Küünalde sümboolne tähendus judaismis
Küünaldel on judaismis sügav sümboolne tähendus. Küünalde süütamine on rituaal, mida on praktiseeritud sajandeid ja järgitakse tänapäevalgi. Judaismis kasutatakse küünlaid Jumala kohaloleku kujutamiseks, lootuse ja rõõmu sümboliseerimiseks ning valguse toomiseks pimedusse.
Küünalde süütamine
Küünalde süütamine on rituaal, mida tehakse paljude juudi pühade ja eriliste sündmuste ajal. Hingamispäeval süüdatakse puhkepäeva tervitamiseks kaks küünalt. Hanuka pühal süüdatakse küünaldega spetsiaalne üheksaharuline menora, et meenutada õli imet. Armastatud inimese surma-aastapäeval a hooajal nende mälestuseks süüdatakse küünal.
Sümboolne tähendus
Küünalde sümboolne tähendus judaismis on mitmetahuline. Küünlaid vaadeldakse kui Jumala jumaliku ligiolu kujutist ja kui meeldetuletust usu valgusest, mis juhib meid läbi elu. Neid peetakse ka lootuse ja rõõmu sümboliks ning meeldetuletuseks imedest, mida Jumal on minevikus teinud.
Järeldus
Küünaldel on judaismis sügav ja tähendusrikas sümboolika. Küünalde süütamine on rituaal, mida tehakse paljude juudi pühade ja eriliste sündmuste ajal. Küünlaid peetakse Jumala jumaliku kohalolu sümboliks, lootuse ja rõõmu sümboliks ning meeldetuletuseks imedest, mida Jumal on minevikus teinud.
Küünaldel on judaismis sügav sümboolne tähendus ja neid kasutatakse mitmesugustel religioossetel puhkudel.
Küünlad juudi tavades
- Küünlad süüdatakse enne iga Shabbat juudi kodudes või sünagoogides reede õhtul enne päikeseloojangut.
- Shabbati lõpus eriline punutud Havdalah süüdatakse küünal, milles küünal ehk tuli tähistab uue nädala esimest tööd.
- Chanuka ajal süüdatakse sellel küünlad Chanukiyah igal õhtul, et mälestada templi taaspühitsemist, kui õli, mis oleks pidanud kestma vaid ühe öö, kestis imeliselt kaheksa ööd.
- Küünlad süüdatakse enne juudi suuremad pühad nagu Yom Kippur, Rosh Hashanah , Paasapüha , Sokid ja Shavuot .
- Juudi perekonnad süütavad mälestusküünlad hooajal (surma-aastapäev) lähedastest lähedastest igal aastal.
- Igavene tuli, võiAlla Tamid, mida leidub enamikus sünagoogides laeka kohal, kus hoitakse Toora rullu, on mõeldud kujutama Jeruusalemma püha templi algset leeki, kuigi enamikus sünagoogides kasutatakse ohutuse huvides tänapäeval tegelike õlilampide asemel elektrilampe.
Küünalde tähendus judaismis
Paljude ülaltoodud näidete põhjal esindavad küünlad judaismis mitmesuguseid tähendusi.
Küünlavalgust peetakse sageli meeldetuletuseks Jumala jumalikust kohalolekust ning juudi pühade ja šabati ajal süüdatud küünlad tuletavad meelde, et see sündmus on püha ja erineb meie igapäevasest elust. Šabatil süüdatud kaks küünalt meenutavad ka piibellikke nõudeidhäbi vzachor— „pidage kinni” (5. Moosese 5:12) ja „pidage meeles” (2. Moosese 20:8) – hingamispäeva. Nad esindavad kakavod(au) hingamispäevaks jaOneg Shabbat(Šabati nautimine), sest nagu Rashi selgitab:
'... ilma valguseta ei saa olla rahu, sest [inimesed] komistavad pidevalt ja on sunnitud pimedas sööma (Talmudi kommentaar, Shabbat 25b).'
Küünlaid võrdsustatakse ka judaismis rõõmuga, tuginedes lõigule Piibli Estri raamatust, mis leiab tee nädalalehesHavdalahtseremoonia.
Juutidel oli valgus ja rõõm ja rõõm ja au (Ester 8:16).
Juutide jaoks oli valgus ja rõõm ja kallis
Juudi traditsioonis arvatakse, et küünla leek sümboliseerib sümboolselt inimese hinge ja tuletab meelde elu nõrkust ja ilu. Side küünla leegi ja hingede vahel tuleneb algseltMishlei(Õpetussõnad) 20:27:
'Inimese hing on Issanda lamp, mis otsib läbi kõik sisimad osad.'
Issanda küünal on inimese hing, mis vabastab kõik mao kambrid.
Nagu inimhing, peavad leegid hingama, muutuma, kasvama, püüdlema pimeduse vastu ja lõpuks kustuma. Seega aitab küünlavalguse värelus meile meelde tuletada meie ja meie lähedaste elu hinnalist haprust, elu, mida tuleb igal ajal omaks võtta ja kalliks pidada. Selle sümboolika tõttu juudid süüdata mälestusküünlad teatud pühad ja nende lähedasedyahrzeits(surma-aastapäev).
Lõpuks chabad.org pakub ilusat anekdoodi juudi küünalde, täpsemalt šabatiküünalde rolli kohta:
„1. jaanuaril 2000. aastalNew York Timesjooksis Millennium Edition. See oli erinumber, millel oli kolm esikülge. Ühel olid uudised 1. jaanuarist 1900. Teine oli päevauudis, 1. jaanuar 2000. Ja siis oli neil kolmas esileht – see nägi ette tulevasi 1. jaanuari sündmusi, 2100 . See väljamõeldud leht sisaldas selliseid asju nagu tere tulemast viiekümne esimesse riiki: Kuuba; arutelu selle üle, kas robotid peaksid hääletama; ja nii edasi. Ja lisaks põnevatele artiklitele oli veel üks asi. Aasta 2100 esilehe allosas oli küünalde süütamise aeg New Yorgis 1. jaanuaril 2100. Väidetavalt küsiti selle kohta New York Timesi tootmisjuhilt, kes oli iiri katoliiklane. Tema vastus oli õige. See räägib meie rahva igavikulisusest ja juudi rituaalide jõust. Ta ütles: 'Me ei tea, mis juhtub aastal 2100. Tulevikku on võimatu ennustada. Kuid ühes võite olla kindel – et aastal 2100 süütavad juudi naised šabatiküünlaid.
Värskendas Chaviva Gordon-Bennett