Jeesus tervendab Betsaidas pimedat (Markuse 8:22-26)
The ime, et Jeesus tervendas Betsaidas pimeda mehe on üks võimsamaid lugusid Piiblis. Mk 8:22-26 reisib Jeesus ja ta jüngrid Betsaidasse, kus Jeesus kohtab pimedat ja teeb ta terveks. See ime on tunnistus Jeesuse väest ja armastusest kõigi inimeste vastu, olenemata nende füüsilisest seisundist.
Lugu algab Jeesuse ja tema jüngrite saabumisest Betsaidasse. Jeesus võtab pimeda käest ja viib ta külast välja. Seejärel sülitab ta mehele silma ja paneb käed peale. Kohe on mees näha. See ime on märk Jeesuse väest ja tema valmisolekust abivajajaid aidata.
Jeesuse imetegu Betsaidas pimeda tervendamisel on inspireeriv lugu usust ja lootusest. See tuletab meelde, et Jeesus on alati olemas, et meid aidata, olenemata olukorrast. Pimedat tervendades näitab Jeesus meile, et on valmis meie aitamiseks palju pingutama. Ta on abivajajatel aegadel jõu ja lohutuse allikas.
See ime on võimas meeldetuletus Jeesuse armastusest ja kaastundest kõigi inimeste vastu. See tuletab meelde, et Jeesus on alati olemas, et aidata meid meie hädaajal. Ta on raskuste ajal jõu ja lootuse allikas. See ime on tunnistus Jeesuse väest ja tema valmisolekust aidata abivajajaid.
22 Ja ta tuli Betsaidasse; ja nad tõid tema juurde pimeda mehe ja palusid teda puudutada. 23 Ja ta võttis pimeda käest ja viis ta linnast välja; ja kui ta oli sülitanud talle silma ja pani oma käed tema peale, küsis ta temalt, kas ta näeb midagi. 24 Ja ta vaatas üles ja ütles: 'Ma näen inimesi nagu puud kõndimas.' 25 Pärast seda pani ta oma käed uuesti ta silmadele ja pani ta üles vaatama. Ja ta sai terveks ja nägi kõiki selgelt. 26 Ja ta saatis ta oma majja, öeldes: 'Ära mine linna ega räägi sellest kellelegi linnas!'
Jeesus Betsaidas
Siin on veel üks mees tervenemas, see pimeduse aeg. Koos teise nägemise andmise looga, mis ilmub 8. peatükis, raamib see rida lõike, kus Jeesus annab neile jüngritele „ülevaate” oma tulevasest kirest, surmast ja ülestõusmisest. Lugejad peavad meeles pidama, et Markuse lood ei ole juhuslikult paigutatud; selle asemel on need hoolikalt üles ehitatud, et täita nii narratiivseid kui ka teoloogilisi eesmärke.
See tervenemislugu erineb aga paljudest teistest selle poolest, et see sisaldab kahte kummalist fakti: esiteks, et Jeesus viis mehe linnast välja enne ime sooritamist ja teiseks, et ta vajas kaks katset, enne kui ta õnnestus.
Miks juhtis ta mehe Betsaidast välja enne, kui ta pimeduse ravis? Miks ta käskis mehel pärast seda linna mitte minna? Jeesuse jaoks on selleks hetkeks tavapärane käskida mehel vaikida, olgu see nii mõttetu kui tahes, kuid käskida tal mitte naasta linna, kust ta välja juhatati, on siiski veider.
Kas Betsaidal on midagi valesti? Selle täpne asukoht on ebakindel, kuid teadlased usuvad, et see asus tõenäoliselt riigi kirdenurgas. Galilea meri selle lähedal, kus Jordani jõgi sellesse suubub. Algselt kalurikülana tõstis selle 'linna' staatusesse tetraarh Philip (üks tema poegadest). Heroodes Suur ), kes seal lõpuks 34. aastal suri. Millalgi enne aastat 2 eKr nimetati see Caesar-Augustuse tütre auks ümber Betsaida-Juliaseks. Johannese evangeeliumi järgi sündisid siin apostlid Filippus, Andreas ja Peetrus.
Mõned apologeedid väidavad, et Betsaida elanikud ei uskunud Jeesusesse, nii et Jeesus otsustas kättemaksuks mitte anda neile privileege imega, mida nad võisid näha – kas isiklikult või tagantjärele, suheldes ravitud mehega. Mõlemad Matthew (11:21-22) ja Luukas (10:13-14) kirjutavad, et Jeesus needis Betsaidat selle eest, et ta ei võtnud teda vastu – see pole just armastava jumala tegu, kas pole? See on uudishimulik, sest lõppude lõpuks võib ime tegemine muuta uskmatud kergesti usklikeks.
See ei tähenda, et paljud inimesed oleksid Jeesuse järgijadenneta hakkas ravima haigusi, ajama välja rüvedaid vaime ja äratama surnuid. Ei, Jeesus sai tähelepanu, järgijaid ja usklikke just tänu imeliste asjade tegemisele, seega pole alust väita, et uskmatuid ei veena imed . Parimal juhul võib väita, et Jeesus ei olnud huvitatud selle konkreetse rühma veenmisest – aga see ei näe Jeesust kuigi hea välja, eks?
Siis peame mõtlema, miks Jeesusel oli raskusi selle ime toimimisega. Varem võis ta rääkida ühe sõna ja lasta surnutel kõndida või tummil rääkida. Inimene võis ilma tema teadmata pikalt kestnud haigusest terveks saada, puudutades vaid oma rõivaserva. Nii et minevikus polnud Jeesusel tervendavatest jõududest puudu – mis siis siin juhtus?
Mõned apologeedid väidavad, et selline füüsilise nägemise järkjärguline taastamine kujutab endast ideed, et inimesed omandavad vaid järk-järgult vaimse 'nägemise', et Jeesust ja kristlust tõeliselt mõista. Algul näeb ta sarnaselt sellega, kuidas apostlid ja teised nägid Jeesust: hämaralt ja moonutatult, mõistmata tema tegelikku olemust. Kuid pärast seda, kui tema kallal töötab rohkem Jumala armu, saavutatakse täielik nägemine – nii nagu Jumala arm võib tuua kaasa täieliku vaimse 'nägemise', kui me seda lubame.
Lõpetavad mõtted
See on õiglane viis teksti lugemiseks ja mõistlik seisukoht – eeldades muidugi, et te ei võta seda lugu sõna-sõnalt ja jätate kõrvale kõik väited, et see on ajalooliselt tõsi igas detailis. Ma oleksin valmis nõustuma, et see lugu on legend või müüt, mille eesmärk on õpetada vaimse 'nägemise' arendamist kristlikus kontekstis, kuid ma pole kindel, et kõik kristlased oleksid nõus selle seisukohaga nõustuma.
