Purimi lugu
The Purimi lugu on juudi püha, millega tähistatakse juudi rahva vabanemist vanas Pärsia impeeriumis nende hävitamise plaanist. Lugu on jäädvustatud Piibli Estri raamatusse ja seda tähistatakse piduliku eine, toidukingituste ja heategevusega vaestele. See on rõõmus püha, mida tähistatakse laulu, tantsu ja pidusöögiga.
Purimi lugu algab kurjast peaministrist nimega Haman, kes kavandas juudi rahva hävitamist. Juudi naine kuninganna Ester ja tema nõbu Mordokai nurjasid süžee, paljastades kuningale Hamani plaani. Seejärel andis kuningas välja dekreedi, mille kohaselt võivad juudid end oma vaenlaste eest kaitsta. Purimi päeval olid juudid võidukad ja nende hävitamise plaan nurjati.
Purimi pühitsemist tähistatakse Estri lugu jutustava Megilla kirjarulli lugemisega ning toidu- ja heategevusega kingituste andmisega. Purimi traditsiooniline toit on hamantaschen, kolmnurkne küpsetis, mis on täidetud mooniseemnete või muude magusate täidistega. Puhkust iseloomustab ka kostüümide kandmine ja pidulike laulude laulmine.
Purim on rõõmus püha, millega tähistatakse juudi rahva vabastamist nende hävitamise plaanist. See on pidusöögi, laulu ja andmise aeg ning see tuletab meelde julguse ja usu jõudu raskuste ajal.
Purim on juudi pidulik püha, millega tähistatakse juutide vabastamist peatsest hukatusest nende vaenlaste käest piiblis. Estri raamat .
Purimi tähistatakse heebrea adari kuu 14. päeval või juudi liigaasta puhul Purim Katan tähistatakse Adar I ja tavalist Purimi tähistatakse Adar II. Purim on nn sellepärast, et loo kaabakas Haman valiskuigi(tähendab 'palju') juutide vastu, kuid ei suutnud neid hävitada.
Purimi lugu
The Purimi tähistamine põhineb piibellikul Estri raamatul, mis jutustab kuninganna Esteri loo ja kuidas ta päästis juudi rahva hävingust.
Lugu algab sellest, kui kuningas Ahasveros (kirjutatakse ka Achashverosh, אחשורוש) käsib oma naist, Kuninganna Vashti , ilmuda tema ja ta peokülaliste ette. Ta keeldub ja selle tulemusena otsustab kuningas Ahasverus leida teise kuninganna. Tema otsingud algavad kuningliku iludusvõistlusega, kus kuninga ette tuuakse kuningriigi kauneimad noored naised ning uueks kuningannaks valitakse noor juuditüdruk Esther.
Estherit kujutatakse Benjamini hõimu kuuluvana orvuna ja ta elab koos oma nõbu Mordechaiga Pärsia juutide pagulasena. Oma nõbu korraldusel varjab Esther kuninga eest oma juudi identiteeti. (Märkus: Mordokhaid kujutatakse sageli Estri onuna, kuid Ester 2:15 pakub Estri põlvnemist Estrile, Mordechai onu Avithayili tütrele.)
Haaman karistab juute
Varsti pärast Esteri kuningannaks saamist solvab Mordokai suurvisiiri Hamani, keeldudes tema ees kummardamast. Haaman otsustab selle tühise teo eest karistada mitte ainult Mordokhaid, vaid kõiki juute. Ta teatab kuningas Ahasverusele, et kui juudid ei allu kuninga seadustele, oleks kuningriigi huvides neist lahti saada. Ta küsib luba nende hävitamiseks, mille kuningas annab. Seejärel käsib Haaman kuninga ametnikel tappa kõik juudid – „noored ja vanad, naised ja lapsed” – adarikuu 13. päeval (Ester 3:13).
Kui Mordechai süžeest teada saab, rebib ta riided ja istub linna sissepääsu juures kotiriides ja tuhas. Kui Esther sellest teada saab, käsib ta ühel oma teenijatest välja selgitada, mis tema nõbu vaevab. Sulane naaseb Estri juurde koos edikti koopia ja Mordokai juhistega, et ta paluks kuningalt oma rahva nimel armu. See ei olnud lihtne taotlus, sest kuningas Ahasveros oli Estri välja kutsunud 30 päeva ja ilma kutseta tema ette ilmumist karistati surmaga. Kuid Mordechai õhutab teda sellegipoolest tegutsema, öeldes, et võib-olla sai temast kuninganna, et ta saaks oma rahvast päästa. Ester otsustab enne tegutsemist paastuda ja palub, et ka tema juudid koos temaga paastuksid ning see on koht, kus alaealine Estri paast pärineb.
Esther pöördub kuninga poole
Pärast kolmepäevast paastumist paneb Ester selga oma parimad riided ja ilmub kuninga ette. Tal on teda nähes hea meel ja ta küsib, mida ta soovib. Ta vastab, et ta soovib, et kuningas ja Haaman ühineksid temaga banketil. Hamanil on seda kuuldes hea meel, kuid ta on Mordechaist endiselt nii ärritunud, et ei suuda sellele mõelda. Tema naine ja sõbrad käsivad tal Mordechai varna otsa lüüa, kui see tunneb end paremini. Hamanile see idee meeldib ja ta laseb masti kohe püsti panna. Sel õhtul otsustab kuningas aga Mordokhaid austada, sest varem oli Mordokai avastanud kuningavastase vandenõu. Ta käsib Haamanil panna Mordokai selga kuninga enda rüü ja viia teda kuninga hobuse seljas mööda linna, kuulutades: 'Seda tehakse mehega, keda kuningas armastab austada!' (Ester 6:11). Haaman kuuletub vastumeelselt ja läheb varsti pärast seda Estri banketile.
Kuningas Ahasverus küsib banketil uuesti oma naiselt, mida naine ihkab? Ta vastab:
„Kui ma olen teie juures armu leidnud, teie Majesteet, ja kui see teile meeldib, andke mulle mu elu – see on minu palve. Ja säästke oma inimesi - see on minu palve. Sest mina ja mu rahvas on müüdud hävitamiseks, tapmiseks ja hävitamiseks” (Ester 7:3).
Kuningas on nördinud, et keegi julgeb tema kuningannat ähvardada ja kui ta küsib, kes on seda teinud, teatab Ester, et Haaman on süüdi. Üks Estri teenijatest räägib seejärel kuningale, et Haaman oli püstitanud varda, millele ta kavatses Mordokai nuiaga lüüa. Kuningas Ahasverus käsib selle asemel Haaman lüüa. Seejärel võtab ta Hamanilt oma pitserisõrmuse ja annab selle Mordechaile, kellele antakse samuti Hamani pärand. Seejärel annab kuningas Estrile õiguse Hamani käsud tühistada.
Juudid tähistavad võitu
Esther annab välja edikti, mis annab juutidele igas linnas õiguse koguneda ja kaitsta end kõigi eest, kes võivad üritada neile kahju teha. Kui määratud päev saabub, kaitsevad juudid end oma ründajate eest, tappes ja hävitades neid. Estri raamatu järgi juhtus see 13. adari päeval 'ja 14. päeval [juudid] puhkasid ja muutsid selle pidusöögi ja rõõmu päevaks' (Ester 9:18). Mordokai kuulutab, et võitu meenutatakse igal aastal ja tähistamist nimetatakse Purimiks, sest Haaman valaskuigi(tähendab 'partii') juutide vastu, kuid ei suutnud neid hävitada.