Religiooni funktsionaalne definitsioon
Religioon on keeruline nähtus, mida on uuritud sajandeid. Seda määratletakse sageli kui uskumuste, tavade ja rituaalide kogumit, mida jagab rühm inimesi. Religiooni funktsionaalne määratlus on viis vaadelda religiooni kui sotsiaalsete ja kultuuriliste tavade süsteemi, mis aitab säilitada sotsiaalset korda ja stabiilsust.
See määratlus keskendub religiooni rollile ühiskonnas, mitte selle uskumustele või rituaalidele. See viitab sellele, et religioon on vahend, mida ühiskond kasutab korra ja stabiilsuse säilitamiseks. See on viis pakkuda oma liikmetele identiteedi, eesmärgi ja tähenduse tunnet.
Religiooni võib vaadelda kui ühtekuuluvus- ja kogukonnatunde loomise viisi. See võib pakkuda ka mugavus- ja turvatunnet raskustes. See võib anda moraalse käitumisjuhise ja väärtuste kogumi, mille järgi elada. Religioon võib ka ebaõnne ajal pakkuda lootust ja optimismi.
Religiooni võib vaadelda ka järjepidevuse ja traditsiooni tunde loomise viisina. See võib anda oma liikmetele identiteedi- ja eesmärgitunde. See võib kaose ajal pakkuda ka korra ja stabiilsuse tunnet.
Religiooni funktsionaalne määratlus on kasulik viis vaadelda religiooni kui sotsiaalsete ja kultuuriliste tavade süsteemi, mis aitab säilitada sotsiaalset korda ja stabiilsust. See viitab sellele, et religioon on vahend, mida ühiskond kasutab korra ja stabiilsuse säilitamiseks ning oma liikmetele identiteedi-, eesmärgi- ja tähendustunde pakkumiseks.
Üks levinud viis religiooni määratlemiseks on keskenduda nn funktsionaalsetele määratlustele: need on määratlused, mis rõhutavad viisireligioontegutseb inimelus. Funktsionaalse määratluse koostamisel tuleb küsida, mida religioon teeb - tavaliselt psühholoogiliselt või sotsiaalselt.
Funktsionaalsed definitsioonid
Funktsionaalsed määratlused on nii levinud, et enamiku religiooni akadeemilisi määratlusi võib liigitada psühholoogilisteks või sotsioloogilisteks. Psühholoogilised määratlused keskenduvad viisidele, kuidas religioon mängib rolli usklike vaimses, emotsionaalses ja psühholoogilises elus. Mõnikord kirjeldatakse seda positiivselt (näiteks vaimse tervise säilitamise vahendina kaootilises maailmas) ja mõnikord negatiivselt (näiteks Freudi selgituses religioonist kui neuroosi tüübist).
Sotsioloogilised definitsioonid
Väga levinud on ka sotsioloogilised määratlused, mille on populaarseks teinud sotsioloogide nagu Emile Durkheim ja Max Weber töö. Nende teadlaste sõnul saab religiooni kõige paremini määratleda selle järgi, kuidas see ühiskonda mõjutab või kuidas usklikud seda sotsiaalselt väljendavad. Sel viisil ei ole religioon lihtsalt isiklik kogemus ega saa eksisteerida üksiku indiviidiga; pigem eksisteerib see ainult sotsiaalsetes kontekstides, kus on mitu usklikku, kes tegutsevad kooskõlastatult.
Funktsionalistlikust vaatenurgast religioon ei eksisteeri selleks, et selgitada meie maailma, vaid pigem selleks, et aidata meil maailmas ellu jääda, kas meid sotsiaalselt sidudes või psühholoogiliselt ja emotsionaalselt toetades.RituaalidNäiteks võib eksisteerida selleks, et mõjutada meie maailma, tuua meid kõiki kokku või säilitada kaootilises eksistentsis meie mõistust.
Psühholoogilised ja sotsioloogilised definitsioonid
Nii psühholoogiliste kui ka sotsioloogiliste definitsioonide üheks probleemiks on see, et neid on võimalik rakendada peaaegu igale uskumussüsteemile, kaasa arvatud neile, mis ei tundu meile kuigivõrd religioonide moodi. Kas kõik, mis aitab meil vaimset tervist säilitada, on religioon? Kindlasti mitte. Kas kõik, mis hõlmab sotsiaalseid rituaale ja mis struktureerib sotsiaalset moraali, on religioon? Jällegi, see tundub vaevalt tõenäoline - selle määratluse järgi kvalifitseeruksid skaudid.
Teine levinud etteheide on see, et funktsionaalsed määratlused on oma olemuselt redutseerivad, kuna need taandavad religiooni teatud käitumistele või tunnetele, mis ei ole oma olemuselt religioossed. See häirib paljusid teadlasi, kes on reduktsionismi vastu üldpõhimõttel, kuid on murettekitav ka muudel põhjustel. Lõppude lõpuks, kui religiooni saab taandada paarile täiesti mittereligioossele tunnusele, mis eksisteerivad paljudes teistes mittereligioossetes süsteemides, kas see tähendab, et religioonis pole midagi ainulaadset? Kas peaksime järeldama, et vahet religioossete ja mittereligioosne uskumuste süsteemid on kunstlikud?
Sellegipoolest ei tähenda see, et religiooni psühholoogilised ja sotsioloogilised funktsioonid poleks olulised – funktsionaalsetest määratlustest ei pruugi piisata, kuid tundub, et neil on meile midagi asjalikku öelda. Olenemata sellest, kas need on liiga ebamäärased või liiga spetsiifilised, keskenduvad funktsionaalsed määratlused ikkagi millelegi, mis on religioossete veendumuste süsteemide jaoks väga oluline. Kindel arusaam religioonist ei saa piirduda sellise määratlusega, vaid see peaks sisaldama vähemalt selle arusaamu ja ideid.
Üks levinud viis religiooni määratlemiseks on keskenduda funktsionaalsetele määratlustele: need on määratlused, mis rõhutavad religiooni toimimist inimelus. Funktsionaalse määratluse koostamisel tuleb küsida, mida religioon teeb - tavaliselt psühholoogiliselt või sotsiaalselt.
Tsitaat
Allpool on erinevad lühikesed tsitaadid filosoofidelt ja religiooniteadlastelt, mis püüavad seda tabada religiooni olemus funktsionalistlikust vaatenurgast:
Religioon on sümboolsete vormide ja tegude kogum, mis seovad inimese tema eksistentsi ülima seisundiga. - Robert Bellah
Religioon on...katse väljendada headuse täielikku reaalsust meie olemise iga aspekti kaudu. - F.H. Bradley
Kui ma viitan religioonile, pean ma silmas grupijumalateenistuse traditsiooni (vastupidiselt individuaalsele metafüüsikale), mis eeldab tunde olemasolu, mis on väljaspool inimkonda ja mis on võimeline toimima väljaspool loodusteaduse vaadeldud põhimõtteid ja piire, ning lisaks, traditsioon, mis esitab oma järgijatele teatud nõudmisi. - Stephen L. Carter
Religioon on ühtne kogum uskumusi ja tavasid, mis on seotud pühade asjadega, see tähendab eraldatud asjadega ning keelatud uskumuste ja tavadega, mis ühendavad ühtseks moraalseks kogukonnaks, mida nimetatakse kirikuks, ja kõik need, kes neile järgivad. - Emile Durkheim
Kogu religioon... pole midagi muud kui nende väliste jõudude fantastiline peegeldus inimeste meeltes, mis juhivad nende igapäevast elu, peegeldus, milles maapealsed jõud omandavad üleloomulike jõudude kuju. - Friedrich Engels
Religioon on katse saavutada kontroll sensoorse maailma üle, millesse me oleme paigutatud, soovimaailma abil, mille oleme enda sees bioloogiliste ja psühholoogiliste vajaduste tulemusena välja arendanud... Kui püütakse religioonile oma koht määrata. inimese evolutsioonis näib see... paralleel neuroosiga, mille tsiviliseeritud indiviid peab läbima oma teel lapsepõlvest täiskasvanuks. - Sigmund Freud
Religioon on: (1) sümbolite süsteem, mis toimib selleks, et (2) luua inimestes võimsaid, kõikehõlmavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone, (3) formuleerides arusaamu üldisest eksistentsikorrast ja (4) riietades neid arusaamu. sellise faktilisuse auraga, et (5) tunduvad meeleolud ja motivatsioonid kordumatult realistlikud. - Clifford Geertz
Antropoloogi jaoks seisneb religiooni tähtsus selles, et see võib olla üksikisiku või rühma jaoks üldiste, kuid samas omanäoliste arusaamade allikas maailmast, minast ja nendevahelistest suhetest ühelt poolt ... selle aspekti mudel ... ja juurdunud, mitte vähem eristavate 'vaimsete' dispositsioonide mudel ... selle aspekti mudel ... teisalt. - Clifford Geertz
Religioon on rõhutud olendi ohkamine, südametu maailma süda ja hingetu tingimuste hing. See on rahva oopium. - Karl Marx
Religioon, mida me määratleme kui uskumuste, tavade ja institutsioonide kogumit, mille inimesed on erinevates ühiskondades välja arendanud, niivõrd kui neid saab mõista, vastusena nende elu ja olukorra aspektidele, mida ei usuta empiirilis-instrumentaalses mõttes. olla ratsionaalselt arusaadav ja/või kontrollitav ning millele nad omistavad tähenduse, mis sisaldab mingisugust viidet ... üleloomulikule korrale. - Talcott Parsons
Religioon on üksikisikute või kogukondade tõsine ja sotsiaalne suhtumine võimu või võimudesse, mida nad arvavad omavat lõplikku kontrolli oma huvide ja saatuse üle. - J.B. Pratt
Religioon on institutsioon, mis koosneb kultuurimustrilisest suhtlusest kultuuriliselt postuleeritud üliinimlike olenditega. - Melford E. Spiro
[Religioon on] müüdi abil ratsionaliseeritavate rituaalide kogum, mis mobiliseerib üleloomulikke jõude eesmärgiga saavutada või ära hoida inimese või looduse seisundimuutusi. - Anthony Wallace
Religiooni võib määratleda kui uskumuste ja tavade süsteemi, mille abil rühm inimesi võitleb inimelu ülimate probleemidega. See väljendab nende keeldumist surmale kapituleerumast, pettumuse ees alla andmast, lubamast vaenulikkusel lõhkuda nende inimlikke püüdlusi. - J. Milton Yinger
