Darshanas: Sissejuhatus Hindu filosoofiasse
Darshanas: Sissejuhatus Hindu filosoofiasse on oluline juhend kõigile, kes on huvitatud iidse Hindu filosoofia tundmaõppimisest. Kirjutas tuntud teadlane ja professor dr V.V. Raman, see raamat annab põhjaliku ülevaate kuuest peamisest hinduistlikust filosoofiast: Nyaya, Vaisheshika, Samkhya, jooga, Purva Mimamsa ja Uttara Mimamsa.
Hindu filosoofiate üksikasjalik ülevaade
Raamat pakub üksikasjalikku ülevaadet igast kuuest hinduistlikust filosoofiast, sealhulgas nende ajaloost, võtmekontseptsioonidest ja olulisematest isikutest. Dr Raman annab ka põhjaliku analüüsi filosoofiate vahelistest suhetest ja sellest, kuidas need omavahel suhtlevad. See põhjalik ülevaade on kindlasti väga väärtuslik neile, kes soovivad mõista hinduistliku filosoofia keerukust.
Selge ja juurdepääsetav kirjutamisstiil
Dr Ramani kirjutamisstiil on selge ja ligipääsetav, mistõttu on raamat hõlpsasti loetav ja arusaadav. Ta pakub ka arvukalt näiteid ja illustratsioone, mis aitavad lugejatel arutatud mõistetest paremini aru saada. See muudab The Darshanas: An Introduction to Hindu Philosophy ideaalseks ressursiks neile, kes soovivad hinduistliku filosoofia kohta rohkem teada saada.
Väga soovitatav
Darshanas: Sissejuhatus hindu filosoofiasse on oluline juhend kõigile, kes on huvitatud hindu filosoofiast. Selge ja juurdepääsetava kirjutamisstiili, igakülgse ülevaate kuuest peamisest hinduistlikust filosoofiast ja nende suhete põhjaliku analüüsiga on see raamat väga soovitatav neile, kes soovivad mõista hinduistliku filosoofia keerukust.
Darshanas on filosoofia koolkonnad, mis põhinevad Vedad . Need on osa hindude kuuest pühakirjast, ülejäänud viis on Shrutis, Smritis, Itihasas, Puraanid ja Agamas. Kui esimesed neli on intuitiivsed ja viies inspireerivad ja emotsionaalsed, siis darshanad on hinduistliku kirjutiste intellektuaalsed osad. Darshana kirjandus on oma olemuselt filosoofiline ja mõeldud erudeeritud teadlastele, kellel on taiplikkus, mõistmine ja intellekt. Kui itihasad, puraanid ja agamad on mõeldud massidele ja meeldivad südamele, siis darshanad meelitavad intellekti.
Kuidas klassifitseeritakse hindu filosoofiat?
Hindu filosoofial on kuus jaotust -Shad Darsana— kuus Darshanat ehk asjade nägemise viisi, mida tavaliselt nimetatakse kuueks süsteemiks või mõttekooliks. Filosoofia kuus jaotust on tõe demonstreerimise vahendid. Iga koolkond on tõlgendanud, assimileerinud ja korreleerinud Vedade erinevaid osi omal moel. Igal süsteemil on omaSutrakarast üks suur tark, kes süstematiseeris koolkonna õpetused ja pani need lühikesteks aforismideks võiSutrad.
Mis on hinduistliku filosoofia kuus süsteemi?
Erinevad koolkonnad on erinevad teed, mis viivad sama eesmärgini. Kuus süsteemi on järgmised:
- Lugu: Sage Gautama töötas välja selle põhimõttedLuguvõi India loogiline süsteem. Nyayat peetakse kogu filosoofilise uurimise eeltingimuseks.
- Vaiseshika: Vaiseshika on Nyaya lisand. Sage Kanada koostas teoseVaiseshika suutrad.
- Sankhya: Salvei Kapila pani aluse Sankhya süsteemile.
- Jooga: Jooga on sankhya täiendus. Sage Patanjali süstematiseeris joogakooli ja koostas selle Jooga suutrad .
- Mimaima: Salvei Jaimini, suure targa jünger Vyasa , mille suutrad on koostatudMimamsakool, mis põhineb Vedade rituaalsetel osadel.
- Vedanta: Vedanta on Sankhya võimendus ja täitmine. Salvei Badarayana komponeerisVedanta-SutradvõiBrahma-suutradmis selgitavad õpetusi Upanišadid .
Mis on Darshanade eesmärk?
Kõigi kuue Darshana eesmärk on teadmatuse ja selle valu ja kannatuste tagajärgede eemaldamine ning vabaduse, täiuslikkuse ja igavese õndsuse saavutamine individuaalse hinge või hinge ühenduse kaudu.JivatmanKõrgeima Hingega võiParamatman. Nyaya kutsub teadmatustMithya Jnanavõi valeteadmised. Sankhya kujundab sedaAvivavõi mittediskrimineerimine reaalse ja ebareaalse vahel. Vedanta nimetab sedaAvidyavõi ebateadus. Iga filosoofia eesmärk on kaotada teadmatus teadmiste võiJnanaja saavutage igavene õndsus.
Mis on kuue süsteemi vastastikune seos
Sankaracharya ajal õitsesid kõik kuus filosoofiakoolkonda. Kuus kooli on jagatud kolme rühma:
- Nyaya ja Vaiseshika
- Sankhya ja jooga
- Mimamsa ja vedanta
Lugu ja Vaiseshika: Nyaya ja Vaiseshika annavad analüüsi kogemusmaailmast. Nyaya ja Vaiseshika uurimisel õpitakse kasutama oma intellekti eksimuste leidmiseks ja maailma materiaalse ülesehituse tundmaõppimiseks. Nad korraldavad kõik maailma asjad teatud liiki või kategooriatesse võiPadarthas. Nad selgitavad, kuidas Jumal on teinud kogu selle materiaalse maailma aatomitest ja molekulidest, ning näitavad teed Kõrgeimate Teadmiste – Jumala teadmiste – saavutamiseks.
Sankhya ja jooga: Sankhya uurimise kaudu saab mõista evolutsiooni kulgu. Psühholoogia isaks peetava suure targa Kapila postuleeritud sankhya annab põhjalikud teadmised Hindu psühholoogiast. Uuring ja jooga harjutamine anda inimesele vaoshoitus ja meisterlikkus mõistuse ja meelte üle. Jooga filosoofia käsitleb meditatsiooni ja selle kontrollimistVrittisvõi mõttelaineid ja näitab viise mõistuse ja meelte distsiplineerimiseks. See aitab arendada keskendumisvõimet ja mõistuse ühesuunalisust ning siseneda üliteadvuslikku seisundisse, mida tuntakse kuiNirvikalpa Samadhi.
Mimamsa ja Vedanta: Mimamsa koosneb kahest osast: 'Purva-Mimamsa' käsitlebKarma-Kandategevust käsitlev Veda ja Uttara-MimamsaJnana-Kanda, mis käsitleb teadmisi. Viimane on tuntud ka kui 'Vedanta-Darshana' ja moodustab hinduismi nurgakivi. Vedanta filosoofia selgitab üksikasjalikult selle olemustBrahmanvõi igavene olend ja näitab, et individuaalne hing on oma olemuselt identne Ülima Minaga. See annab meetodid eemaldamiseksAvidyavõi teadmatuse loori ja sulanduda õndsuse ookeani, s.o Brahmani. Vedantat praktiseerides võib inimene jõuda vaimsuse ehk jumaliku hiilguse ja Ülima Olendiga ühtsuse tippu.
Milline on India filosoofia kõige rahuldavam süsteem?
Vedanta on kõige rahuldavam filosoofiasüsteem ja olles välja arenenud Upanišadidest, on see asendanud kõik teised koolkonnad. Vedanta järgi eneseteostus võiJnanaon kõige tähtsam ning rituaal ja kummardamine on pelgalt tarvikud. Karma võib viia taevasse, kuid see ei saa hävitada sündide ja surmade tsüklit ega anda igavest õndsust ja surematust.
