Väikeste prohvetite tutvustus
Väikesed prohvetid on Piibli Vana Testamendi kaheteistkümnest raamatust koosnev kogumik. Need raamatud on Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia . Neid nimetatakse väikesteks prohvetiteks, kuna nad on lühemad kui suured prohvetid, nagu Jesaja ja Jeremija.
Väikesed prohvetid kirjutasid prohvetid, kes elasid Iisraeli ja Juuda kuningriigi lõhestamise ajal. Need on kirjutatud selleks, et hoiatada inimesi nende pattude tagajärgede eest ja julgustada neid pöörduma tagasi Jumala poole. Väikeprohvetid sisaldavad ka ettekuulutusi Messia tuleku ja Iisraeli taastamise kohta.
Väikeprohvetid on Piibli oluline osa ja annavad ülevaate iidse Lähis-Ida ajaloost ja kultuurist. Need on ka lohutuse ja lootuse allikaks neile, kes võitlevad patu ja meeleheitega.
Väikeprohvetid on suurepärane ressurss neile, kes soovivad süvendada oma arusaamist Piiblist ja selle õpetustest. Need annavad ainulaadse vaatenurga Jumala ja tema rahva suhetele ning pakuvad väärtuslikke õppetunde usu ja kuulekuse kohta.
Järeldus
Väikeprohvetid on Piibli oluline osa ja annavad väärtusliku ülevaate iidse Lähis-Ida ajaloost ja kultuurist. Need on lohutuse ja lootuse allikas neile, kes võitlevad patu ja meeleheitega, ning pakuvad väärtuslikke õppetunde usu ja kuulekuse kohta. Väikeprohveteid uurides saame paremini aru Jumala plaanist oma rahva jaoks ja sellest, kuidas me saame elada kooskõlas tema tahtega.
Üks olulisi asju, mida Piibli puhul meeles pidada, on see, et see on rohkem kui üks raamat. See on tegelikult 66 raamatust koosnev kogu, mille on kirjutanud mitme sajandi jooksul umbes 40 erinevat autorit. Piibel sarnaneb paljuski rohkem kaasaskantava raamatukoguga kui üksiku raamatuga. Ja selle teegi parimaks kasutamiseks aitab see mõista, kuidas asjad on üles ehitatud.
Olen varem kirjutanud sellest piibliteksti korraldamisel kasutatud erinevad jaotused . Üks nendest jaotustest hõlmab erinevaid Pühakirjas sisalduvaid kirjandusžanre. Neid on mitu: seaduseraamatud , ajaloolist kirjandust, tarkusekirjandus , prohvetite kirjutised , evangeeliumid, kirjad (kirjad) ja apokalüptilised ennustused.
See artikkel annab lühikese ülevaate Piibli raamatutest, mida tuntakse kui Väikeprohveteid – mis on Vana Testamendi prohvetlike raamatute alamžanr.
Minor ja major
Kui teadlased viitavad Piibli 'prohvetlikele kirjutistele' või 'prohvetlikele raamatutele', räägivad nad lihtsalt Vana Testamendi raamatutest, mille on kirjutanud prohvetid – mehed ja naised, kelle Jumal on valinud edastama Tema sõnumeid konkreetsetele inimestele ja kultuuridele. konkreetsetes olukordades. (jah, Kohtunikud 4:4 identifitseerib Deborah'd prohvetina, seega polnud see poisteklubi.)
aasta sajandite jooksul elasid ja teenisid Iisraelis ja mujal antiikmaailmas sadu prohveteid. Joshua tõotatud maa vallutamine (umbes 1400 eKr) ja elu Jeesus . Me ei tea kõigi nende nimesid ja me ei tea kõike, mida nad tegid – kuid mõned Pühakirja olulised lõigud aitavad meil mõista, et Jumal kasutas suurt sõnumitoojate jõudu, et aidata inimestel Tema tahet teada ja mõista. Nagu see:
Nüüd oli Samaarias suur nälg,3ja Ahab oli kutsunud oma palee administraatori Obadja. (Obadja oli usklik Issandasse.4Sel ajal, kui Iisebel Issanda prohveteid tappis, oli Obadja võtnud sada prohvetit ja peitnud need kahte koopasse, kummassegi viiskümmend, ning varustanud neid toidu ja veega.)
1. Kuningate 18:2-4
Nüüd, kuigi kogu Vana Testamendi perioodi jooksul teenisid sadu prohveteid, on ainult 16 prohvetit, kes kirjutasid raamatuid, mis lõpuks lisati Jumala Sõnasse. Need on: Jesaja, Jeremija, Hesekiel, Taaniel, Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk , Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia. Kõik nende kirjutatud raamatud on pealkirjastatud nende nime järgi. Niisiis, Jesaja kirjutas Jesaja raamatu. Ainus erand on Jeremija, kes kirjutas Jeremija raamatujaNutulaulude raamat.
Nagu ma varem mainisin, on prohvetlikud raamatud jagatud kahte ossa: suuremad prohvetid ja Väikeprohvetid. See ei tähenda, et üks prohvetite kogum oleks olnud parem või tähtsam kui teine. Pigem on peaprohvetite iga raamat pikk, samas kui Väikeprohvetite raamatud on suhteliselt lühikesed. Mõisted 'suur' ja 'väike' on lihtsalt pikkuse, mitte tähtsuse näitajad.
Peamised prohvetid koosnevad järgmisest viiest raamatust: Jesaja, Jeremija, Nutulaulud, Hesekiel ja Taaniel. See tähendab, et Väikeprohvetites on 11 raamatut, mida ma allpool tutvustan.
Väikesed prohvetid
Siin on ilma pikema jututa lühike ülevaade 11 raamatust, mida me nimetame Väikeprohvetiteks.
Hoosea raamat: Hoosea on Piibli üks ennekuulmatumaid raamatuid. Põhjus on selles, et see loob paralleeli Hoosea abielu abielurikkuja naisega ja Iisraeli vaimse truudusetuse vahel Jumalale ebajumalate kummardamise osas. Hoosea peamine sõnum oli süüdistus põhjakuningriigi juutidele Jumalast eemaldumises suhtelise turvalisuse ja õitsengu perioodil. Hoosea teenis aastatel 800–700 eKr. Ta teenis peamiselt Iisraeli põhjaosa kuningriiki, mida ta nimetas Efraimiks.
Joeli raamat: Joel teenis iisraellaste lõunapoolset kuningriiki, mida kutsuti Juudaks, kuigi teadlased pole kindlad, millal ta täpselt elas ja teenis – me teame, et see oli enne seda, kui Babüloonia armee Jeruusalemma hävitas. Nagu enamik väiksemaid prohveteid, kutsus Joel inimesi üles kahetsema oma ebajumalakummardamist ja pöörduma tagasi ustavalt Jumalale. Joeli sõnumi juures on kõige tähelepanuväärsem see, et ta rääkis saabuvast „Issanda päevast”, mil inimesed kogevad Jumala kohut. See ennustus rääkis algselt kohutavast jaaniusside katkust, mis kahjustab Jeruusalemma, kuid see nägi ette ka babüloonlaste suuremat hävingut.
Amose raamat: Aamos teenis Iisraeli põhjapoolset kuningriiki umbes aastal 759 eKr, mis tegi temast Hoosea kaasaegse. Aamos elas Iisraeli õitsengu päeval ja tema peamine sõnum oli, et iisraellased olid oma materiaalse ahnuse tõttu loobunud õigluse kontseptsioonist.
Obadja raamat: Muide, see ei olnud ilmselt seesama Obadja, keda mainiti ülal 1. Kuningate 18. peatükis. Obadja teenimine leidis aset pärast seda, kui babüloonlased olid Jeruusalemma hävitanud, ja ta kuulutas edomlaste (Iisraeli vaenuliku naabri) üle kohut selle hävitamisele kaasaaitamise eest. Obadja teatas ka, et Jumal ei unusta oma rahvast isegi nende vangistuses.
Joona raamat: Tõenäoliselt kõige kuulsam väikeprohvet, selles raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult prohveti Joona seiklusi, kes ei tahtnud kuulutada Jumala sõnumit assüürlastele Niinives – see oli sellepärast, et Joona kartis, et niinevlased parandavad meelt ja väldivad Jumala viha. Joona püüdis kunagi Jumala eest põgeneda, kuid lõpuks kuuletus.
Miika raamat: Miika oli Hoosea ja Aamose kaasaegne, teenides umbes aastal 750 eKr. Miika raamatu põhisõnum on, et nii Jeruusalemma kui ka Samaaria (Põhja kuningriigi pealinn) jaoks oli kohus tulemas. Inimeste truudusetuse tõttu kuulutas Miika, et kohtuotsus tuleb vaenlase armee kujul, kuid ta kuulutas pärast kohtuotsust ka sõnumit lootusest ja taastumisest.
Nahumi raamat: Prohvetina saadeti Nahum kutsuma Assüüria – eriti nende pealinna Niineve – rahvast meeleparandusele. See juhtus umbes 150 aastat pärast seda, kui Joona sõnum oli pannud niinivelased meelt parandama, nii et nad pöördusid tagasi oma varasema ebajumalakummardamise juurde.
Habakuki raamat: Habakuk oli prohvet Juuda kuningriigi lõunaosas aastatel vahetult enne seda, kui babüloonlased Jeruusalemma hävitasid. Habakuki sõnum on prohvetite seas ainulaadne, sest see sisaldab palju Habakuki küsimusi ja pettumusi, mis on suunatud Jumalale. Habakuk ei saanud aru, miks Juuda rahval jätkus edu, kuigi nad olid hüljanud Jumala ega pidanud enam õiglust.
Sefanja raamat: Sefanja oli prohvet kuningas Joosija õukonnas Juuda kuningriigi lõunaosas, arvatavasti aastatel 640–612 e.m.a. Tal oli õnn teenida jumalakartliku kuninga valitsusajal; siiski kuulutas ta ikkagi sõnumit Jeruusalemma peatsest hävingust. Ta kutsus inimesi tungivalt üles meelt parandama ja pöörduma tagasi Jumala poole. Ta pani aluse ka tulevikule, kuulutades, et Jumal kogub oma rahvast 'jäänuseid' isegi pärast seda, kui Jeruusalemma üle kohtuotsus oli toimunud.
Haggai raamat: Hilisema prohvetina teenis Haggai umbes 500 eKr. -- aeg, mil paljud juudid hakkasid pärast Babüloni vangistamist Jeruusalemma tagasi pöörduma. Haggai peamine sõnum oli mõeldud rahva õhutamiseks üles ehitama üles Jumala tempel Jeruusalemmas, avades seeläbi ukse vaimsele ärkamisele ja uuendatud jumalakummardamisele.
Sakarja raamat: Haggai kaasaegsena tõukas Sakarja ka Jeruusalemma rahvast templit uuesti üles ehitama ja alustama oma pikka teekonda tagasi vaimse ustavuse poole Jumalaga.
Malakia raamat: Umbes aastal 450 eKr kirjutatud Malakia raamat on Vana Testamendi viimane raamat. Malachi teenis umbes 100 aastat pärast seda, kui Jeruusalemma rahvas vangistusest naasis ja templi uuesti üles ehitas. Kahjuks sarnanes tema sõnum varasemate prohvetite omadega. Inimesed olid taas Jumala suhtes apaatseks muutunud ja Malakia õhutas neid meelt parandama. Malakia (ja tegelikult kõik prohvetid) rääkis inimeste suutmatusest pidada kinni oma lepingust Jumalaga, mis teeb tema sõnumist suurepärase silla Uude Testamenti – kus Jumal sõlmis oma rahvaga uue lepingu oma rahva surma ja ülestõusmise kaudu. Jeesus.