Vana-Mesopotaamia kaldealased
Kaldealased olid iidne semiidi keelt kõnelev rahvas, kes elas Mesopotaamia lõunaosas 9.–6. sajandil eKr. Nad olid võimas ja mõjukas rühmitus, kes mängis olulist rolli piirkonna ajaloos.
Kultuur ja religioon
Kaldealased olid polüteistlikud ja uskusid jumalate ja jumalannade panteoni. Samuti oli neil tugev usk astroloogiasse ja tähtede jõusse. Nad olid tuntud oma kõrgetasemeliste matemaatika- ja astronoomiateadmiste poolest, mis võimaldasid neil teha täpseid ennustusi tuleviku kohta.
Poliitiline võim
Kaldealased olid piirkonnas võimas poliitiline jõud. Nad rajasid impeeriumi, mis ulatus Pärsia lahest Vahemereni. Nad olid tuntud oma sõjalise võimekuse ja nende võime poolest vallutada ja kontrollida suuri territooriume.
Pärand
Kaldealased jätsid piirkonda püsiva pärandi. Nad vastutasid tänapäevalgi kasutatava tähestiku väljatöötamise eest. Samuti andsid nad olulise panuse matemaatikasse, astronoomiasse ja muudesse teadustesse.
Kaldealased olid võimas ja mõjukas rahvas, kellel oli suur mõju piirkonna ajaloole. Nad olid tuntud oma kõrgetasemeliste matemaatika- ja astronoomiateadmiste, poliitilise jõu ja püsiva pärandi poolest.
Kaldealased olid etniline rühm, kes elas Mesopotaamias esimesel aastatuhandel eKr. Kaldea hõimud hakkasid 9. sajandil eKr Mesopotaamia lõunaosasse rändama – täpselt sealt, kust teadlased pole kindlad. Sel ajal hakkasid nad ümbritsevaid alasid üle võtma Babülon , märgib teadlane Marc van de Mieroop oma raamatus A History of the Ancient Near East koos teise rahvaga, keda nimetatakse aramealasteks. Nad jagunesid kolmeks peamiseks hõimuks: Bit-Dakkuri, Bit-Amukani ja Bit-Jakin, kelle vastu assüürlased pidasid sõda üheksandal sajandil e.m.a.
Kaldealased Piiblis
Kaldealased võivad olla kõige paremini tuntud Piiblist. Seal seostatakse neid Uuri linna ja Piibli patriarhi Aabrahamiga, kes on sündinud Uuris. Kui Aabraham lahkus oma perega Uurist, ütleb Piibel: 'Nad läksid koos välja kaldealaste Uurist, et minna Kaananimaale...' (1. Moosese 11:31). Kaldealased ilmuvad Piiblis ikka ja jälle; näiteks on nad osa armeest, mida Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II kasutab Jeruusalemma ümber piiramiseks (2. Kuningate 25.).
Tegelikult võis Nebukadnetsar ise olla osaliselt kaldea päritolu. Koos mitmete teiste rühmitustega, nagu kassiidid ja aramealased, lõid kaldealased dünastia, mis lõi Uus-Babüloonia impeeriumi; see valitses Babülooniat umbes aastast 625 eKr. aastani 538 e.m.a, mil vallutas Pärsia kuningas Cyrus Suur.
Allikad
'kaldea'Maailma ajaloo sõnaraamat. Oxford University Press, 2000 ja 'Caldeans'Kokkuvõtlik Oxfordi arheoloogiasõnaraamat. Timothy Darvill. Oxford University Press, 2008.
„Araablased” Babüloonias 8. sajandil e.m.a”, autor I. Ephʿal.Ameerika idamaade seltsi ajakiri, 94. kd, nr 1 (jaan. - märts 1974), lk. 108-115.