Islami viis sammast
The Islami viis sammast on islami usu viis aluspõhimõtet. Need on islami religiooni aluseks ja moslemi vaimseks teekonnaks hädavajalikud. Viis sammast on: Shahadah , Salat , Zakat , Kutsu ja Hajj .
Shahadah
Islami esimene sammas on Shahadah , mis on usu avaldus. See on veendumus, et on ainult üks Jumal ja et Muhammed on Tema sõnumitooja. See on islami usu nurgakivi ja seda tuleb ette kanda siiralt ja veendunult.
Salat
Islami teine sammas on Salat , mis on rituaalne palve. Moslemid peavad palvetama viis korda päevas näoga Meka poole. See palve on jumalateenistus ja usu väljendus.
Zakat
Islami kolmas sammas on Zakat , mis on heategevuse annetamine. Moslemid on kohustatud andma osa oma varandusest abivajajatele. See on heategevus ja viis oma rikkust puhastada.
Kutsu
Islami neljas sammas on Kutsu , mis on paastumise tava. Moslemid peavad ramadaanikuu ajal paastuma. See on vaimse mõtiskluse ja uuenemise aeg.
Hajj
Islami viies sammas on Hajj , mis on palverännak Mekasse. Moslemid peavad vähemalt korra elus tegema palverännaku Mekasse. See on vaimse uuenemise aeg ja viis Allahiga ühenduse loomiseks.
Islami viis sammast on moslemi vaimseks teekonnaks hädavajalikud. Need on islami usu alus ning neid tuleb siiralt ja veendunult järgida.
'Islami viis sammast' on religioossed kohustused, mis loovad moslemi elule raamistiku. Neid ülesandeid täidetakse regulaarselt ja need hõlmavad kohustusi Jumala ees, isikliku vaimse kasvu, vaeste eest hoolitsemise, enesedistsipliini ja ohverdusi.
Araabia keeles 'arkan' (sambad) annavad struktuuri ja hoiavad midagi stabiilselt paigal. Need pakuvad tuge ja kõik peavad olema kohal, et raamistik oleks stabiilselt tasakaalus. Usuartiklid annavad aluse, vastates küsimusele 'mida moslemid usuvad?' Islami viis sammast aitavad moslemitel oma elu selle aluse ümber struktureerida, vastates küsimusele 'kuidas moslemid oma usku igapäevaelus kinnitavad?'
Islami õpetusi islami viie samba kohta leidub Koraanis ja Hadithis. Koraanis ei ole need välja toodud korraliku täppide loeteluna, vaid pigem hajutatud kogu Koraanis ja rõhutatakse nende tähtsust kordamise kaudu.
Prohvet Muhammed mainis autentses jutustuses islami viit sammast ( hadith ):
„Islam on üles ehitatud viiele [sambale]: see annab tunnistust, et peale Allahi pole muud dieeti ja et Muhammed on Allahi Sõnumitooja, palvetab, maksab zakahi, teeb palverännaku majja ja paastub ramadaani ajal” (Hadith) bukhari, moslem).
Uskutse
Esimene kummardamine, mille iga moslem sooritab, on usu kinnitus, mida tuntakse kuitunnistus. Sõna shahaadah tähendab sõna-sõnalt 'tunnistama', nii et suuliselt usku tunnistades antakse tunnistust islami sõnumi ja selle kõige põhilisemate õpetuste tõest. Moslemid kordavad shahaadah'd iga päev mitu korda nii individuaalselt kui ka igapäevases palves ning see on sageli kirjutatud fraas. Araabia kalligraafia .
Inimesed, kes tahavad islamiusku pöörduma tehke seda lihtsalt šahaadi valjusti ette lugedes, eelistatavalt kahe tunnistaja ees. Islami omaksvõtmiseks ei ole muud nõuet ega eeldustseremooniat. Moslemid püüavad ka öelda või kuulda neid sõnu viimasena, enne kui nad surevad.
Salat (palve)
Igapäevane palve on moslemi elus proovikivi. Islamis palvetatakse otse ja üksi Allahi poole, otse, ilma ühegi vahendaja või eestkostjata. Moslemid võtavad viis korda päevas aega, et suunata oma süda jumalateenistusele. Palveliigutused – seistes, kummardades, istudes ja kummardades – esindavad alandlikkust Looja ees. Palvesõnad hõlmavad kiitvaid ja tänusõnu Allahile, Koraani salme ja isiklikke palveid.
Zakat (almustandmine)
Koraanis mainitakse vaestele heategevuseks andmist sageli käsikäes igapäevase palvega. Moslemite põhilises veendumuses on kesksel kohal, et kõik, mis meil on, pärineb Allahilt ja seda ei saa koguda ega ihaldada. Peaksime tundma õnnistust kõige eest, mis meil on, ja olema valmis jagama seda vähem õnnelikega. Heategevus on igal ajal soovitatav, kuid teatud minimaalse netoväärtuse saavutajate jaoks on nõutav ka kindel protsent.
Paastumine
Paljud kogukonnad peavad paastumist südame, vaimu ja keha puhastamise viisiks. Islamis aitab paastumine meil tunda empaatiat neile, kellel on vähem õnne, aitab meil oma elu prioriteete ümber seada ja lähendab meid tugevdatud usus Allahile. Moslemid võivad paastuda aastaringselt, kuid kõik terve keha ja vaimuga täiskasvanud moslemid peavad igal aastal ramadaani ajal paastuma. Islami paast kestab iga päev koidikust päikeseloojanguni ning sel ajal ei tarbita mingit toitu ega jooki. Moslemid veedavad aega ka täiendaval jumalateenistusel, hoiduvad halvast jutust ja kuulujuttudest ning jagavad teistega sõprust ja heategevust.
Hajj (palverännak)
Erinevalt teistest islami 'sammastest', mida tehakse iga päev või igal aastal, on palverännak kohustatud läbima ainult üks kord elus. Selline on kogemuse ja sellega kaasnevate raskuste mõju. Hajji palverännak toimub igal aastal teatud kindlal kuul, kestab mitu päeva ja seda nõutakse ainult neilt moslemitelt, kes on füüsiliselt ja rahaliselt võimelised reisi sooritama.