Kuidas suhtutakse saatanasse judaismis
Saatan on judaismis tegelane, keda peetakse kurjuse jõuks. Ta on Jumala vastane ja teda peetakse kogu maailmas toimuva kurja ja kannatuste allikaks. Heebrea Piiblis nimetatakse Saatanat 'Vastaseks' või 'Süüdistajaks' ning ta on kiusatuse ja hävitamise kuju. Teda tuntakse ka kui 'pimeduse printsi' ja arvatakse, et ta on Jumala ingel, kes mässas Tema vastu.
Saatan juutide uskumustes
Juutide uskumustes nähakse saatanat võimsa ja ohtliku jõuna, kes püüab pidevalt inimesi Jumalast eemale juhtida ja pattu teha. Usutakse, et ta on kõige kurja ja kannatuste allikas maailmas. Teda nähakse ka kui kiusajat, kes püüab inimesi Jumala teelt eemale juhtida.
Saatan juudi kirjanduses
Saatan on juudi kirjanduses silmapaistev tegelane, kes esineb Piiblis, Talmudis ja teistes juudi tekstides. Piiblis kujutatakse Saatanat võimsa ja ohtliku jõuna, kes püüab pidevalt inimesi Jumalast eemale juhtida ja pattu teha. Teda nähakse ka kui kiusajat, kes püüab inimesi Jumala teelt eemale juhtida.
Järeldus
Judaismis nähakse saatanat võimsa ja ohtliku jõuna, kes püüab pidevalt inimesi Jumalast eemale juhtida ja pattu teha. Teda nähakse kogu maailma kurjuse ja kannatuste allikana ning ta on juudi kirjanduses silmapaistev isiksus. Saatan on kiusatuse ja hävitamise kuju ning arvatakse, et ta on Jumala ingel, kes mässas Tema vastu.
Saatan on tegelane, kes esineb ususüsteemides paljud religioonid , kaasa arvatud kristlus ja islam . Judaismis ei ole 'saatan' tundlik olend, vaid metafoor kurjale kalduvusele –yetzer hara– mis eksisteerib igas inimeses ja ahvatleb meid valesti tegema.
Saatan kui Yetzer Hara metafoor
Heebrea sõna 'saatan' (שָּׂטָן) tõlkes tähendab 'vaenlane' ja pärineb heebrea verbist, mis tähendab 'vastandama' või 'takistama'.
Juutide arvates on üks asi, mille vastu juudid iga päev võitlevad, 'kurja kalduvus', mida tuntakse ka kuiyetzer hara(Kurjuse loomine, 1. Moosese 6:5). Theyetzer haraei ole jõud ega olend, vaid viitab pigem inimkonna loomupärasele võimele teha maailmas kurja. Mõiste saatan kasutamine selle impulsi kirjeldamiseks pole aga kuigi levinud. Teisest küljest nimetatakse 'head kallet'yetzer ha'tov(hea loomine).
Viiteid 'saatanale' võib leida mõnes õigeusu ja konservatiivses palveraamatus, kuid neid peetakse inimkonna olemuse ühe aspekti sümboolseks kirjelduseks.
Saatan kui tundlik olend
Saatan esineb tõelise olendina kogu maailmas vaid kaks korda Heebrea piibel , Iiobi raamatus ja Sakarja raamatus (3:1–2). Mõlemal juhul on kuvatav terminha' saatan, kooshaolles määrav artikkel 'the.' Selle eesmärk on näidata, et terminoloogia viitab olendile. See olend erineb aga suuresti kristlikus või islami mõtteviisis leiduvast tegelasest, keda tuntakse Saatana või kuradina.
Iiobi raamatus kujutatakse Saatanat kui vastast, kes mõnitab Iiobi-nimelise õige mehe (אִיּוֹב, heebrea keeles Iyov) vagadust. Ta ütleb Jumalale, et ainus põhjus, miks Iiob on nii religioosne, on see, et Jumal on andnud talle elu, mis on täis õnnistusi.
„Aga pane oma käsi kõige peale, mis tal on, ja ta neab sind näkku” (Iiob 1:11).
Jumal võtab Saatana panuse vastu ja laseb Saatanal sadada Iiobile igasugust ebaõnne: tema pojad ja tütred surevad, ta kaotab oma varanduse, teda vaevavad valusad paised. Kuigi inimesed käsivad Iiobil Jumalat needa, keeldub ta sellest. Kogu raamatus nõuab Iiob, et Jumal ütleks talle, miks kõik need kohutavad asjad temaga juhtuvad, kuid Jumal ei vasta enne peatükki 38 ja 39.
'Kus sa olid, kui ma maailma rajasin?' Jumal küsib Iiobilt: 'Ütle mulle, kui sa nii palju tead' (Iiob 38:3-4).
Iiob on alandlik ja tunnistab, et on rääkinud asjadest, millest ta aru ei saa.
Iiobi raamat maadleb keerulise küsimusega, miks lubab Jumal maailmas kurja. See on ainuke raamat heebrea piiblis, mis mainib 'saatanat' mõistusliku olevusena. Idee saatanast kui olendist, kes valitseb metafüüsilise valdkonna üle, ei leidnud judaismis kunagi pähe.
Muud viited saatanale Tanakhis
Raamatus on veel kaheksa viidet saatanale Heebrea kaanon , sealhulgas kaks, mis kasutavad terminoloogiat tegusõnana ja ülejäänud, mis kasutavad seda terminit „vastasele” või „takistajale” viitamiseks.
Tegusõna vorm:
- 4. Moosese 22:22 = Issanda ingel saadetakse 'saatana' Bileami juurde, mis tähendab, et takistab teda tema teekonnal
- Numbrid 22:32 = kasutatakse jälle tegusõnana, mis tähendab Bileamit 'tõrjuda'
Nimisõna vorm:
- 1. Saamueli 29:4 = viitab sellele, et Taavetist sai sõjas vilistite vastane
- 2. Saamueli 19:23 = viitab Seruja poegadele, kes said Taavetile takistuseks
- 1. Kuningate 5:18 = Saalomon kirjutab Hiiamile, teatades, et pole olemas 'vastaseid'
- 1. Kuningate 11:14 = 'Ja Issand tõstis 'vastase' edomlase Saalomoni, Hadadi vastu; ta oli Edomi kuninglikust suguvõsast.
- 1. Kuningate 11:23 = 'Ja Jumal tõstis (Taaveti) vastu 'vastase', Eliada poja Resoni, kes oli põgenenud oma isanda Sooba kuninga Hadadeseri eest.
- 1. Kuningate 11:25 = 'Ja (Reson) oli kogu Saalomoni 'vaenlane' Iisraelile Hadadi tekitatud kurjuse ajal ning ta jälestas Iisraeli ja valitses Araami üle.'
- Psalm 109:6 = 'Pane õel mees tema üle ja 'vaenlane' seisagu tema paremal käel.'
- 1Ajaraamat 21:1 = 'Nüüd tõusis saatan Iisraeli peale ja ta sundis Taavetit Iisraeli üle lugema.')
Kokkuvõtteks võib öelda, et judaism on nii rangelt monoteistlik, et rabid seisid vastu kiusatusele iseloomustada autoriteediga kedagi teist peale Jumala. Pigem on Jumal nii hea kui ka kurja looja ning inimkonna enda asi on valida, millist teed minna.