Legend Lilithist: Aadama esimene naine
Legend of Lilith: Aadama esimene naine on intrigeeriv romaan autorilt I.B. Karmel, mis uurib salapärast lugu esimesest naisest Maal. See on kütkestav lugu armastusest, reetmisest ja usu jõust. Raamat jälgib Aadama esimese naise Lilithi teekonda, kui ta püüab leida oma kohta meeste maailmas.
Romaan on kirjutatud ainulaadses ja kaasahaaravas stiilis, mis tõmbab lugejaid endasse ja hoiab neid kaasas. Karmeli erksad kirjeldused tegelastest ja nende võitlustest muudavad loo elavamaks. Süžee on täis keerdkäike ning tegelased on keerulised ja mitmemõõtmelised.
Legend of Lilith: Aadama esimene naine on ajaloolise ilukirjanduse austajatele kohustuslik lugemine. Karmeli ergas kirjutamisstiil ja tähelepanu detailidele teevad sellest romaanist kaasahaarava ja mõtlemapaneva lugemise. Lugu on täis põnevust ja emotsioone ning tegelased on võrreldavad ja usutavad.
Legend Lilithist: Aadama esimene naine on SEO optimeeritud romaan, mis kindlasti köidab lugejaid. Karmeli kirjutamisstiil on kaasahaarav ja süžee täis üllatusi. See on kohustuslik lugemine ajaloolise ilukirjanduse austajatele ja neile, kes otsivad intrigeerivat lugu.
Juudi folkloori järgi oli Lilith Aadama esimene naine. Kuigi teda selles ei mainita Toora , on teda sajandite jooksul seostatud Aadamaga, et ühitada 1. Moosese raamatus leiduvaid vastuolulisi loomise versioone.
Lilith ja Piibli loomislugu
Piibli 1. Moosese raamat sisaldab kahte vastuolulist kirjeldust inimkonna loomisest. Esimest lugu tuntakse preesterliku versioonina ja see esineb 1. Moosese 1:26–27. Siin kujundab Jumal mehe ja naise samaaegselt, kui tekst kõlab: 'Nii lõi Jumal inimkonna jumaliku näo järgi, mehe ja naise Jumal lõi nad.'
Teist loomislugu tuntakse jahwistliku versioonina ja see on 1. Moosese 2. peatükis. See on loomise versioon, mida enamik inimesi tunneb. Jumal loob Aadama ja asetab ta seejärel maailma Eedeni aed . Mõne aja pärast otsustab Jumal võtta Aadamale kaaslase ning loob maa ja taeva loomad, et näha, kas mõni neist on inimesele sobiv partner. Jumal toob iga looma Aadama juurde, kes annab sellele nime, enne kui ta lõpuks otsustab, et see pole 'sobiv abiline'. Seejärel paneb Jumal Aadama peale sügava une ja kui mees magab, loob Jumal Eeva tema küljelt. Kui Aadam ärkab, tunneb ta Eeva kui osa iseendast ja aktsepteerib teda oma kaaslasena.
Pole üllatav, et muistsed rabid märkasid, et 1. Moosese raamatus (mida nimetatakse nn. valmis leht heebrea keeles). Nad lahendasid lahknevuse kahel viisil:
- Loomise esimene versioon viitas tegelikult Aadama esimesele naisele, 'esimesele Eevale'. Kuid Aadam ei olnud temaga rahul, nii et Jumal asendas ta 'teise Eevaga', mis vastas Aadama vajadustele.
- Priestly konto kirjeldab loomist androgüün – olend, kes oli nii mees kui naine (1. Moosese Rabba 8:1, 3. Moosese Rabba 14:1). See olend jagati siis jahwisti kontol meheks ja naiseks.
Kuigi kahe naise – kahe Eeva traditsioon ilmub varakult, seostati seda Loomise ajajoone tõlgendust Lilithi tegelaskujuga alles keskajal, nagu näeme järgmises osas.
Lilith kui Aadama esimene naine
Teadlased pole kindlad, kust Lilithi tegelaskuju pärineb, kuigi paljud usuvad, et ta on inspireeritud sumeri müütidest naisvampiiride kohta, mida nimetatakse 'Lilluks', või Mesopotaamia müütidest succubae (naiste öödeemonite) kohta, mida nimetatakse 'liliniks'. Lilithi mainitakse Babüloonia Talmudis neli korda, kuid alles Ben Sira tähestikus (umbes 800.–900. aastad) seostatakse Lilithi tegelast Loomise esimese versiooniga. Selles keskaegses tekstis nimetab Ben Sira Lilith Aadama esimese naisena ja esitab oma loo täieliku ülevaate.
Ben Sira tähestiku järgi oli Lilith Aadama esimene naine, kuid paar tülitses kogu aeg. Nad ei näinud seksiküsimustes silmast silma, sest Adam tahtis alati tipus olla, samal ajal kui Lilith soovis ka pööret domineerivas seksuaalses positsioonis. Kui nad ei jõudnud kokkuleppele, otsustas Lilith Aadama maha jätta. Ta lausus Jumala nime ja lendas õhku, jättes Aadama üksi Eedeni aeda. Jumal saatis kolm inglit talle järele ja käskis neil tuua ta vägisi oma mehe juurde tagasi, kui ta ei tahtnud tulla. Aga kui inglid ta Punase mere äärest leidsid, ei suutnud nad teda veenda tagasi pöörduma ega sundida teda neile kuuletuma. Lõpuks sõlmitakse kummaline tehing, kus Lilith lubas mitte kahjustada vastsündinud lapsi, kui neid kaitseb amulett, millele on kirjutatud kolme ingli nimed:
'Kolm inglit jõudsid ta [Punases] meres järele... Nad võtsid ta kinni ja ütlesid talle: 'Kui sa oled nõus meiega kaasa tulema, siis tule, ja kui ei, siis uputame su merre.' Ta vastas:' Kallid, ma tean ise, et Jumal lõi mind ainult selleks, et imikuid tabada surmava haigusega, kui nad on kaheksapäevased; Mul on luba neid kahjustada sünnist kuni kaheksanda päevani ja mitte enam; kui tegemist on isaslapsega; aga kui see on naislaps, on mul luba kaheteistkümneks päevaks.” Inglid ei jätnud teda üksi, kuni ta vandus Jumala nime all, et kus ta neid või nende nimesid amuletis näeb, ei saa ta last oma valdusse. [kandes seda]. Seejärel jätsid nad ta kohe maha. See on [lugu] Lilithist, kes vaevab imikuid haigustega. (Ben Sira tähestik, raamatust 'Eve & Adam: Jewish, Christian and Muslim Readings on Genesis and Gender', lk 204.)
Ben Sira tähestik näib ühendavat legendid naisdeemonitest ja 'esimese Eeva' idee. Tulemuseks on lugu Lilithist, enesekindlast naisest, kes mässas Jumala ja mehe vastu, asendati teise naisega ja kes deemoniseeriti aastal. Juudi folkloor kui ohtlik imikute tapja.
Hilisemad legendid iseloomustavad teda ka kauni naisena, kes võrgutab mehi või kopuleerib nendega unes (succubus), seejärel sünnitab deemonlapsi. Mõnede andmete kohaselt on Lilith deemonite kuninganna.
Allikas
- Kvam, Krisen E. et al. 'Eeva ja Adam: juutide, kristlaste ja moslemite lugemised Genesisist ja soost.' Indiana University Press: Bloomington, 1999.