu mässu. Absolomi armee kohtus Taaveti armeega Efraimi metsa lahingus, mille tulemuseks oli Absolomi lüüasaamine. Kuigi Taavet käskis oma ohvitseridel Absolomi elu säästa, tappis Taaveti sõjaväe juht Joab pärast lahingut Absolomi. Taavet algas enne Jeruusalemma naasmist leinaperioodi.
Surm
Taavet tegi vanas eas korraldusi, et tema poeg Saalomon saaks tema asemel kuningaks. Ta suri Jeruusalemmas 70-aastaselt.
Kujutused kunstis ja kirjanduses
Taaveti üht kuulsaimat tegu – Koljati tapmist – on kujutatud Caravaggio teoses „Taavet ja Koljat”, barokkstiilis teoses, kus juudi kuningat – tollal noort poissi – on kujutatud langenud hiiglase keha kohal kõrgumas. Taavet jäädvustati ka Michelangelo samanimelises kujus, mis on üks renessansi ikoonilisemaid kunstiteoseid. 17 jala pikkune kuju muudab Davidi elust suuremaks, jõu ja mehelikkuse ideaaliks. Teisi Taaveti kujutisi võib leida Joseph Helleri raamatust 'Jumal teab', juudi kuninga vaatenurgast kirjutatud romaanist; Geraldine Brooksi 'The Secret Chord'; 1951. aasta film 'David ja Bathsheba'; Kuningas Vidori 'Saalomon ja Seeba'; ja 2013. aasta minisari 'Piibel'. Davidi konflikt oma poja Absolomiga inspireeris William Faulkneri 1936. aasta romaani 'Absolom, Absolom!'
Ajaloolised tõendid
Suur osa sellest, mida Taavetist teada on, pärineb Piibli tekstidest, millest paljud on kirjutatud või muudetud aastaid pärast tema surma. Kuigi teadlased nõustuvad, et oli olemas ajalooline juudi valitseja nimega David, on Taaveti elu muude üksikasjade osas vähe üksmeelt. Mõned teadlased usuvad näiteks, et David oli vaid kohalik pealik ja legendid tema elust on loodud hilisemate põlvkondade poolt, kes soovisid oma ajalugu ilustada. Arheoloogilised tõendid näitavad, et Taaveti valitsemise ajal oli Jeruusalemm vähem kuningriik kui küla, mis tähendab, et tema võimu ulatus oli tõenäoliselt liialdatud. Teised teadlased usuvad, et suurem kogukond ei pruukinud Davidi autoriteeti sanktsioneerida – on võimalik, et ta säilitas oma võimu, tappes oma poliitilisi vaenlasi. Ta võis olla vähem armastatud juht kui halastamatu prints, kes on pühendunud oma võimu säilitamisele.
Pärand
Taavet on Aabrahami ja Moosese kõrval üks kuulsamaid juudi juhte. Piibel kirjeldab teda kui julget ja tugevat sõjas ning intelligentset riigimeest, ustavat sõpra ja inspireerivat juhti. Ta oli osav muusikariistade mängimises ja andekas võime kirjutada psalme (Tehilim) või ülistuslaulud Jumalale. Oma suhetes Jumalaga oli ta vaga. Tema tehtud vigu võib seostada tema kiire võimuletulekuga ja aegade vaimuga, mil ta elas ja valitses. Juudi traditsiooni kohaselt on Messias (Mashiach) on üks Taaveti järeltulijatest.
Allikad
- Alter, Robert. 'Taaveti lugu: tõlge koos 1. ja 2. Saamueli kommentaariga.' W.W. Norton, 2000.
- Kirsch, Jonathan. 'Kuningas Taavet: Iisraeli valitsenud mehe tegelik elu'. Ballantine Books, 2001.
- McKenzie, Steven L. 'Kuningas David: elulugu'. Oxford University Press, 2001.