Mida ütleb Koraan sektantliku vägivalla kohta?
The Koraan on islami püha raamat ja see sisaldab palju õpetusi rahu ja õigluse kohta. On selge, et Koraan mõistab hukka sektantliku vägivalla ning rõhutab ühtsuse ja vastastikuse lugupidamise tähtsust kõigi inimeste vahel.
Koraan õpetab, et kõik inimesed on Jumala silmis võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida nende usu või veendumuste pärast. Koraan rõhutab ka sallivuse ja mõistmise tähtsust ning julgustab usklikke kohtlema üksteist lahkuse ja austusega.
Koraan mõistab hukka ka igasuguse vägivalla ja ütleb, et vägivallategude toimepanijaid karistab Jumal. Koraan rõhutab ka õigluse ja õigluse tähtsust ning julgustab usklikke otsima konfliktidele rahumeelset lahendust.
Samuti julgustab Koraan usklikke olema sallivad ja mõistvad üksteise erinevusi ning püüdlema ühtsuse ja harmoonia poole. Samuti julgustab see usklikke harjutama kannatlikkust ja andestust ning ilmutama halastust ja lahkust neile, kes on neile ülekohut teinud.
Koraan on võimas meeldetuletus, et rahu ja õiglus on kõigi inimeste heaolu jaoks hädavajalikud ning sektantlik vägivald pole kunagi vastuvõetav. See on meeldetuletus, et kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt ja austusega, sõltumata nende usust või veendumustest.
Tänapäeva vägivald hulgas islami sektid tuleneb sageli peamiselt poliitilistest, mitte religioossetest motiividest. Koraan annab moslemitele väga selgelt välja, et sektideks jagunemine ja üksteisega võitlemine on vale.
Väljavõtted vägivallateemalisest Koraanist
„Mis puudutab neid, kes jagavad oma religiooni ja lagunevad sektideks, siis pole teil neist vähimalgi määral osa. Nende suhe on Jumalaga; Lõpuks ütleb ta neile tõe kõige kohta, mida nad tegid. (6:159)
„Kindlasti on see teie vennaskond üksainus vennaskond ja mina olen teie isand ja kallim. Seetõttu teenige mind ja mitte kedagi teist. Kuid nad jagasid oma usu sektideks; ometi naasevad nad kõik Meie juurde.' (21:92-93)
„Ja kindlasti on see teie vennaskond üksainus vennaskond ja mina olen teie isand ja kallim. Seepärast karda Mind ja mitte kedagi teist. Kuid inimesed on jaganud oma religiooni sektideks, iga rühm tunneb rõõmu selle üle, mis nendega on. Kuid jätke nad mõneks ajaks segadusse teadmatusse. (23:52-54)
Pöörduge meeleparanduses tagasi Tema poole ja kartke Teda. Seadke sisse regulaarsed palved ja ärge kuuluge nende hulka, kes omistavad Jumalale partnerid – need, kes lõhestavad oma religiooni ja muutuvad pelgalt sektideks, kus kumbki pool rõõmustab selle üle, mis on iseendaga!' (30:31-32)
„Usklikud on vaid üks vennaskond. Nii et tehke rahu ja lepitus oma kahe tülitseva venna vahel ning järgige oma kohust Jumala ees, et saaksite halastust!' (49:10-11)
Koraan mõistab selgelt hukka sektantliku vägivalla ja räägib ka sellestterrorismi vastuja süütute inimeste kahjustamine. Lisaks Koraani juhistele hoiatas prohvet Muhammad oma järgijaid ka gruppidesse murdumise ja üksteisega võitlemise eest.
Eksitus
Ühel korral tõmbas prohvet liiva sisse joone ja ütles oma kaaslastele, et see joon on sirge tee. Seejärel tõmbas ta täiendavaid jooni, mis tulid põhijoonelt maha nagu puu otsast võrsunud oksad. Ta ütles neile, et igal ümbersuunatud teel on a kurat mööda seda, kutsudes inimesi eksitama.
Teises jutustuses öeldakse, et prohvet ütles oma järgijatele: „Ettevaatust! The Raamatu inimesed jagunesid seitsmekümne kaheks sektiks ja see kogukond jaguneb seitsmekümne kolmeks. Seitsekümmend kaks neist lähevad põrgusse ja üks neist Paradiisi, enamusrühm.
Üks uskmatuse teedest on helistada teistele moslemitele.uskmatu' (uskmatu), midagi, mida inimesed kahjuks teevad, kui nad jagunevad sektideks. Prohvet Muhammed ütles, et igaüks, kes nimetab teist venda uskmatuks, räägib tõtt või on ise uskmatu, sest ta on süüdistuse esitanud. Kuna me ei tea, millised moslemid on tegelikult sirgel teel, on ainult Allahi otsustada, siis ei tohi me selliseid lahkhelisid omavahel seista.