10 levinumat eksiarvamust kristliku elu kohta
Kristlus on üks maailma suurimaid religioone, kuid kristliku elu kohta on endiselt palju väärarusaamu. Siin on 10 kõige levinumat eksiarvamust kristluse kohta:
1. Kristlus on liiga piirav
Paljud inimesed usuvad, et kristlus on liiga piirav ja piirab isiklikku vabadust. Kristlus on aga tegelikult üsna vabastav ja julgustab inimesi elama rõõmu ja eesmärgipärast elu.
2. Kristlastel ei ole lõbus
Vastupidiselt levinud arvamusele on kristlastel lõbus. Neile meeldivad sellised tegevused nagu kinos käimine, sportimine ja sõpradega aja veetmine.
3. Kristlus on ainult teatud inimestele
Kristlus on mõeldud kõigile, olenemata rassist, soost või sotsiaalsest staatusest. Kõik on oodatud kristliku usuga ühinema.
4. Kristlased ei usu teadusesse
Paljud inimesed usuvad ekslikult, et kristlased ei usu teadusesse. Kristlus ja teadus ei välista aga üksteist. Kristlased võivad uskuda nii teadusesse kui ka usku.
5. Kristlus on hirmureligioon
Kristlus ei ole hirmureligioon. See on armastuse ja lootuse religioon. Kristlased usuvad, et Jumal armastab meid ja tahab, et me elaksime rõõmu ja eesmärgiga elu.
6. Kristlus on reeglite kogum
Kristlus ei ole reeglite kogum, vaid pigem suhe Jumalaga. Kristlased püüavad elada elu, mis on Jumalale meelepärane ja mis peegeldab Tema armastust ja armu.
7. Kristlus on ainult nõrkadele
Kristlus pole mõeldud ainult nõrkadele, vaid kõigile. See on usk, mis annab jõudu ja julgust neile, kes sellesse usuvad.
8. Kristlus on hunnik doktriine
Kristlus on midagi enamat kui lihtsalt doktriinide kogum. See on eluviis, mis julgustab inimesi elama armastuse, rõõmu ja eesmärgiga elu.
9. Kristlus on ainult kirikus käimine
Kirikus käimine on kristliku usu oluline osa, kuid see pole ainus asi. Kristlus seisneb Jumalale meelepärase elu elamises, mis peegeldab Tema armastust ja armu.
10. Kristlus on kohtumõistmise religioon
Kristlus ei ole kohtumõistmise religioon. See on armastuse ja armu religioon. Kristlased püüavad teisi armastada ja näidata neile sama armu, mida Jumal on meile näidanud.
Üldiselt on kristlus usk, mis julgustab inimesi elama rõõmsat elu ja
Uuskristlastel on üsna sageli väärarusaamu Jumalast, kristlikust elust ja teistest usklikest. See pilk kristluse levinud väärarusaamadele on loodud selleks, et hajutada mõningaid müüte, mis tavaliselt takistavad uutel kristlastel usus kasvamast ja küpsemast.
Kui olete kristlaseks saanud, lahendab Jumal kõik teie probleemid
Paljud uued kristlased on šokeeritud, kui saabub esimene katsumus või tõsine kriis. Siin on reaalsuskontroll – olge valmis – kristlik elu ei ole alati lihtne! Teid ootavad endiselt ees tõusud ja mõõnad, väljakutsed ja rõõmud. Sul onprobleemid ja muredüle saama. See salm julgustab kristlasi, kes seisavad silmitsi rasketes olukordades:
Kallid sõbrad, ärge olge üllatunud valusa katsumuse üle, mille all kannatate, justkui juhtuks teiega midagi kummalist. Rõõmustage aga selle üle, et osalete Kristuse kannatustes, et oleksite ülirõõmsad, kui tema au ilmub. (NIV) 1. Peetruse 4:12-13
Kristlaseks saamine tähendab kõigest lõbumisest loobumist ja reeglite järgimist
Rõõmutu olemasolu pelgalt reeglite järgimisel ei ole tõeline kristlus ja külluslik elu, mille Jumal teile kavatseb. Pigem kirjeldab see inimese loodud legalismikogemust. Jumal on teie jaoks kavandanud hämmastavaid seiklusi. Need salmid kirjeldavad, mida tähendab Jumala elu kogemine:
Siis ei mõisteta teid hukka selle eest, et teete midagi, millest teate, et kõik on korras. Sest Jumala riik ei seisne selles, mida me sööme või joome, vaid selles, et elame headuse, rahu ja rõõmuga Pühas Vaimus. Kui teenite Kristust sellise suhtumisega, olete Jumalale meelepärane. Ja ka teised inimesed kiidavad teid heaks. (NLT) Roomlastele 14:16-18
Siiski, nagu on kirjutatud:
'Ükski silm pole näinud, kõrv pole kuulnud, ükski mõistus pole aru saanud, mida Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad.'(NIV) 1. Korintlastele 2:9
Kõik kristlased on armastavad, täiuslikud inimesed
Noh, ei lähe kaua aega, kui avastame, et see pole tõsi. Kuid kui olete valmis oma uue pere puudustele ja ebaõnnestumistele Kristuses vastu tulema, võite säästa teid tulevastest valudest ja pettumusest. Kuigi kristlased püüavad olla Kristuse sarnased, ei saa me kunagi täielikku pühitsust enne, kui seisame Issanda ees. Tegelikult kasutab Jumal meie ebatäiuslikkust, et meid usus 'kasvatada'. Kui ei, siis poleks ka vajadust andesta üksteisele .
Õppides oma uue perega harmoonias elama, hõõrume üksteist nagu liivapaberit. See on kohati valus, kuid tulemus toob meie karmidele servadele hingelise silumise ja pehmenemise.
Kandke üksteist ja andke andeks kõik kaebused, mis teil üksteise vastu on. Andesta, nagu Issand sulle andestas. (NIV) Koloslastele 3:13
Mitte, et ma oleksin kõik selle juba saavutanud või juba täiuslikuks saanud, aga ma pingutan, et haarata kinni sellest, mille pärast Kristus Jeesus mind haaras. Vennad, ma ei arva, et oleksin sellest veel aru saanud. Kuid üht ma teen: unustan selle, mis on taga, ja pingutan selle poole, mis on ees... (NIV) Filiplastele 3:12-13
Tõeliselt jumalakartlike kristlastega ei juhtu halbu asju
See punkt käib koos punktiga number üks, kuid fookus on veidi erinev. Tihti hakkavad kristlased ekslikult uskuma, et kui nad elavad jumalakartlikku kristlikku elu, kaitseb Jumal neid valu ja kannatuste eest. Paulus, usukangelane, kannatas palju:
Viis korda sain juutidelt nelikümmend piitsahoopi miinus üks. Kolm korda peksti varrastega, üks kord visati kividega, kolm korda jäin laevahukuks, veetsin öö ja päeva avamerel, olen pidevalt liikvel olnud. Olen olnud ohus jõgede, bandiitide, oma kaasmaalaste, paganate ohus; ohus linnas, ohus maal, ohus merel; ja ohus valevendade poolt. (NIV) 2. Korintlastele 11:24–26
Mõned usurühmad usuvad Piibli lubadusi tervis, rikkus ja jõukus kõigile, kes elavad jumalakartlikku elu. Kuid see õpetus on vale. Jeesus ei õpetanud seda kunagi oma järelkäijatele. Sa võid kogeda neid õnnistusi oma elus, kuid need ei ole tasu jumalakartliku elu eest. Mõnikord kogeme tragöödiat, valu jakaotuselus. See ei ole alati patu tagajärg, nagu mõned väidavad, vaid pigem suurema eesmärgi tõttu, mida me ei pruugi kohe mõista. Me ei pruugi kunagi aru saada, kuid võime neil rasketel aegadel Jumalat usaldada ja teame, et tal on eesmärk.
Rick Warrenütleb oma populaarses raamatus,Eesmärgist juhitud elu„Jeesus ei surnud ristil ainult selleks, et saaksime elada mugavat ja hästi kohandatud elu. Tema eesmärk on palju sügavam: enne taevasse viimist tahab ta meid enda sarnaseks teha.
Nii et olge tõeliselt rõõmsad! Ees ootab imeline rõõm, kuigi on vaja mõnda aega palju katsumusi taluda. Need katsumused on mõeldud ainult teie usu proovile panemiseks, näitamaks, et see on tugev ja puhas. Seda katsetatakse nagu tuli proovib ja puhastab kulda – ja teie usk on Jumalale palju kallim kui pelgalt kuld. Nii et kui teie usk jääb pärast tuliseid katsumusi tugevaks, toob see teile palju kiitust, au ja au päeval, mil Jeesus Kristus ilmub kogu maailmale. (NLT) 1. Peetruse 1:6–7
Kristlikud teenijad ja misjonärid on vaimsemad kui teised usklikud
See on peen, kuid püsiv eksiarvamus, mida me usklikena oma mõtetes kanname. Selle vale ettekujutuse tõttu paneme ministrid ja misjonärid 'vaimsetele pjedestaalidele', millega kaasnevad ebarealistlikud ootused. Kui üks nendest kangelastest kukub meie iseehitatud ahvenalt, kipub see meidki kukkuma – Jumalast eemale. Ära lase sellel oma elus juhtuda. Võimalik, et peate end selle peene pettuse eest pidevalt kaitsma.
Paul, Timothy vaimne isa, õpetas talle seda tõde – me kõik oleme patused võrdsel mänguväljal Jumala ja üksteisega:
See on tõsi ütlus ja kõik peaksid seda uskuma: Kristus Jeesus tuli maailma patuseid päästma – ja mina olin neist kõigist halvim. Kuid seepärast halastas Jumal minu peale, et Kristus Jeesus saaks kasutada mind eeskujuks oma suurest kannatlikkusest ka kõige hullemate patustega. Siis mõistavad teised, et ka nemad võivad temasse uskuda ja saada igavese elu. (NLT) 1. Timoteosele 1:15–16
Kristlikud kirikud on alati turvalised kohad, kus saab kõiki usaldada
Kuigi see peaks tõsi olema, pole see nii. Kahjuks elame me langenud maailmas, kus elab kurjus. Kõigil, kes kirikusse astuvad, ei ole auväärseid kavatsusi ja isegi mõned, kes tulevad heade kavatsustega, võivad langeda tagasi vanadesse patumallidesse. Üks ohtlikumaid kohti kristlikes kirikutes, kui seda korralikult ei valvata, on lasteteenistus. Kirikud, mis ei rakenda taustakontrolli, meeskonna juhitud klassiruume ega muid turvameetmeid, jätavad end avatuks paljudele ohtlikele ohtudele.
Ole kaine, ole valvas; sest teie vastane kurat käib nagu möirgav lõvi ja otsib, keda ta ära õgida. (NKJV) 1. Peetruse 5:8
Vaata, ma saadan teid välja nagu lambad huntide keskele. Olge siis targad nagu maod ja kahjutud nagu tuvid. (KJV) Matteuse 10:16
Kristlased ei tohiks kunagi öelda midagi, mis võib kedagi solvata või kellegi teise tundeid riivata
Paljuuued usklikudon vale arusaam alandlikkusest ja alandlikkusest. Jumaliku tasaduse idee hõlmab jõudu ja julgust, kuid sellist jõudu, mis allub Jumala kontrollile. Tõeline alandlikkus tunnistab täielikku sõltuvust Jumalast ja teab, et meil pole endas muud head, kui see, mis leidub Kristuses. Mõnikord meie armastus Jumala ja kaaskristlaste vastu ja kuulekus Jumalale Sõna sunnib meid rääkima sõnu, mis võivad kellegi tundeid riivata või teda solvata. Mõned inimesed nimetavad seda 'karmiks armastuseks'.
Siis ei ole me enam imikud, keda lained edasi-tagasi loopivad ja iga õpetuse tuul ning inimeste kavalus ja kavalus nende petlikus kavaluses puhuvad siia-sinna. Selle asemel, rääkides tõtt armastuses, kasvame kõiges Temaks, kes on Pea, see tähendab Kristuseks. (NIV) Efeslastele 4:14-15
Sõbra haavu võib usaldada, aga vaenlane korrutab suudlusi. (NIV) Õpetussõnad 27:6
Kristlasena ei tohiks te suhelda uskmatutega
Olen alati kurb, kui kuulen niinimetatud 'kogenenud' usklikke õpetamas seda valet arusaama uutele kristlastele. Jah, see on tõsi, et peate võib-olla katkestama mõned ebatervislikud suhted, mis teil on olnud inimestega oma eelmisest patuelust. Vähemalt mõnda aega peate võib-olla seda tegema, kuni olete piisavalt tugev, et oma vana elustiili kiusatustele vastu seista. Kuid Jeesus, meie eeskuju, võttis oma (ja ka meie) missiooniks patustega suhtlemise. Kuidas me meelitame ligi neid, kes vajavad Päästjat, kui me nendega suhteid ei loo?
Kui olen koos rõhututega, jagan ma nende rõhumist, et tuua nad Kristuse juurde. Jah, ma püüan leida kõigiga ühist keelt, et tuua nad Kristuse juurde. Ma teen seda kõike heade uudiste levitamiseks ja naudin seda tehes selle õnnistusi. (NLT) 1. Korintlastele 9:22–23
Kristlased ei tohiks nautida maiseid naudinguid
Usun, et Jumal lõi kõik selle hea, tervisliku, nauditava ja lõbusa asja, mis meil siin maa peal on, õnnistuseks, mida nautida. Peaasi, et nendest maistest asjadest liiga kõvasti kinni ei hoiaks. Peaksime haarama ja nautige meie õnnistusi peopesad lahti hoitud ja üles kallutatud.
Ja (Iiob) ütles: 'Alasti ma tulin oma ema üsast ja alasti ma lahkun.' ISSAND andis ja ISSAND võttis ära; olgu Issanda nimi kiidetud!'(NIV) Iiob 1:21
Kristlased tunnevad end alati Jumala lähedal
Uue kristlasena võite tunda end Jumalale väga lähedal. Teie silmad on just avatud uhiuuele põnevale elule Jumalaga. Siiski peaksite olema valmis kuivadeks aastaaegadeks oma jalutuskäigul koos Jumalaga. Nad peavad tulema. Elukestev jalutuskäik usus nõuab usaldust ja pühendumist isegi siis, kui sa ei tunne end Jumalaga lähedal. Nendes salmides väljendab Taavet Jumalale kiitusohvreid keset vaimseid põuaaegu:
[Taaveti psalm. Kui ta oli Juuda kõrbes.] Oo Jumal, sa oled mu Jumal, ma otsin sind tõsiselt; mu hing januneb sinu järele, mu keha igatseb sind, kuival ja väsinud maal, kus pole vett.(NIV) Laul 63:1
Nagu hirvepüksid veevoolude jaoks,
nii et mu hing püksid sulle, oh jumal.
Mu hing januneb Jumala, elava Jumala järele.
Millal ma saan minna Jumalaga kohtuma?
Minu pisarad on olnud mu toit
päeval ja öösel,
kui mehed räägivad mulle terve päeva,
'Kus on teie jumal?'(NIV) Psalm 42:1-3