9 paganlike juurtega jõulutraditsiooni

Jõulud on rõõmude ja pidustuste aeg, kuid paljude selle traditsioonide juured on paganluses. Siin on igihaljast puust Yule'i palgini 9 jõulutraditsiooni paganliku päritoluga.

1. Jõulupuu

Jõulupuu on viljakuse ja elu sümbol ning selle juured ulatuvad iidsetesse paganlikesse kultuuridesse. Igihaljas puud nähti elu ja taassünni sümbolina ning talvise pööripäeva tähistamiseks kaunistati kaunistustega.

2. Yule Log

Juuli palk on talvise pööripäeva sümbol ja seda põletati traditsiooniliselt jõululaupäeval kaminas. Usuti, et see toob koju õnne ja õitsengu.

3. Puuvõõrik

Puuvõõrikut peeti viljakuse sümboliks ja seda kasutati paganlikel tseremooniatel. Usuti, et see toob õnne ja see riputati kurjade vaimude peletamiseks ukseavasse.

4. Holly

Hollyt peeti kaitse sümboliks ja seda kasutati talvise pööripäeva ajal kodude kaunistamiseks. Usuti, et see toob õnne ja peletab kurjad vaimud.

5. Laulud

Algselt laulsid paganad laule talvise pööripäeva tähistamiseks. Usuti, et need toovad õnne ja peletavad kurje vaime.

6. Kingituste tegemine

Kingimise juured on paganlikes kultuurides, kus kingitusi vahetati jumalate ja jumalannade austamiseks.

7. Wassailing

Wassailing on traditsiooniline joomine jumalate ja jumalannade terviseks. Usuti, et see toob koju õnne ja õitsengu.

8. Rohelus

Talvise pööripäeva ajal kasutati kodude kaunistamiseks rohelust. Usuti, et see toob õnne ja peletab kurjad vaimud.

9. Pidustamine

Talvise pööripäeva ajal oli paganate seas tavaline pidusöök. Usuti, et see toob koju õnne ja õitsengu.

Need 9 jõulutraditsiooni paganlike juurtega praktiseeritakse tänapäevalgi ja meenutavad pühadeaja rikkalikku ajalugu.

Talvise pööripäeva ajal praktiseerivad inimesed üle maailma kõikvõimalikke jõulutraditsioone alates kommide söömisest kuni kingituste tegemiseni. Kuid kas teadsite, et paljud jõulukombed võivad oma juured otsida paganlikust päritolust? Siin on üheksa vähetuntud triviat selle kohta Juuli hooaeg traditsioonid.

01/09

Jõululaulud

Witold Skrypczak / Lonely Planet / Getty Images

Jõululaulude traditsioon sai tegelikult alguse purjetamise traditsioonist. Möödunud sajanditel, wassailerid käisid ukselt uksele , lauldes ja juues naabrite terviseks. Mõiste naaseb tegelikult eelkristlik viljakusriitused – ainult nendel tseremooniatel rändasid külaelanikud keset talve läbi põldude ja viljapuuaedade, lauldes ja karjudes, et ajada minema kõik vaimud, mis võivad tulevaste viljade kasvu pärssida. Kirikutes ei laulda tegelikult enne, kui Püha Franciscus arvas umbes 13. sajandil, et see võib olla hea idee.

02/09

Suudlemine puuvõõriku all

Jacky Parkeri fotograafia/Moment/Getty Images

Puuvõõrik on olnud juba pikka aega ja seda on pidanud maagiliseks taimeks kõik alates druiididest kuni viikingiteni. Vanad roomlased austasid jumal Saturn , ja et ta õnnelik oleks, nad viisid läbiviljakuse rituaalidpuuvõõriku all. Tänapäeval me puuvõõriku all nii kaugele ei lähe (vähemalt mitte tavaliselt), kuid see võib selgitada, kust suudlemistraditsioon pärineb. The Norra Eddas rääkige vastandlike hõimude sõdalastest kohtumine puuvõõriku all ja relvad maha panevad, nii et seda peetakse kindlasti rahu ja leppimise taimeks. Ka norra mütoloogias seostatakse puuvõõrikega Frigga, armastuse jumalanna - kes ei tahaks tema valvsa pilgu all nutta?

03/09

Kingitusi jagavad müütilised olendid

Nõianukud jõululaadal Piazza Navonal, Roomas. Pildi autor Jonathan Smith / Lonely Planet / Getty Images

Muidugi, me kõik oleme kuulnud jõuluvana , kelle juured on hollandlastesPüha Nikolaimütoloogia, millesse on lisatud mõned Odini ja Püha Nikolause elemendid. Aga kui paljud on sellest kuulnud befana , lahke itaalia nõid, kes annab hästi käituvatele lastele maiustusi? Või Ema Hulda , kes teeb naistele talvise pööripäeva ajal kingitusi? Kogu maailmas on kingitusi jagavad müütilised olendid osa kohalikest traditsioonidest.

04/09

Saalide katmine

Michael DeLeon/E+/Getty Images

Roomlastele meeldis hea pidu ja Saturnalia polnud erand. See püha, mis langes 17. detsembrile, oli jumal Saturni austamise aeg, mistõttu kodud ja kolded olid kaunistatud roheliste okstega – viinapuude, luuderohi ja muu sarnasega. Vanadel egiptlastel ei olnud igihaljaid puid, kuid neil olid palmid – ja palm oli ülestõusmise ja taassünni sümbol. Talvise pööripäeva ajal tõid inimesed sageli lehti oma kodudesse. Aja jooksul muutus see kaasaegseks pühadepuu traditsioon .

05/09

Rippuvad kaunistused

Patti Wigington

Saturnalia ajal riputasid Rooma pidulised sageli väljas puudele metallist kaunistusi. Tavaliselt kujutasid kaunistused jumalat – kas Saturni või perekonna kaitsejumalat. Populaarne kaunistuseks oli ka loorberipärg. Varased germaani hõimud kaunistasid puid puuviljade ja küünaldega Odini auks pööripäevaks.

06/09

Puuviljakoogi söömine

subjug/E+/Getty Images

The puuviljakoogist on saanud legend , sest kui puuviljakook on kord küpsetatud, elab see pealtnäha üle kõik, kes selle lähedale satuvad. Lugudes on palju möödunud talvede puuviljakooke, mis ilmusid sahvrisse võluväel, et kõiki pühade ajal üllatada. Puuviljakoogi puhul on huvitav see, et see pärineb tegelikult Vana-Egiptusest. Kulinaariamaailmas on lugu, et egiptlased asetasid kääritatud puuviljadest ja meest valmistatud koogid oma surnud lähedaste haudadele – ja arvatavasti säilivad need koogid sama kaua kui püramiidid ise. Hilisematel sajanditel viisid Rooma sõdurid neid granaatõuna- ja odrapudrust valmistatud kooke lahingusse. On isegi teateid ristisõdadel osalenud sõduritest, kes viisid endaga Pühale Maale meega laetud puuviljakooke.

07/09

Kingituste tegemine

Allard Schager / Getty Images

Tänapäeval on jõulud jaemüüjate jaoks tohutu kingituste tegemise õnn. See on aga üsna uus tava, mis on välja töötatud viimase kahe-kolmesaja aasta jooksul. Enamik jõule tähistavaid inimesi seostab kingituste andmist Piibli jutuga kolmest targast, kes kinkisid vastsündinud Jeesuslapsele kulda, viirukit ja mürri. Pärimust võib aga otsida ka teistest kultuuridest. Roomlased tegid kingitusi Saturnalia ja Kalendsi vahel ning keskajal kinkisid prantsuse nunnad vaestele Niguliste õhtul toitu ja riideid. Huvitav on see, et kuni umbes 1800. aastate alguseni vahetas enamik inimesi uusaastapäeval kingitusi – ja see oli tavaliselt vaid üks kingitus, mitte tänapäeval tavaliselt tehtav tohutu kingituste kogu.

08/09

Jõuluholly

Richard Loader/E+/Getty Images

Neile, kes tähistavad jõulude vaimseid aspekte, on holly põõsas märkimisväärne sümboolika. Kristlaste jaoks tähistavad punased marjad Jeesuse Kristuse verd, kui ta ristil suri, ja teravate servadega rohelisi lehti seostatakse tema okaskrooniga. Kuid kristluse-eelses paganlikus kultuuris seostati hollyt talvejumalaga Holly King, kes peab oma iga-aastast võitlust tammekuningaga . Holly oli tuntud kui puit, mis võib ka kurjad vaimud minema ajada, nii et see tuli kasuks aasta pimedamal poolel, kui enamik teisi puid olid paljad.

09/09

Juuli päevik

Catherine Bridgman / Moment Open / Getty Images

Tänapäeval, kui kuuleme Yule logist, mõtleb enamik inimesi maitsvalt rikkalikule šokolaadimagustoidule. Kuid jõulupalk pärineb Norra külmadest talvedest, talvise pööripäeva ööst, kus see oli tavaline tõsta hiigelpalk kolde peale tähistada igal aastal päikese tagasitulekut. Norralased uskusid, et päike on hiiglaslik tuleratas, mis veeres maast eemale ja hakkas talvisel pööripäeval uuesti tagasi veerema.