Barack Obama usulised tõekspidamised ja taust
Barack Obama on Ameerika poliitik, kes oli aastatel 2009–2017 USA 44. president. Ta on esimene afroameeriklane, kes on selles ametis. Obama on kristlane ning tema usulised tõekspidamised ja taust on olnud paljude spekulatsioonide ja arutelude objektiks.
Varajane elu ja haridus
Obama sündis Hawaiil Honolulus emale Kansasest ja isale Keeniast. Ta kasvas üles ilmalikus majapidamises ja käis lapsena katoliku koolis. Obama õppis hiljem Occidental College'is ja Columbia ülikoolis, kus õppis politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid.
Usulisi tõekspidamisi
Obama on kristlane ja Ühenduse Kristuse Kiriku liige. Ta on oma usust avalikult rääkinud ja öelnud, et see on tema elu oluline osa. Obama on väljendanud imetlust ka teiste religioonide, sealhulgas islami ja budismi vastu.
Mõju poliitikale
Obama usulised tõekspidamised on avaldanud märkimisväärset mõju tema poliitilistele vaadetele ja poliitikale. Ta on propageerinud usulist sallivust ja püüdnud ületada lõhet religioossete ja ilmalike ameeriklaste vahel. Ta on olnud ka avalikult sotsiaalse õigluse eestkõneleja ning püüdnud vähendada vaesust ja ebavõrdsust.
Järeldus
Barack Obama on kristlane ning tema usulised tõekspidamised ja taust on avaldanud suurt mõju tema poliitilistele vaadetele ja poliitikale. Ta on püüdnud ületada lõhet religioossete ja ilmalike ameeriklaste vahel ning on olnud sotsiaalse õigluse otsene pooldaja. Obama religioossed tõekspidamised on aidanud kujundada tema presidendiametit ja avaldavad Ameerika poliitikale mõju veel aastaid.
Barack Obama usuline taust on mitmekesisem kui enamikul silmapaistvatel poliitikutel. Kuid see võib osutuda ameeriklaste tulevaste põlvkondade esindajaks, kes kasvavad üles üha mitmekesisemas Ameerikas. Tema ema kasvatasid mittepraktiseerivad kristlased; tema isa kasvas üles moslemina, kuid oli Obama emaga abielludes ateist.
Obama kasuisa oli ka moslem , kuid eklektiline, mis võiks teha ruumi animistlikule ja hinduistlikule tõekspidamisele. Obama ega tema ema ei olnud kunagi ateistid ega samastunud nendega ateism igal juhul, kuid ta kasvatas teda suhteliselt ilmalikus majapidamises, kus ta õppis religioon ja inimeste erinevad uskumused nende kohta.
Ei ole kasvanud usulises leibkonnas
Barack Obama kirjutab oma raamatus 'The Audacity of Hope':
Mind ei kasvanud usulises majapidamises. Mu ema jaoks riietas organiseeritud religioon liiga sageli kinnise suhtumise vagaduse, julmuse ja rõhumise rüüsse õigluse mantlisse. Kuid tema arvates olid maailma suurte religioonide tööalased teadmised iga laiaulatusliku hariduse vajalik osa. Meie majapidamises seisid riiulil kreeka, norra ja Aafrika mütoloogia raamatute kõrval Piibel, Koraan ja need.
Ülestõusmispühadel või jõulupühal võis ema mind kirikusse tirida, nii nagu ta tiris mind budistlikku templisse, Hiina uusaasta tähistamisse, šintoistide pühamusse ja iidsetesse Havai matmispaikadesse. Kokkuvõttes vaatas mu ema religiooni inimeste silmade läbi. antropoloog; see oli nähtus, mida tuleb kohelda sobiva austusega, aga ka sobiva eemaldusega.
Natuke usuõpetust
Lapsena Indoneesias õppis Obama kaks aastat ühes moslemikoolis ja seejärel kaks aastat katoliku koolis. Mõlemas kohas koges ta religioosset indoktrinatsiooni, kuid kummalgi juhul ei saanud indoktrinatsioon võimust. ajal Koraani uuringud ta tegi nägusid ja ajal Katoliku palved , vaataks ta toas ringi.
Valib täiskasvanuna ristimise kristlikus kirikus
Lõpuks loobus Barack Obama sellest mittekonformismist ja skeptilisusest, et lasta end täiskasvanuna ristida Trinity United Church of Christ – konfessioonis, mis rõhutab individuaalse südametunnistuse vabadust usutunnistuste või hierarhilise autoriteedi järgimise ees. See sarnaneb traditsioonilise baptistikristlusega ja miski, mida austatakse rohkem teoorias kui praktikas, kui tegemist on Lõuna baptisti konvent . Kristuse Ühendkirik kasutab mitut ajaloolist usutunnistust ja katekismust oma usu avaldustena, kuid ühtegi neist ei kasutata 'usu proovilepanekuna', millele inimene peab vanduma.
Ühendatud Kristuse Kiriku uskumused
Hartfordi religiooniuuringute instituudi 2001. aasta uuring näitas, et konfessiooni kirikud jagunevad üsna võrdselt konservatiivsete ja liberaalsete/progressiivsete uskumuste vahel. Kirikujuhtide ametlikud poliitikaavaldused kipuvad olema pigem liberaalsed kui konservatiivsed, kuid konfessioon on organiseeritud nii, et üksikute kirikute lahkarvamused on lubatud. Näiteks Ühendatud Kristuse Kirik on suurim Kristlik konfessioon pooldada 'võrdseid abieluõigusi kõigile', mis tähendab homopaaridele täielikku abieluõigust, kuid on palju üksikuid kirikuid, kes seda ei toeta.
Teised kuulsad Ühendkuningriigi Kristuse Kiriku liikmed on Barry Lynn, John Adams, John Quincy Adams, Paul Tillich, Reinhold Niebuhr, Howard Dean ja Jim Jeffords.