Sissejuhatus Matteuse raamatusse

The Matteuse raamat on üks neljast Piibli Uue Testamendi evangeeliumist. See on esimene raamat Uues Testamendis ja see on omistatud apostel Matteusele. Arvatakse, et see on kirjutatud aastatel 45–80 pKr.

Raamat on jagatud 28 peatükiks ja viieks osaks. Esimene osa on Jeesuse sugupuu, teine ​​osa on Jeesuse sünnilugu, kolmas osa on lugu Jeesuse teenimisest, neljas osa on lugu Jeesuse surmast ja ülestõusmisest ning viies osa on lugu Jeesuse teenistusest. Jeesuse taevaminemise lugu.

Matteuse raamat sisaldab palju Piibli kuulsamaid lugusid, nagu mäejutlus, meieisapalve, tähendamissõna Külvajast ja tähendamissõna halastajast samaarlasest. See sisaldab ka paljusid Jeesuse õpetusi, nagu õndsuskuulutused ja kuldreegel.

Matteuse raamat on oluline teabeallikas Jeesuse elu ja õpetuste kohta. See on kristliku usu oluline osa ja seda kasutatakse sageli Jeesuse õpetuste uurimiseks ja mõistmiseks. See on ka kristlastele oluline inspiratsiooni- ja juhatusallikas.

On tõsi, et iga raamat Piiblis on võrdselt tähtis, sest iga Piibli raamat pärineb Jumalalt . Siiski on mõned piibliraamatud, millel on eriline tähendus nende asukoha tõttu Pühakirjas. 1. Moosese raamat ja Ilmutusraamat on peamised näited, kuna need toimivad Jumala Sõna raamatuotsingutena – need näitavad nii Tema loo algust kui ka lõppu.

Matteuse evangeelium on Piibli teine ​​struktuurselt oluline raamat, kuna see aitab lugejatel Vanast Testamendist Uude Testamendisse üle minna. Tegelikult on Matteus eriti oluline, sest see aitab meil mõista, kuidas kogu Vana Testament viib tõotuse ja Jeesuse Kristuse isikuni.

Võtme faktid

Autor: Nagu paljud Piibli raamatud, on ka Matteus ametlikult anonüümne. See tähendab, et autor ei avalda kunagi oma nime tekstis otse. See oli antiikmaailmas levinud praktika, mis sageli väärtustas kogukonda rohkem kui individuaalseid saavutusi.

Ajaloost teame aga ka seda, et koguduse kõige varasemad liikmed mõistsid Matteust evangeeliumi autorina, millele lõpuks tema nimi anti. Varased kirikuisad tunnustasid Matteust autorina, kirikuajalugu on tunnistanud Matteuse autoriks ning on palju sisemisi vihjeid, mis viitavad Matteuse rollile oma evangeeliumi kirjutamisel.

Niisiis, kes oli Matthew? Tema loost saame natuke õppida tema enda evangeeliumist:

⁹Kui Jeesus sealt edasi läks, nägi ta Matteuse-nimelist meest tölnerputka juures istumas. 'Järgne mulle,' ütles ta talle ja Matthew tõusis püsti ja järgnes talle.¹⁰Kui Jeesus Matteuse majas õhtust sõi, tulid paljud tölnerid ja patused ning sõid koos tema ja ta jüngritega.
Matteuse 9:9-10

Matteus oli enne Jeesusega kohtumist maksukoguja. See on huvitav, sest juudi kogukonnas olid maksukogujad sageli põlatud. Nad töötasid roomlaste nimel maksude kogumise nimel – sageli saatsid Rooma sõdurid nende kohustusi. Paljud maksukogujad olid inimestelt kogutud maksude summa osas ebaausad, otsustades jätta lisatasud endale. Me ei tea muidugi, kas see Matteuse kohta tõsi oli, kuid võime öelda, et tema roll maksukogujana poleks pannud teda armastama ega austama inimesed, keda ta Jeesusega teenides kohtas.

Kuupäev: Küsimus, millal Matteuse evangeelium kirjutati, on oluline. Paljud kaasaegsed teadlased usuvad, et Matteus pidi oma evangeeliumi kirjutama pärast Jeruusalemma langemist aastal 70 pKr. Seda seetõttu, et Jeesus ennustab templi hävimist aastal Matteuse 24:1-3 . Paljudele õpetlastele ei meeldi mõte, et Jeesus ennustas üleloomulikult templi tulevast langemist või et Matteus pani selle ennustuse kirja, ilma et oleks näinud selle täitumist.

Ent kui me ei välista Jeesuse võimet tulevikku ennustada, on nii teksti sees kui ka väljaspool mitmeid tõendeid, mis viitavad sellele, et Matteus kirjutas oma evangeeliumi aastatel 55–65 pKr. See kuupäev loob parema seose Matteuse ja teiste evangeeliumide (eriti Markuse) vahel ning selgitab paremini tekstis sisalduvaid võtmeisikuid ja kohti.

Mida me teame, on see, et Matteuse evangeelium oli kas teine ​​või kolmas ülestähendust Jeesuse elust ja teenistusest. Esimesena kirjutati Markuse evangeelium, kusjuures nii Matteus kui ka Luukas kasutasid Markuse evangeeliumi peamise allikana. Johannese evangeelium kirjutati palju hiljem, esimese sajandi lõpus.

[Märkus: vaatamiseks klõpsake siin kui iga Piibli raamat kirjutati .]

Taust : meeldib teised evangeeliumid , oli Matteuse raamatu põhieesmärk jäädvustada Jeesuse elu ja õpetus. Huvitav on märkida, et Matteus, Markus ja Luukas on kõik kirjutatud ühe põlvkonna kohta pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist. See on oluline, sest Matteus oli Jeesuse elu ja teenistuse esmane allikas; ta oli enda kirjeldatud sündmuste juures kohal. Seetõttu on tema rekord ajalooliselt väga usaldusväärne.

Maailm, milles Matteus oma evangeeliumi kirjutas, oli keeruline nii poliitiliselt kui ka usuliselt. Kristlus kasvas kiiresti pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, kuid kirik hakkas alles Jeruusalemmast väljapoole levima, kui Matteus kirjutas oma evangeeliumi. Lisaks olid juudi usujuhid algkristlasi Jeesuse ajast peale taga kiusanud – mõnikord kuni vägivalla ja vangistuseni (vt. Apostlite teod 7:54-60 ). Kuid ajal, mil Matteus kirjutas oma evangeeliumi, hakkasid kristlased kogema ka Rooma impeeriumi tagakiusamist.

Lühidalt, Matteus salvestas loo Jeesuse elust ajal, mil vähesed inimesed olid tegelikult olnud elus, et Jeesuse imesid pealt näha või Tema õpetusi kuulda. See oli ka aeg, mil neid, kes valisid kogudusega liitudes Jeesust järgida, surus üha kasvav tagakiusamine alla.

Peamised teemad

Matteus pidas oma evangeeliumi kirjutades silmas kahte peamist teemat või eesmärki: elulugu ja teoloogia.

Matteuse evangeelium oli vägagi mõeldud Jeesuse Kristuse elulooks. Matteus näeb vaeva, et rääkida Jeesuse lugu maailmale, mis pidi seda kuulma – sealhulgas Jeesuse sünnist, Tema perekonnast, Tema avalikust tegevusest ja õpetustest, Tema vahistamise ja hukkamise tragöödiast ning Tema ülestõusmise imest.

Samuti püüdis Matteus oma evangeeliumi kirjutades olla täpne ja ajalooliselt ustav. Ta pani Jeesuse loo taustaks oma aja reaalses maailmas, sealhulgas väljapaistvate ajalooliste isikute nimed ja paljud kohad, mida Jeesus oma teenistuse jooksul külastas. Matthew kirjutas ajalugu, mitte legendi ega pikka lugu.

Matthew aga ei kirjutanudlihtsaltajalugu; tal oli oma evangeeliumiga ka teoloogiline eesmärk. Nimelt tahtis Matteus omaaegsele juudi rahvale näidata, et Jeesus on tõotatud Messias -- Jumala valitud rahva, juutide kauaoodatud Kuningas.

Tegelikult tegi Matteus selle eesmärgi selgelt oma evangeeliumi esimesest salmist:

See on Jeesuse Messia, Taaveti poja, Aabrahami poja sugupuu.
Matteuse 1:1

Jeesuse sündimise ajaks oli juudi rahvas oodanud tuhandeid aastaid, et Messias, mille Jumal oli lubanud, taastab oma rahva varanduse ja juhib neid oma tõelise Kuningana. Nad teadsid Vanast Testamendist, et Messiast saab Aabrahami järeltulija (vt 1. Moosese 12:3 ) ja kuningas Taaveti perekonnaliige (vt 2. Saamueli 7:12-16 ).

Matteus seadis südameasjaks Jeesuse volikirjade kinnitamise kohe alguses, mistõttu 1. peatüki sugupuu jälgib Jeesuse põlvnemist Joosefist Taaveti ja Aabrahamini.

Matteus rõhutas mitmel korral ka muid viise, kuidas Jeesus täitis erinevaid Vana Testamendi Messia prohvetikuulutusi. Jeesuse elulugu rääkides lisas ta sageli toimetuse märkuse, et selgitada, kuidas konkreetne sündmus oli seotud iidsete ettekuulutustega. Näiteks:

¹³Kui nad olid läinud, ilmus Joosepile unes Issanda ingel. 'Tõuse üles,' ütles ta, 'võtke laps ja tema ema ning põgenege Egiptusesse. Jääge sinna, kuni ma teile ütlen, sest Heroodes otsib last, et ta tappa.'
¹⁴Siis ta tõusis üles, võttis öösel lapse ja tema ema ning lahkus Egiptusesse,^viisteistkus ta viibis kuni Heroodese surmani. Ja nõnda läks täide, mida Issand oli öelnud prohveti kaudu: 'Egiptusest välja kutsusin ma oma pojale.'
¹⁶Kui Heroodes mõistis, et maagid olid ta üle kavaldanud, oli ta raevukas ja andis käsu tappa Petlemmas ja selle lähiümbruses kõik kaheaastased ja nooremad poisid, vastavalt ajale, mille ta oli teadjatelt õppinud.¹⁷ Siis läks täide see, mis oli öeldud prohvet Jeremija kaudu:
¹⁸'Raamas on kuulda häält,
nutt ja suur lein,
Rachel nutab oma lapsi
ja keeldudes lohutamast,
sest neid pole enam.'
Matteuse 2:13-18 (rõhutus lisatud)

Võtmesalmid

Matteuse evangeelium on Uue Testamendi üks pikimaid raamatuid ja see sisaldab mitmeid olulisi Pühakirja lõike – nii Jeesuse kõneldud kui ka Jeesusest. Selle asemel, et loetleda paljusid neid salme siin, lõpetuseks paljastan Matteuse evangeeliumi struktuuri, mis on oluline.

Matteuse evangeeliumi võib jagada viieks suureks „diskursuseks” ehk jutluseks. Kokkuvõttes esindavad need diskursused Jeesuse õpetuse põhiosa Tema avaliku tegevuse ajal:

1. Mäejutlus ( peatükid 5-7 ). Sageli kirjeldatakse kui maailma kuulsaim jutlus , sisaldavad need peatükid mõningaid Jeesuse kuulsamaid õpetusi, sealhulgas õndsuskuulutused .
2. Juhised kaheteistkümnele ( 10. peatükk ). Siin andis Jeesus oma peamistele jüngritele olulist nõu, enne kui nad saatis nad oma avalikku teenistusse.
3. Tähendamissõnad kuningriigist ( 13. peatükk ). Tähendamissõnad on lühikesed lood, mis illustreerivad ühte peamist tõde või põhimõtet. Matteuse evangeeliumi 13. peatükk sisaldab tähendamissõna külvajast, tähendamissõna umbrohtudest, sinepiseemnest, tähendamissõna peidetud varandusest ja palju muud.
4. Veel mõistujutte kuningriigist ( 18. peatükk ). See peatükk sisaldab tähendamissõna hulkuvast lambast ja tähendamissõna halastamatust sulasest.
5. Olivet Diskursus ( peatükid 24-25 ). Need peatükid on sarnased mäejutlusega, kuna need esindavad ühtset jutlust või Jeesuse õpetamiskogemust. See jutlus peeti vahetult enne Jeesuse vahistamist ja ristilöömist.

Lisaks ülalkirjeldatud võtmesalmidele sisaldab Matteuse raamat kahte kõige tuntumat kirjakohta kogu Piiblist: Suurt käsku ja Suurt korraldust.