Evangeelium Markuse järgi, 2. peatükk
Evangeelium Markuse järgi on 2. peatükk Piibli võimas ja mõjuv peatükk. See räägib loo sellest, kuidas Jeesus tervendas halvatu ning sellele järgnenud arutelust usujuhtide ja Jeesuse vahel. Peatükk on täis vaimsed õppetunnid ja teoloogilisi arusaamu , ja on suurepärane näide sellest, kuidas Jeesus kasutas vaimsete tõdede õpetamiseks tähendamissõnu.
Peatükk algab sellega, et Jeesus tervendab halvatu ja usujuhid seavad kahtluse alla tema volituse seda teha. Seejärel vastab Jeesus tähendamissõnaga mehest, kellele anti võlad andeks, ja sellest, kuidas need, kellele oli palju andeks antud, armastasid palju. See tähendamissõna on võimas meeldetuletus sellest armu ja andestus mida Jumal meile pakub.
Seejärel jätkab Jeesus selle kohta õpetamist hingamispäev ja kuidas see on mõeldud puhke- ja jumalateenistuse päevaks. Ta räägib ka sellest, kuidas hingamispäev tehti inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks. See tuletab meelde, et Jumala seadused on mõeldud meid teenima, mitte vastupidi.
Lõpuks räägib Jeesus sellest, kuidas ta on Inimese poeg ja kuidas tal on õigus patte andeks anda. See on võimas meeldetuletus Jeesuse jumalikkusest ja tema rollist maailma Päästjana.
Üldiselt on evangeeliumi 2. peatükk Markuse järgi inspireeriv ja mõtlemapanev Piibli peatükk. See on täis vaimseid õppetunde ja teoloogilisi arusaamu ning on suurepärane meeldetuletus armust ja andestusest, mida Jumal meile pakub.
Markuse evangeeliumi 2. peatükis on Jeesus seotud mitmete vaidlustega, mis on korraldatud temaatiliselt. Jeesus vaidleb vastu erinevatele seaduse aspektidele variserid ja on kujutatud parimana neid igas punktis. See peaks näitama Jeesuse uue lähenemisviisi paremust Jumala mõistmisel traditsioonilise judaismi omast.
Jeesus ravib Kapernaumas halvatust (Markuse 2:1-5)
Taas on Jeesus tagasi Kapernaumas – võib-olla Peetruse ämma majas, kuigi selle maja tegelik isik on ebakindel. Loomulikult on ta üle ujutatud inimestest, kes kas loodavad, et ta jätkab haigete ravimist, või loodavad, et kuulevad teda jutlustamas. Kristlik traditsioon võib keskenduda viimasele, kuid praeguses etapis viitab tekst, et tema kuulsus tuleneb pigem tema võimest teha imesid, mitte hoida rahvahulki kõne kaudu.
Jeesuse volitus patte andeks anda ja haigeid tervendada (Markuse 2:6-12)
Kui Jumalal on ainsana voli inimeste patte andeks anda, siis Jeesus eeldab palju selle mehe pattude andeksandmisel, kes tuli tema juurde, et tema halvatust ravida. Loomulikult on mõned, kes selle üle imestavad ja kahtlevad, kas Jeesus peaks seda tegema.
Jeesus sööb koos patuste, tölneride, maksukogujatega (Mk 2:13-17)
Jeesust on siin kujutatud taas jutlustamas ja palju inimesi kuulab. Ei selgitata, kas see rahvahulk kogunes ka selleks, et ta inimesi tervendaks, või tõmbab suuri rahvahulki juba ainuüksi tema jutlus. Samuti ei selgitata, mis on 'paljum' – numbrid on jäetud publiku kujutlusvõime hooleks.
Jeesus ja tähendamissõna peigmehest (Mk 2:18-22)
Isegi kui Jeesust kujutatakse ennustuste täideviijana, kujutatakse teda ka kui religioosseid tavasid ja traditsioone häirivat. See oleks olnud kooskõlas juutide arusaamaga prohvetitest: inimesed, keda Jumal kutsus tagasi juute 'tõelise religiooni' juurde, mida Jumal neilt tahtis, mis hõlmas sotsiaalsete tavade vaidlustamist.
Jeesus ja hingamispäev (Markuse 2:23-27)
Nendest viisidest, kuidas Jeesus usutraditsiooni vaidlustas või trotsis, näib, et tema suutmatus pidada ootuspäraselt hingamispäeva üheks tõsisemaks. Teised juhtumid, nagu paastmata jätmine või halva mainega inimestega söömine, kergitasid küll kulme, kuid ei tähendanud tingimata pattu. Hingamispäeva pühitsemine oli aga Jumala käsk – ja kui Jeesus seda ei suudaks, võidi tema väited enda ja oma missiooni kohta kahtluse alla seada.
