Budism: 11 levinumat arusaamatust ja viga
Budism on laialdaselt praktiseeritud religioon, kuid selle õpetuste mõistmisel võib teha palju väärarusaamu ja vigu. Selles artiklis vaadeldakse 11 kõige levinumat arusaamatust ja viga seoses budismiga.
1. Budism on religioon
Budismi peetakse sageli ekslikult religiooniks, kuid tegelikult on see pigem a filosoofia või eluviisi. See põhineb Buddha õpetustel, kes oli vaimne õpetaja, mitte jumal.
2. Nirvaana on taevas
Nirvaana on olek valgustus mis saavutatakse meditatsiooni ja vaimse praktika kaudu. See ei ole füüsiline koht, vaid pigem meeleseisund.
3. Budism on kultus
Budism ei ole kultus. See on rahumeelne, vägivallatu filosoofia, mis julgustab oma järgijaid elama kaastundlikku ja lahkust.
4. Budistid kummardavad ebajumalaid
Budistid ei kummarda ebajumalaid ega jumalaid. Nad võivad kasutada Buddha kujusid või kujutisi tema õpetuste meeldetuletamiseks, kuid nad ei kummarda neid.
5. Budism on ateismi vorm
Budism ei ole ateismi vorm. See ei eita jumalate olemasolu, vaid pigem julgustab oma järgijaid keskenduma oma vaimsele kasvule ja arengule.
6. Budistid lükkavad tagasi kõik materiaalsed omandid
Budistid ei lükka tagasi kogu materiaalset vara. Nad usuvad, et on oluline omada eluks vajalikke asju, nagu toit, riided ja peavari.
7. Budism on patsifistlik religioon
Budism ei ole patsifistlik religioon. See ei lükka kõigil juhtudel tagasi vägivalda, vaid pigem julgustab oma järgijaid kasutama konfliktide lahendamiseks vägivallatuid vahendeid.
8. Budism on rangelt kloostrireligioon
Budism ei ole rangelt kloostrireligioon. See julgustab oma järgijaid elama tasakaalukat elu, mis hõlmab nii vaimset praktikat kui ka maailmaga tegelemist.
9. Budistid lükkavad tagasi kõik naudingud
Budistid ei lükka tagasi igasugust naudingut. Nad usuvad, et elu on oluline nautida, kuid teha seda mõõdukalt ja tähelepanelikult.
10. Budistid lükkavad tagasi kõik kannatused
B
Inimesed usuvad budismi kohta paljusid asju, mis lihtsalt on valed. Nad arvavad, et budistid tahavad saada valgustatud, et nad saaksid olla kogu aeg õndsad. Kui sinuga juhtub midagi halba, on selle põhjuseks midagi, mida sa eelmises elus tegid. Kõik teavad, et budistid peavad olema taimetoitlased. Kahjuks pole suur osa sellest, mida 'kõik teavad' budismist, tõsi. Uurige neid levinud, kuid ekslikke ideid paljudel lääne inimestel budismi kohta.
01/11Budism õpetab, et midagi pole olemas
Paljud diatriibid on kirjutatud vastandina budistlikule õpetusele, et midagi pole olemas.Kui midagi pole olemas,kirjanikud küsivad,kes on see, kes arvab, et midagi on olemas?
Küll aga teeb seda budismmitteõpetada, et midagi pole olemas. See seab väljakutse meie arusaamiselekuidasasjad on olemas. See õpetab, et olenditel ja nähtustel poleolemuslikolemasolu. Kuid budism ei õpeta, et üldse pole olemas.
„Midagi pole olemas” folkloor tuleneb enamasti õpetuse valesti mõistmisest anatta ja selle mahajaana laiendus, Shunyata . Kuid need ei ole olematuse doktriinid. Pigem õpetavad nad, et me mõistame olemasolu piiratud, ühekülgselt.
- Loe rohkem: Sõltuv päritolu
- Loe rohkem: Madhyamika
Budism õpetab, et oleme kõik üks
Kõik on kuulnud nalja selle kohta, mida buda munk hot dogi müüjale ütles: 'Tee mind kõigega üheks.' Kas budism ei õpeta, et oleme kõigega üks?
Aastal Maha-nidana Sutta , Buddha õpetas, et pole õige öelda, et mina on lõplik, kuid vale on ka öelda, et mina on lõpmatu. Selles suutras õpetas Buddha meid mitte hoidma kinni seisukohtadest selle kohta, kas mina on see või teine. Me arvame, et meie, üksikisikud, oleme ühe asja osad või et meie individuaalne mina on vale ja ainult lõpmatu mina – see on kõik – on tõsi. Mina mõistmine nõuab mõistetest ja ideedest kaugemale jõudmist.
03/11Budistid usuvad reinkarnatsiooni
Kui defineerida reinkarnatsiooni kui hinge üleminekut uude kehasse pärast vana keha surma, siis ei, Buddha ei õpetanud reinkarnatsiooni õpetust. Esiteks õpetas ta, et pole hinge, keda ümber rännata.
Siiski on olemas budistlik taassünniõpetus. Selle doktriini järgi sünnib teise eluga loodud energia või konditsioneerimine teiseks, mitte hingeks. 'Inimene, kes siin sureb ja mujal uuesti sünnib, ei ole sama inimene ega teine,' kirjutas Theravaada teadlane Walpola Rahula.
Siiski ei pea te uuestisündi 'uskuma', et olla budist. Paljud budistid on taassünni küsimuses agnostikud.
04/11Budistid peaksid olema taimetoitlased
Mõned budismi koolkonnad nõuavad taimetoitlust ja ma usun, et kõik koolid julgustavad seda. Kuid enamikus budismi koolkondades on taimetoitlus isiklik valik, mitte käsk.
Varaseimate budistide pühakirjade kohaselt ei olnud ajalooline Buddha ise taimetoitlane. Esimene munkade ordu kerjus nende toitu ja reegel oli, et kui mungale anti liha, pidi ta seda sööma, kui ta ei teadnud, et loom tapeti spetsiaalselt munkade toitmiseks.
05/11Karma on saatus
Sõna 'karma' tähendab 'tegevust', mitte 'saatust'. Budismis on karma energia, mis on loodud tahtliku tegevuse, mõtete, sõnade ja tegude kaudu. Me kõik loome karmat igal minutil ja meie loodud karma mõjutab meid iga minut.
On tavaline, et 'minu karmast' mõeldakse kui millestki, mida tegite oma eelmises elus ja mis pitseerib teie saatuse selles elus, kuid see ei ole budistlik arusaam. Karma on tegevus, mitte tulemus. Tulevik pole kivisse raiutud. Saate praegu muuta oma elu kulgu, muutes oma tahtlikke tegusid ja ennasthävitavaid mustreid.
06/11Karma karistab inimesi, kes seda väärivad
Karma ei ole kosmiline õigluse ja kättemaksu süsteem. Pole ühtegi nähtamatut kohtunikku, kes tõmbaks karma niite, et kurjategijaid karistada. Karma on sama ebaisikuline kui gravitatsioon. Mis läheb üles, see tuleb alla; mida sa teed, see juhtub sinuga.
Karma ei ole ainus jõud, mis paneb maailmas asju juhtuma. Kui kohutav üleujutus hävitab kogukonna, ärge eeldage, et karma põhjustas üleujutuse või et kogukonna inimesed väärivad millegi eest karistamist. Õnnetuid sündmusi võib juhtuda igaühega, isegi kõige õiglasemaga.
Sellegipoolest on karma tugev jõud, mis võib lõppeda üldiselt õnneliku või üldiselt õnnetu eluga.
- Loe rohkem: Budism ja moraal
Valgustumist õnnistatakse kogu aeg
Inimesed kujutavad ette, et 'valgustuks saamine' on nagu õnneliku lüliti ümberlülitamine ning et inimene muutub võhiklikust ja õnnetu olemisest õndsaks ja rahulikuks ühes suures tehnilises värvitoonis Ah HAH! hetk.
Sanskriti sõna, mida sageli tõlgitakse kui 'valgustumine', tähendab tegelikult 'ärkamist'. Enamik inimesi ärkab järk-järgult, sageli märkamatult, pika aja jooksul. Või nad ärkavad läbi rea 'avavate' kogemuste, millest igaüks paljastab vaid veidi rohkem, kuid mitte kogu pilti.
Isegi kõige ärksamad õpetajad ei hõlju õndsuse pilves. Nad elavad endiselt maailmas, sõidavad bussidega, külmetavad ja vahel saab kohv otsa.
- Loe rohkem: Kaheksa valgustatuse teadlikkust
Budism õpetab, et me peaksime kannatama
See idee tuleneb dokumendi valesti lugemisest Esimene üllas tõde , sageli tõlgitud 'Elu on kannatus'. Inimesed loevad seda ja mõtlevad,Budism õpetab, et elu on alati õnnetu. Ma ei nõustu.Probleem on selles, et Buddha, kes ei rääkinud inglise keelt, ei kasutanud ingliskeelset sõna 'kannatus'.
Varasematest pühakirjadest loeme, et ta ütles, et elu on dukkha. Dukkha on paali sõna, millel on palju tähendusi. See võib tähendada tavalisi kannatusi, kuid võib viidata ka kõigele, mis on ajutine, mittetäielik või muudest asjadest tingitud. Nii et isegi rõõm ja õndsus on dukkha, sest need tulevad ja lähevad.
Mõned tõlkijad kasutavad dukkha puhul sõna „kannatamine” asemel sõna „stressiv” või „mitterahuldav”.
09/11Budism ei ole religioon
'Budism ei ole religioon. See on filosoofia. Või mõnikord: 'See on mõistuse teadus.' Nojah. See on filosoofia. See on vaimuteadus, kui kasutada sõna 'teadus' väga laias tähenduses. See on ka religioon.
Muidugi oleneb palju sellest, kuidas sa defineerid 'religiooni'. Inimesed, kelle esmane kogemus religiooniga kipub defineerima 'religiooni' viisil, mis nõuab usku jumalatesse ja üleloomulikesse olenditesse. See on piiratud vaade.
Kuigi budism ei nõua jumalasse uskumist, on enamik budismi koolkondi väga müstilised, mis jätab selle lihtsa filosoofia piiridest välja.
10/11Budistid kummardavad Buddhat
The ajalooline Buddha peetakse inimeseks, kes mõistis valgustumist omaenda jõupingutustega. budism on ka mitteteistlik -- Buddha ei õpetanud konkreetselt, et jumalaid pole olemas, vaid lihtsalt seda, et jumalatesse uskumine polnud valgustumise teadvustamiseks kasulik
'Buddha' esindab ka valgustumist ennast ja ka Buddha-loodus -- kõigi olendite olemuslik olemus. Buddha ja teiste valgustunud olendite ikooniline kujutis on pühendumise ja austamise objektid, kuid mitte jumalatena.
- Loe rohkem: Ateism ja pühendumus budismis
- Loe rohkem: Sissejuhatus budistliku tantrasse
- Loe rohkem: Jumalad, jumalannad ja budistlik tantra
Budistid väldivad kiindumusi, nii et neil ei saa olla suhteid
Kui inimesed kuulevad, et budistid praktiseerivad 'mittekinnitust', eeldavad nad mõnikord, et budistid ei saa inimestega suhteid luua. Aga see ei tähenda seda.
Kiindumise aluseks on mina-teise dihhotoomia – mina, kellega seotakse, ja teine, kellega seotakse. Me 'kinnime' asjadesse ebatäielikkuse ja vajaduse tundest.
Kuid budism õpetab, et mina-teise dihhotoomia on illusioon ja et lõpuks pole miski eraldiseisev. Kui inimene seda sügavalt mõistab, pole kiindumust vaja. Kuid see ei tähenda, et budistid ei võiks olla lähedastes ja armastavates suhetes.