Uurige Oma Ingli Arv

Aabrahami religioonide juhi Moosese elulugu
Kristlus

Aabrahami religioonide juhi Moosese elulugu

Mooses on Aabrahami religioonides austatud tegelane ning teda peetakse prohvetiks, seadusandjaks ja juhiks. Teda tuntakse eelkõige selle poolest, et ta juhtis iisraellased Egiptuse orjusest välja ja sai Jumalalt kümme käsku.

Varajane elu

Mooses sündis Egiptuses vaarao Ramses II valitsusajal. Tema ema Jokebed peitis ta Niiluse jõkke korvi, et kaitsta teda vaarao määruse eest, mille kohaselt tuleb tappa kõik heebrea poisslapsed. Ta leidis vaarao tütar, kes adopteeris ta oma pojaks.

Väljaränne

Jumal kutsus Moosese juhtima iisraellasi Egiptusest välja tõotatud maale. Jumal andis talle Siinai mäel kümme käsku ja ta viis iisraellased läbi Punase mere ja üle kõrbe.

Pärand

Moosest mäletatakse suure juhi ja prohvetina ning tema pärand elab edasi Aabrahami religioonide õpetustes. Ta on lootuse ja vabanemise sümbol ning tema lugu on inspiratsiooniks kõikidele uskudele.

Mooses , Aabrahami religioonid , prohvet , seaduseandja , juht , Jochebed , Kümme käsku , Siinai mägi , punane meri , Tõotatud Maa , vabanemine

Mooses, kui ta oli olemas, elas tõenäoliselt Egiptuses dünastilise Uue Kuningriigi ajal ning ta oli heebrealaste varajane juht ja judaismi üks tähtsamaid tegelasi. Ta on kõigi Aabrahami religioonide märkimisväärne patriarh, kes kasutavad pühade tekstidena Toorat, kristlikku Vana Testamenti või Koraani.



Kiired faktid: Mooses

  • Tuntud : Toora, kristliku Vana Testamendi ja Koraani patriarh
  • Sündinud : Gosheni maa, Uusriik, Egiptus
  • Vanemad : Yocheved ja Amram
  • Surnud : Nebo mägi, Moab
  • Abikaasa(d) : Adonijah või Tharbis, Etioopia printsess; Midjanlane Zippora
  • Lapsed : Tzipporast, Geršomist ja Eliezerist.

Varajane elu

Kui oleks olemas ajalooline mees nimega Mooses, oleks ta suure tõenäosusega sündinud Egiptuses ('Goseni maa') Uue Kuningriigi 19. dünastia vaarao Ramses II (valitses 1279–1213 e.m.a) valitsemisajal.

Toora järgi oli Mooses noorim kolmest Yochevedi (mõnikord kirjutati Jochebed) ja Avrami lapsest. Jotševed oli Leevi tütar; ta abiellus Avramiga, Levi pojapojaga, mis tähendab, et Yocheved oli ka Avrami tädi. Moosese õed-vennad olid Aaron (heebrea preestrite dünastia rajaja) ja Mirjam (tähtis prohvet).

Vaarao needus

Tooras endas pole Avrami või Yochevedi kohta palju muud saadaval, kuid Midrashimi ülestähendustes – iidsetes Toora rabiinikommentaarides – öeldakse, et Yocheved oli Moosese sündides 130-aastane ja et Avram lahutas Yochevedist, kui ta oli rase, nii et nende poeg Mooses pääses vaarao määrusest.

Exoduse järgi otsustas Egiptuse vaarao, et kõik heebrea poisilapsed tuleb sündides uputada. Yocheved peitis oma vastsündinud poega 3 kuud ja asetas seejärel oma lapse Niiluse jõe roostikku vitstest korvi. Laps nuttis ja ta päästis üks vaarao tütardest, kes hoidis last.

See legend on sarnane Mesopotaamia Gilgameši looga, kui Sumeri kuningas Sargon I pandi pillirookorvi ja ujutas mööda Eufrati jõge alla.

Vaarao õukonnas

Moosese õde, prohvet Mirjam, teadis, mis juhtuma hakkab, ja jälgis, millal vaarao tütar lapse võttis. Miriam tuli printsessilt küsima, kas ta soovib lapsele heebrea õde. Kui printsess nõustus, tõi Miriam Yochevedi.

Mooses kasvas palees üles vaarao tütre lapsendatud pojana (identifitseeris Midrashi kui kuninganna Bithia), kuid ta läks suureks saades oma rahva juurde ja võis täiskasvanuna olla Ramses II heaks töötav kuberner. . Ramses II valitsemisajal oli Etioopia Egiptuse provints, kus valitses Egiptuse kuberner nimega Mesui, kes mõnede teadlaste arvates oli Mooses. Etioopias olles abiellus Mooses Etioopia printsessiga, kelle nimi oli Tharbis või Adonais.

Kui ta nägi pealt, kuidas ülevaataja peksis heebrealast, lõi Mooses egiptlast ja tappis ta, tunnistajaks pekstud heebrealane. Vaarao sai teada, et mõrvar oli Mooses, ja käskis ta hukata. Mooses põgenes Midjani maale, kus ta abiellus Jetro tütre Tsipporaga. Nende pojad olid Gersom ja Elieser.

Põlev põõsas

Midjani maal karjatas Mooses oma äia lambakarja, kui ta nägi põõsast, mis põles, kuid leegid ei hävitanud seda. Ta lähenes põõsale ja kõigepealt rääkis temaga ingel ja siis Jumal (õigemini Jahve) ise, öeldes talle, et ta peab naasma Egiptusesse ja karjatama iisraellasi Kaananimaale, nende tõotatud piima ja mee maale. Mooses oli selles veendunud, kui Jahve muutis oma kepi maoks ja andis talle siis uue kepi, millega oma rahvast juhtida.

Mooses pöördus tagasi Egiptusesse, et taotleda heebrealaste vabastamist ja tuua nad Kaananimaale, kuid vaarao poole pöördudes keeldus Ramses heebrealasi vabastamast. Kättemaksuks kehtestas Jahve 10 nuhtlust, millest viimane oli iga egiptlase esmasündinu tapmine. Alles pärast kümnenda katku alguses kannatamist leebus vaarao, öeldes Moosesele, et ta võib heebrealased Egiptusest välja viia.

Kuid pärast Moosese ja heebrealaste lahkumist muutis vaarao oma otsuse ja lasi oma meestel neid järgida. Kui nad Punase mere äärde jõudsid, kasutas Mooses oma kepi, et eraldada veed ja lasta iisraellastel merepõhjast läbi minna. Ka Egiptuse sõdurid sisenesid kuiva merepõhja, kuid kui iisraellased olid turvaliselt ületanud, tõstis Mooses oma käed: meri sulgus ja Egiptuse armee uppus.

Piibli väljaränne

Heebrealaste 40-aastase teekonna jooksul Egiptusest Kaananisse läks Mooses Siinai mäele, et paastuda ja 40 päeva Jehoovaga suhelda. Seal sai ta Jahvelt 10 käsku. Kui Mooses oli ära, muutusid tema järgijad, sealhulgas Aaron, närviliseks, et ta ei naase, ja ehitasid kuldvasika. Mooses ütles Jahvele, et tema järgijad olid hakanud lahkuma ja Jahve tahtis nad tappa, kuid Mooses veenis teda. Aga kui Mooses nägi vasikat ja altarit, oli ta nii vihane, et viskas ja purustas kaks tahvlit, mis hoidsid 10 käsku ; Mooses tegi veel kaks tahvlit ja Issand kirjutas need uuesti.

Kui inimesed kaebasid, et neil on kõrbes toitu vaja, toitis Jahve iisraellasi mannaga – ainega, mis oli „valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu meega valmistatud vahvlid”, ja vuttidega.

Surm

40 aasta lõpus teatas Jahve Moosesele, et Kaananimaale siseneb ainult uus iisraellaste põlvkond ja sel põhjusel ei näe Mooses kunagi tõotatud maad. Mooses ronis Abarimi mäele ja nägi silmapiiril Kaananit, kuid see oli nii lähedal, kui ta tuleb.

Mooses valis järglaseks Joosua ja 120-aastasena ronis Mooses Nebo mäele ja suri.

Kes oli Mooses?

Suur osa sellest loost on legendaarne ja täis imesid, iidse religiooni asju. Kuid Moosese roll Piiblis on juutide, kristlaste ja moslemite jaoks rikas ja keeruline väljaspool imesid. Kõik kolm näevad teda iisraeli rahva juhina, kes karjas neid Egiptusest välja. Ta on Moosese seaduse kehastus – see, kes astus Jehoova poole oma rahva nimel, ja see, kes tegutses püha eest kohtunikuna. Ta oli õpetaja ning iidse heebrea religiooni kultuse ja pühamu rajaja.

Toora neli viimast raamatut – 2. Moosese, 3. Moosese, Numbrid ja 5. Moosese raamatud – on peamiselt pühendatud Moosese ja tema rahva elule ja tegevusele. Exodus algab Moosese sünniga ja Deuteronomy lõpeb tema surma ja matmisega Jahve poolt. Selle asjaolu varased tõlgendused viitasid sellele, et Mooses ise kirjutas Toora raamatud (või sai need otse Jahvelt). Kaasaegsed piibliteadlased nõustuvad enamasti sellega, et viis raamatut võeti neljast iseseisvalt kirjutatud dokumendist, mis on kirjutatud kaua pärast Moosese surma.

Ptolemaiose ajastu Egiptuse ajaloolane Manetho mainib Moosest – jälle kaua pärast Moosese surma. Rooma ajaloolaste Josephuse, Philoni, Apioni, Straboni, Tacituse ja Porphyry kirjutistes on ka teisi hiliseid ajaloolisi viiteid. Tema lugu räägitakse Piiblis raamatus Exodus ja iidsed kommentaarid piiblitekstile, mida tuntakse midrašimina. Musana on ta ka Koraanis oluline prohvet.

Piibliteadlane J. Van Seters ütles kõige paremini: „Ajaloolise Moosese otsimine on mõttetu tegevus. Ta kuulub nüüd ainult legendi.

Allikad

^