Kas katoliiklased peaksid paastu ajal pühapäeviti paastuma?
Katoliku kirik on pikka aega arvanud, et paastu ajal pühapäeviti paastumine on vaimse teekonna oluline osa. Pühapäevane paastumine on viis näidata austust Issanda vastu ja austada puhkepäeva. See on ka viis meenutada meile meie surelikkust ja keskenduda pigem vaimsele kui füüsilisele.
Mida ütleb katoliku kirik pühapäevase paastu kohta?
Katoliku kirik õpetab, et paastu ajal pühapäeviti paastumine on meeleparanduse vorm ja viis Jumalale lähemale jõudmiseks. See on viis mõtiskleda oma suhte üle Jumalaga ning meenutada Jeesuse kannatusi ja surma. Kirik julgustab meid ka kasutama aega palvetamiseks, Pühakirja lugemiseks ja heategevuseks.
Mis kasu on pühapäevasest paastumisest?
Pühapäevane paastumine võib aidata meil keskenduda oma vaimsele elule ja jõuda Jumalale lähemale. Samuti võib see aidata meil arendada enesedistsipliini ja harjutada enesesalgamist. Lisaks võib paastumine aidata meil hinnata toidu õnnistusi ja olla oma tarbimise suhtes tähelepanelikum.
Järeldus
Paastuajal pühapäeviti paastumine on katoliku vaimuliku teekonna oluline osa. See on viis näidata austust Issanda vastu ja austada puhkepäeva. Samuti võib see aidata meil keskenduda oma vaimsele elule, arendada enesedistsipliini ja harjutada enesesalgamist. Lõppkokkuvõttes on pühapäevane paastumine viis Jumalale lähemale jõudmiseks ning Jeesuse kannatuste ja surma meenutamiseks.
Üks vaidlus, mis iga kord oma koledat pead tõstab Laenas puudutab pühapäevade staatust päevadena paastumine . Kui loobute millestki paastuajal, kas peaksite seda toitu või tegevust pühapäeviti vältima? Või kas saate seda toitu süüa või selles tegevuses osaleda ilma paastu paastu katkestamata? Nagu lugeja kirjutab:
Seoses sellega, millest me paastuajal loobume, kuulen kahte lugu. Esimene lugu: 40 paastupäevast me pühapäevi ei pea; seetõttu ei pea me sel ja ainult sellel päeval paastu pühitsema sellega, millest oleme loobunud –st., kui me suitsetamisest loobusime, on see päev, mil võime suitsetada.
Teine lugu: Kogu paastuaja jooksul, sealhulgas pühapäevad, kuni ülestõusmispühadeni, peaksime põhjalikult pidama paastu, sealhulgas kõike seda, millest oleme paastu ajal loobunud. See on rohkem kui 40 päeva, kui lisada pühapäevad, kus minu arvates tuleb segadus mängu.
Lugeja pani näpu segaduse kohale. Kõik teavad, et neid peaks olema 40 päeva paastuajal , ja ometi, kui me loe päevi alates Tuhkapäev läbi Püha laupäev (kaasa arvatud), mõtleme välja 46 päeva. Kuidas me siis lahknevust seletame?
Paastuaja paastVerspaastuaja liturgiline hooaeg
Vastus on, et kõik need 46 päeva on jäänud liturgilised aastaajad paastuajast ja Lihavõtted kolm päeva , kuid mitte kõik neist ei ole osa paastuajast. Ja see on paastuaeg, millele kirik on alati viidanud, kui Ta ütleb, et paastuajal on 40 päeva.
Kiriku esimestest sajanditest alates pidasid kristlased paastu, jäljendades Kristuse 40 päeva kõrbes. Tema paastus 40 päeva, nii ka nemad. Tänapäeval nõuab kirik lääne katoliiklastelt ainult paastu kahel paastupäeval, tuhkapäeval ja Hea reede .
Mis on sellel pistmist pühapäevadega?
Juba esimestest päevadest on kirik kuulutanud, et pühapäev, Kristuse ülestõusmise päev, onalatipidupäev ja seetõttu on pühapäevane paastumine alati keelatud. Kuna paastuajal on kuus pühapäeva, tuleb need paastupäevadest maha arvata. Nelikümmend kuus miinus kuus on nelikümmend.
Sellepärast algabki läänes paast Tuhkapäev – et võimaldada enne tervet 40 päeva paastumist Lihavõttepüha .
Aga ma loobusin sellest
Erinevalt varasematest kristlaste põlvkondadest ei paastu enamik meist paastu ajal iga päev, et vähendada toidukogust ja mitte süüa toidukordade vahel. Siiski, kui me paastuajal millestki loobume, on see paastu vorm. Seetõttu ei ole see ohver paastuaja pühapäevadel siduv, sest nagu iga teine pühapäev, on ka paastu pühapäevad alati pühad. Muide, sama kehtib ka muude pidustuste – kõrgeimat tüüpi pühade kohta –, mis langevad paastuajale, näiteks Issanda kuulutamine ja Püha Joosepi püha .
Nii et ma peaksin pühapäeviti välja sööma, eks?
Mitte nii kiiresti (pole mõeldud sõnamängu). See, et teie paastuohver ei ole pühapäeviti siduv, ei tähenda, et peate pühapäeviti andma endast kõik, et anda endale kõik, millest paastu ajal loobusite. Samas ei tohiks te seda aktiivselt vältida (eeldades, et see on midagi head, millest olete end ilma jätnud, mitte midagi, mida te nagunii ei peaks tegema või tarbima, näiteks suitsetamine, mida lugeja mainis ). See oleks paastumine ja see on pühapäeviti keelatud – isegi paastuajal.