Mida Piibel patust räägib

Piibel on oma õpetuses selge ilma . See on rikkumine Jumala ja Tema seaduste vastu ning sellel on tagajärjed. Piibel räägib sellest patu tagajärjed nii Vanas kui Uues Testamendis. Vanas Testamendis hoiatab Jumal patu tagajärgede eest, nagu surm, karistus ja pagendus. Uues Testamendis räägib Jeesus meeleparanduse ja andestuse vajadusest.

Piibel räägib ka sellest patu olemus . See on mäss Jumala ja Tema seaduste vastu. See on Jumala tahte rikkumine ja Tema autoriteedi tagasilükkamine. Piibel õpetab ka, et patt on osa inimloomusest ja see on miski, millega kõik inimesed võitlevad.

Piibel räägib ka sellest lahendus patule . Usu kaudu Jeesusesse Kristusesse võime saada andeks ja vabaneda patu orjusest. Usu kaudu Jeesusesse võime leppida Jumalaga ja saada Tema andestuse.

Piibel on oma patuõpetuses selge. See on rikkumine Jumala ja Tema seaduste vastu ning sellel on tagajärjed. Kuid see räägib ka patu lahendusest, milleks on usk Jeesusesse Kristusesse. Usu kaudu Jeesusesse võime saada andeks ja vabaneda patu orjusest.

Nii väikese sõna puhul on patu tähendusesse palju pakitud. Piibel määratleb patu kui Jumala seaduse rikkumist (1. Johannese 3:4). Seda kirjeldatakse ka kui sõnakuulmatust või mässu Jumala vastu (5. Moosese 9:7), samuti Jumalast sõltumatust. Originaaltõlge tähendab Jumala püha standardi „märgist mööda laskmist”. õiglus .

Hamartioloogia on teoloogia haru, mis tegeleb patu uurimisega. See uurib, kuidas patt tekkis, kuidas see inimkonda mõjutab, patu erinevaid liike ja astmeid ning patu tagajärgi.

Kuigi patu algupära on ebaselge, teame, et see tuli maailma siis, kui madu Saatan kiusas Adam ja Eve ja nad ei kuuletunud Jumalale (1. Moosese 3; Roomlastele 5:12). Probleemi olemus tulenes inimese soovist seda tehaole nagu Jumal.

Seetõttu on kogu patu juured ebajumalakummardamises – katses panna midagi või kedagi Looja asemele. Enamasti on see keegi iseenda mina. Kuigi Jumal lubab pattu, ei ole ta patu autor. Kõik patud on Jumalale süütegu ja need eraldavad meid temast (Jesaja 59:2).

Mis on pärispatt?

Kuigi Piiblis ei ole sõnaselgelt väljendit 'pärispatt', siis kristlik õpetus Pärispatu põhineb salmidel, mis hõlmavad Psalmi 51:5, Roomlastele 5:12-21 ja 1. Korintlastele 15:22. Aadama langemise tagajärjel tuli patt maailma. Aadam, inimkonna pea või juur, pani iga inimese pärast teda sündima patusesse või langenud seisundisse. Pärispatt on seega patu juur, mis rikub inimese elu. Kõik inimesed on selle patuloomuse omaks võtnud Aadama algse sõnakuulmatuse kaudu. Pärispattu nimetatakse sageli pärilikuks patuks.

Kas kõik patud on Jumalaga võrdsed?

Piibel näib osutavat, et neid on patuastmed — et mõned on Jumalale põlastusväärsemad kui teised (5. Moosese 25:16; Õpetussõnad 6:16–19). Kui aga rääkida patu igavestest tagajärgedest, on need kõik ühesugused. Iga patt, iga mässuakt viib hukkamõistu ja igavese surmani (Rm 6:23).

Kuidas me patuprobleemiga toime tuleme?

Oleme juba kindlaks teinud, et patt on tõsine probleem. Need salmid ei jäta meile mingit kahtlust:

• Jesaja 64:6:Kõik meist on saanud nagu roojased ja kõik meie õiged teod on nagu räpased kaltsud... (NIV)
• Roomlastele 3:10-12:...Ei ole ühtki õiget, isegi mitte ühtki; pole kedagi, kes mõistaks, ei ole kedagi, kes otsiks Jumalat. Kõik on ära pöördunud, nad on koos muutunud väärtusetuks; pole kedagi, kes teeb head, isegi mitte üht.(NIV)
• Roomlastele 3:23:Sest kõik on pattu teinud ja jäävad ilma Jumala auhiilgusest.(NIV)

Kui patt lahutab meid Jumalast ja mõistab meid surma, kuidas siis vabaneda selle needusest? Õnneks andis Jumal oma Poja kaudu lahenduse, Jeesus Kristus kellelt usklikud võivad otsida lunastus .

Kuidas me saame otsustada, kas miski on patt?

Paljud patud on Piiblis selgelt välja toodud. Näiteks Kümme käsku anna meile selge pilt Jumala seadustest. Nad pakuvad põhilisi käitumisreegleid vaimseks ja moraalseks eluks. Paljud teised Piibli salmid esitavad otseseid näiteid patu kohta, kuid kuidas me saame teada, kas miski on patt, kui Piibel pole selge? Piibel esitab üldised juhised, mis aitavad meil patu üle kohut mõista, kui oleme ebakindlad.

Tavaliselt, kui me kahtleme patu üle, on meie esimene kalduvus küsida, kas midagi on halvasti või valesti. Tahaksin soovitada mõelda vastupidises suunas. Selle asemel küsige endalt need küsimused, mis põhinevad Pühakirjal:

• Kas see on hea nii mulle kui teistele? Kas see on kasulik? Kas see tõmbab mind Jumalale lähemale? Kas see tugevdab minu usku ja tunnistust? (1. Korintlastele 10:23-24)
• Järgmine suur küsimus, mida küsida, on, kas see ülistab Jumalat? Kas Jumal õnnistab seda asja ja kasutab seda oma eesmärkidel? Kas see on Jumalale meelepärane ja auväärne? (1. korintlastele 6:19–20; 1. korintlastele 10:31)
• Võite ka küsida, kuidas see asi minu perekonda ja sõpru mõjutab? Kuigi meil võib teatud alal olla vabadus Kristuses, ei tohi me kunagi lasta oma vabadustel nõrgemat venda komistada. (Roomlastele 14:21; Roomlastele 15:1) Lisaks, kuna Piibel õpetab meid alluma neile, kes meie üle valitsevad (vanemad, abikaasa, õpetaja), võime küsida, kas mu vanematel on selle asjaga probleeme ? Kas ma olen nõus seda allutama neile, kes minu üle juhivad?
• Lõpuks, kõigis asjades, peame laskma oma südametunnistusel Jumala ees veenda meid selles, mis on õige ja vale asjades, mida Piiblis pole selge. Võime küsida, kas mul on vabadus Kristuses ja puhas südametunnistus Issanda ees teha kõike, mis kõne all on? Kas minu enda soov on allutatud Issanda tahtele? (Koloslastele 3:17, Roomlastele 14:23)

Kuidas peaksime pattu suhtuma?

Tõde on see, et me kõik patustame. Piibel teeb selle ilmseks pühakirjades nagu Roomlastele 3:23 ja 1. Johannese 1:10. Kuid Piibel ütleb ka, et Jumal vihkab pattu ja julgustab meid kristlastena patustamast lõpetama: 'Need, kes on sündinud Jumala perekonda, ei tee pattu, sest nende sees on Jumala elu.' (1. Johannese 3:9, NLT ) Asja teevad veelgi keerulisemaks piibli lõigud, mis näivad viitavat sellele, et mõned patud on vaieldavad ja et patt ei ole alati 'must ja valge'. See, mis on näiteks ühe kristlase jaoks patt, ei pruugi olla patt teise kristlase jaoks. Niisiis, kuidas me peaksime pattu kõigi nende kaalutluste valguses suhtuma?

Mis on andestamatu patt?

Markuse 3:29 ütleb: „Aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta kunagi andeks; ta on süüdi igaveses patus. (NIV) Jumalateotuse vastu Püha Vaim on viidatud ka Matteuse 12:31-32 ja Luuka 12:10. See küsimus andestamatu patu kohta on aastate jooksul paljusid kristlasi proovile pannud ja hämmeldunud.

Kas on ka teisi patu liike?

Arvestus ilma - Arvestuslik patt on üks kahest mõjust, mida Aadama patt inimkonnale avaldas. Pärispatt on esimene tagajärg. Aadama patu tagajärjel sisenevad kõik inimesed maailma langenud loomuga. Lisaks ei omistata Aadama patu süüd mitte ainult Aadamale, vaid igale inimesele, kes tema järel tuli. See on süüks arvatud patt. Teisisõnu, me kõik väärime samasugust karistust nagu Aadam. Arvestuslik patt hävitab meie positsiooni Jumala ees, samas kui pärispatt hävitab meie iseloomu. Nii pärispatt kui ka kaudne patt seavad meid Jumala kohtu alla.

Tegematuse ja komisjoni patud - Need patud viitavad isiklikele pattudele. Tegevuse patt on midagi, mida me teeme (teeme) oma tahte tõttu Jumala käsu vastu. Tegematajätmise patt on see, kui me ei tee midagi, mida Jumal on käskinud (jättes tegemata) oma tahte teadliku teo kaudu.

Surmapatud ja kerged patud - Surma- ja kergepatud on roomakatoliku terminid. Kerged patud on tühised süüteod Jumala seaduste vastu, samas kui surmapatud on rasked süüteod, mille karistuseks on vaimne, igavene surm.