Swami Vivekananda kõned

Swami Vivekananda kõned on kogumik inspireerivatest ja sisukatest kõnedest, mille pidas tunnustatud vaimne liider. Need kõned on täis tarkust ja teadmisi, mis võivad aidata kõiki nende vaimsel teekonnal. Vivekananda sõnad on nii mõtlemapanevad kui ka meeliülendavad, muutes need suurepäraseks motivatsiooni- ja juhatusallikaks.

Swami Vivekananda kõnedes käsitletud teemad

Vivekananda kõned hõlmavad väga erinevaid teemasid alates religioonist ja filosoofiast kuni sotsiaalsete küsimuste ja hariduseni. Ta räägib meditatsiooni jõust, eneseteostuse tähtsusest ja sotsiaalse reformi vajadusest. Ta puudutab ka selliseid teemasid nagu karma, reinkarnatsioon ja mõistuse jõud.

Swami Vivekananda kõnede kuulamise eelised

Swami Vivekananda kõnede kuulamine võib olla kasulik mitmel viisil. See võib aidata avardada inimese vaatenurka, tõsta eneseteadlikkust ja anda ülevaate vaimsest teest. Samuti võib see aidata inspireerida ja motiveerida inimest tegutsema ja oma elus positiivseid muutusi tegema.

Järeldus

Swami Vivekananda kõned on hindamatu tarkuse ja teadmiste allikas. Need annavad ülevaate vaimsest teest ning võivad aidata inspireerida ja motiveerida oma elus positiivseid muutusi tegema. Kõigile, kes otsivad juhiseid ja motivatsiooni, peavad need kõned kuulama.

Swami Vivekanandaoli Indiast pärit hindu munk, kes oli tuntud selle poolest, et tutvustas 1890. aastatel paljudele USA-s ja Euroopas hinduismi. Tema kõned Maailma Religioonide Parlamendis 1893. aastal pakkuda ülevaadet tema usust ja üleskutset maailma suuremate religioonide ühtsusele.

Swami Vivekananda

Swami Vivekananda (12. jaanuar 1863 kuni 4. juuli 1902) sündis Narendranath Datta nimega Calcuttas. Tema perel oli India koloniaalstandardite järgi hästi läinud ja ta sai traditsioonilise Briti stiilis hariduse. Pole midagi, mis viitab sellele, et Datta oli lapse või teismelisena eriti usklik, kuid pärast isa surma 1884. aastal otsis Datta vaimset nõu tuntud hinduistliku õpetaja Ramakrishnalt.

Datta pühendumus Ramakrishnale kasvas ja temast sai noormehe vaimne mentor. 1886. aastal andis Datta ametliku tõotuse hindu mungana, võttes uueks nimeks Swami Vivekananda. Kaks aastat hiljem lahkus ta kloostrielust rändmungana ja reisis palju kuni 1893. aastani. Nende aastate jooksul oli ta tunnistajaks, kuidas India ebasoodsas olukorras olevad massid elasid vaesuses. Vivekananda hakkas uskuma, et tema eluülesanne on tõsta vaeseid vaimse ja praktilise hariduse kaudu.

Maailma Religioonide Parlament

Maailma Religioonide Parlament oli rohkem kui 5000 religioosse ametniku, teadlase ja ajaloolase kogunemine, kes esindasid peamisi maailma usku. See toimus 11.–27. septembril 1893 Chicagos toimuva Columbia maailmanäituse osana. Kokkutulekut peetakse esimeseks ülemaailmseks religioonidevaheliseks sündmuseks tänapäeva ajaloos.

Väljavõtted tervituskõnest

Swami Vivekananda pidas 11. septembril parlamendile avasõna, kutsudes kogunemist ametlikult korrale. Ta jõudis oma avaettekandele 'Ameerika õed ja vennad', enne kui teda katkestas üle minuti kestnud ovatsioon.

Vivekananda tsiteerib oma pöördumises Bhagavad Gitat ja kirjeldab hinduismi usu ja sallivuse sõnumeid. Ta kutsus maailma usklikke üles võitlema 'sektantluse, fanatismi ja selle kohutava järglase, fanatismi' vastu.

'Nad on täitnud maa vägivallaga, leotanud seda sageli ja sageli inimverega, hävitanud tsivilisatsiooni ja saatnud terved rahvad meeleheitesse. Kui poleks olnud neid kohutavaid deemoneid, oleks inimühiskond palju arenenum kui praegu. Aga nende aeg on käes...'

Kaks nädalat hiljem, maailma religioonide parlamendi lõppedes, kõneles Swami Vivekananda uuesti. Oma sõnavõtus kiitis ta osalejaid ja kutsus üles usklike ühtsusele. Kui eri religioonidest inimesed saaksid konverentsile koguneda, võiksid nad eksisteerida koos kogu maailmas.

Lõppkõne: Chicago, 27. september 1893

Maailma Religioonide Parlament on saanud teoks ja armuline Isa on aidanud neid, kes selle elluviimisel vaeva nägid, ning krooninud eduga nende kõige omakasupüüdmatumat tööd.

Minu tänu neile õilsatele hingedele, kelle suur süda ja tõearmastus esmalt unistasid sellest imelisest unenäost ja siis ellu viisid. Tänan liberaalseid tundeid, mis on selle platvormi üle ujutanud. Tänan seda valgustatud publikut nende ühetaolise lahkuse eest minu vastu ja selle eest, et nad hindavad iga mõtet, mis kipub tasandama religioonide hõõrdumist. Aeg-ajalt kostus selles harmoonias paar kõmulist nooti. Minu eriline tänu neile, sest nad on oma silmatorkava kontrastiga muutnud üldise harmoonia magusamaks.

Palju on räägitud usulise ühtsuse ühisest alusest. Ma ei hakka just praegu oma teooriat julgema. Aga kui keegi siin loodab, et see ühtsus tekib mõne religiooni võidu ja teiste hävitamise kaudu, siis ma ütlen talle: 'Vend, sinu lootus on võimatu.' Kas ma soovin, et kristlasest saaks hindu? Jumal hoidku. Kas ma soovin, et hinduist või budistist saaks kristlane? Jumal hoidku.

Seeme pannakse mulda ning selle ümber asetatakse maa, õhk ja vesi. Kas seemnest saab maa, õhk või vesi? Ei. Sellest saab taim. Ta areneb oma kasvu seaduse järgi, assimileerib õhku, maad ja vett, muudab need taimseks aineks ja kasvab taimeks.

Sama lugu on religiooniga. Kristlasest ei tohi saada hindu või budist ega hindu ega budist, et saada kristlaseks. Kuid igaüks peab omaks võtma teiste vaimu, säilitades siiski oma individuaalsuse ja kasvama vastavalt oma kasvuseadusele.

Kui religioonide parlament on maailmale midagi näidanud, siis seda: see on maailmale tõestanud, et pühadus, puhtus ja ligimesearmastus ei kuulu ühegi maailma kiriku ainuomanduseks ning et iga süsteem on loonud mehed ja naised kõrgeim tegelane. Nende tõendite taustal, kui keegi unistab oma religiooni eksklusiivsest ellujäämisest ja teiste hävitamisest, siis mul on temast südamest kahju ja juhin talle tähelepanu, et peagi on iga religiooni lipu all. Vastupanust hoolimata kirjutatud: 'Aidake, mitte võitlege', 'Assimilatsioon ja mitte hävitamine', 'Harmoonia ja rahu, mitte lahkarvamus.'

Pärast konverentsi

Maailma Religioonide Parlamenti peeti Chicago maailmanäituse kõrvalürituseks, üheks kümnest ekspositsiooni ajal toimunud üritusest. Swami Vivekananda kõned olid algse Maailma Religioonide Parlamendi tipphetk ja ta veetis järgmised kaks aastat kõnereisil USA-s ja Suurbritannias. Naastes 1897. aastal Indiasse, asutas ta Ramakrishna Missioni, hinduistliku heategevusorganisatsiooni, mis eksisteerib siiani. Ta naasis uuesti USA-sse ja Ühendkuningriiki aastatel 1899 ja 1900, seejärel naasis Indiasse, kus ta kaks aastat hiljem suri.

Kogunemise 100. aastapäeval toimus 28. augustist 5. septembrini 1993 Chicagos veel üks religioonidevaheline kokkutulek. Maailma Religioonide Parlament tõi dialoogiks ja kultuurivahetuseks kokku 150 vaimset ja usujuhti.