Kas jõulud on religioosne või ilmalik püha?
Jõulud on pühad, mida tähistavad paljud üle maailma, kuid küsimus, kas see on religioosne või ilmalik püha, on vaieldav. Ühest küljest tähistavad kristlased jõule traditsiooniliselt Jeesuse Kristuse sünnina ning paljudel pühadega seotud tavadel ja traditsioonidel on religioossed juured. Teisest küljest on jõulud viimastel aastatel üha enam sekulariseerunud ning paljud inimesed tähistavad neid ilma igasuguse religioosse tähenduseta.
Religioosne tähendus
Kristlased tähistavad jõule kui Jeesuse Kristuse sündi ja seda peetakse kristliku usu tähistamise ajaks. Paljudel jõuludega seotud tavadel ja traditsioonidel, nagu kingituste tegemine, kuuskede ehtimine ja laululaulude laulmine, on religioossed juured. Jõulud on ka aeg, mil kristlased tulevad kokku, et tähistada Jeesuse sündi ja mõtiskleda Piibli õpetuste üle.
Ilmalik tähendus
Viimastel aastatel on jõulud muutunud järjest ilmalikumaks ning paljud inimesed tähistavad neid ilma igasuguse religioosse tähenduseta. Paljude jaoks on jõulud pere ja sõpradega kokkusaamise, kingituste vahetamise ja piduliku meeleolu nautimise aeg. See on ka aeg, mil inimesed võtavad oma igapäevaelust pausi ja naudivad pühadehooaega.
Järeldus
See, kas jõulud on religioossed või ilmalikud pühad, on isikliku arvamuse küsimus. Mõne jaoks on see aeg tähistada Jeesuse Kristuse sündi ja mõtiskleda Piibli õpetuste üle. Teiste jaoks on see aeg pere ja sõpradega kokkusaamiseks, kingituste vahetamiseks ja piduliku õhkkonna nautimiseks. Lõppkokkuvõttes on igaühe enda otsustada, kuidas ta soovib jõule tähistada.
Ameeriklased üle kogu riigi ja kõigil elualadel ootavad 25. detsembril vaba päeva, mida on traditsiooniliselt (ja tõenäoliselt ekslikult) tähistatud kui 25. detsembrit. Jeesuse Kristuse sünnipäev , mida peetakse kõigi jumalikuks päästjaks kristlased . Selles pole midagi valesti, kuid demokraatliku valitsuse jaoks, mille eelduseks on kiriku ja riigi lahusus, võib see olla otsustavalt problemaatiline, kui see valitsus kinnitab ametlikult ühe konkreetse religiooni püha päeva.
Loogiliselt võttes on see õiguslikel põhjustel vastuvõetamatu. Selline ühe religiooni toetamine teiste ees ei suuda ellu jääda isegi pealiskaudse kontrolli all kiriku ja riigi lahususe põhimõtte alusel. Neil, kes soovivad säilitada status quo, on vaid üks võimalus – kuulutada jõulud ilmalikuks pühaks.
Probleem jõulude kui religioosse pühaga
Arvestades kristliku kultuuri levikut suures osas läänes, on kristlastel raske mõista argumenti, miks kuulutada jõulud pigem ilmalikuks kui religioosseks tähelepanekuks. Kui nad võtaksid arvesse teiste religioonide järgijate olukorda, võiks see pakkuda neile mõistmist. Kui kristlased oleksid sunnitud kasutama oma kõige olulisemate pühade tähistamiseks isiklikku puhkuseaega, saaksid nad ehk aru peaaegu kõigi teiste religioonide järgijate positsioonist, kelle pühad ei ole sarnasel viisil sanktsioneeritud.
Reaalsus on see, et lääne kultuur on üldiselt eelistanud kristlasi teiste religioonide arvelt ja kuna see eelisõigus on püsinud nii kaua, on paljud kristlased hakanud seda oma õigusena ootama. Häirivalt sarnane olukord valitseb kõikjal, kus kristlased seisavad silmitsi juriidiliste väljakutsetega tavadele, mida nad on hakanud pidama oma õigusteks: ametlikult lubatud staatus:koolipalve, Piibli lugemine koolis jne. Loogiliselt ei ole neil privileegidel kohta kultuuris, mille eelduseks on usuvabadus ning kiriku ja riigi lahusus.
Miks mitte kuulutada jõulud ilmalikuks pühaks?
Probleemi loogiline lahendus on kahjuks selline, mis oleks ka usklike kristlaste jaoks üsna solvav. Mis siis, kui seadusandja ja ülemkohus kuulutaksid jõulud ametlikult ilmalikuks, mitte religioosseks pühaks? See kõrvaldaks juriidilise probleemi, mis on omane, kui valitsus eelistab ühte religiooni kõigi teiste ees. Lõppude lõpuks on USA kümnest ametlikust föderaalpühast jõulud ainsad, mis on seotud ühe religiooni püha päevaga. Kui jõulud kuulutataks ametlikult samasuguseks pühaks kui tänupüha või uusaastapäev, kaoks suur osa probleemist.
Selline seadusandja või kohtu otsus oleks usklike, praktiseerivate kristlaste jaoks tõenäoliselt solvav. Evangeeliumi kristlased on kurtnud kaua ja valjuhäälselt – ja üldiselt põhjendamatult –, et meie ilmalik ühiskond on muutunud kristlusevastaseks. Tegelikkuses ei tohiks valitsuse ametlik seisukoht olla mitte 'vastane', vaid 'mitte' - erinevus, mida see rühm ei tunnista.
Kõikide teiste religioonide esindajate, aga ka ateistide ja paljude mõistlike kristlaste jaoks oleks jõulude ilmalikuks pühaks kuulutamine oluline liikumine, mille eesmärk on kõrvaldada edev ja ebaseaduslik väide, et Ameerika on kristlikel väärtustel põhinev kristlik rahvas.
Ja on raske mõista, milline oleks tegelik oht fundamentalistlikele kristlastele. Jõulude religioosset tähendust on pühade kommertsialiseerimine juba suuresti vähendanud ja selle ametlikuks ilmalikuks pühaks kuulutamine ei takistaks kristlasi seda nii vagaselt tähistamast, kui nad soovivad. Selle lähenemisviisi mõistlikkus näib aga liiga sageli olevat kadunud rühma jaoks, kes ei otsi mitte ainult usuvabadust, vaid soovib oma religiooni kõigile teistele peale suruda.
Seotud kohtuasjad
(1993)
Seitsmenda ringkonna apellatsioonikohtu andmetel on valitsusel lubatud anda töötajatele tasulise puhkuse päevana usupüha, kuid ainult siis, kui valitsus suudab anda legitiimse ilmaliku eesmärgi selle päeva valimiseks mõne muu päeva asemel.
(1999)
Kas Ameerika Ühendriikide valitsuse tunnustamine on põhiseadusega kooskõlas jõulud ametliku palgalise puhkusena? Ateistlik advokaat Richard Ganulin väitis, et see pole nii, ja esitas hagi, kuid USA ringkonnakohus otsustas tema vastu.
